2-22-150140/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus xxxxx Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2023. a, xxxxx kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-150140 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi S. M. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150); Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (Julianus Inkasso OÜ; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: jurist@julianus.ee); Kostja: S. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik eluvõi viibimiskoht teadmata). Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Aktiva Finance Group OÜ hagi S. M. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmisest. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 3. Edastada käesolev kohtumäärus hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse xxxxx Ringkonnakohtule xxxxx Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 21.12.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. M. 3247,34 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 15.03.2023. a määrusega on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud ja nõue üle antud xxxxx Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2

2. xxxxx Maakohus jättis 12.04.2023. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Muuhulgas märkis kohus määruses, et võttes arvesse maksekäsu kiirmenetluses välja selgitatud infot kostja elukoha kohta, tuleb hagejal hagiavalduse esitamisel märkida kostja tegelik elukoht ja sidevahendite andmed, kuhu on kohtul võimalik menetlusdokumente saata.

3. Hageja esitas 19.04.2023. a xxxxx Maakohtule hagi S. M. vastu põhivõlgnevuse, intressi, lepingutasu, võla sissenõudmiskulude ja viivise nõudes. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx.

4. 28.04.2023. a määrusega jättis kohus hagi uuesti käiguta. Kohus selgitas hagejale, et kohtu poolt kogutud andmete põhjal on kohtul alust arvata, et kostja ei ela tegelikult Eestis ning võib elada välisriigis. Kohus andis hagejale tähtaja kostja tegeliku elukoha andmete välja selgitamiseks ja kohtualluvuse valiku põhjendamiseks.

5. Vastuses kohtunõudele teatas hageja 30.05.2023. a kohtule, et kostja on teavitanud endist võlausaldajat aadressi muutumisest ja esitas enda aadressiks xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx. Hageja lähtub nimetatud aadressist kui kostja viimasest teadaolevast aadressist ning esitab TsMS § 79 lg 2 alusel hagi xxxxx Maakohtu xxxxx kohtumajale. Hageja on kontrollinud ka Läti Rahvastikuregistris olevaid andmeid kostja elukoha kohta ning teada saanud, et kostjal on 21.11.2017. a seisuga registreeritud elukoht Läti Vabariigis.

Kohtumääruse põhjendused

6. Kohus, tutvunud avaldusega ja kontrollinud kohtualluvust, leiab, et hagiavalduse lahendamine ei allu Eesti kohtule ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

8. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades art 4 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse ning art 5 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.

9. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS ja kostja 10.04.2022 Indivy makseviisi lepingu nr L89008278871, mille alusel soetas kostja kaupa. 08.04.2022. a sõlmisid Inbank AS ja kostja järelmaksu lepingu nr L8900826219, mille alusel on kostja saanud kaupa järelmaksuga. Kohus leiab, et kostja on sõlminud nimetatud lepingud tarbijana oma majandusja kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil ning hagi alusena märgitud lepingud vastavad määruse nr 1215/2012 artikli 17 lg 1 tunnustele. Määruse nr 1215/2012 artikkel 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

3

10. Kohus leiab, et kostja elukoht ei ole hetkel Eestis. Hagiavalduses kostja elukoha aadressiks märgitud aadressilt xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx on maksekäsu kiirmenetluses dokumendid tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kinnistusraamatu andmetel on xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx korteriomanik xxxxx linn. Vastuseks maksekäsuosakonna järelepärimisele on xxxxx Linnavalitsus vastanud 13.03.2023, et xxxxx Linnavalitsusel puuduvad andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Eesti rahvastikuregistris puudub kostjal kehtiv elukoht, viimane kehtiv aadress on olnud “Eesti” kuni 03.12.2022. a. Küll aga on isikul registreeritud elukoha aadress Läti rahvastikuregistris, mille kohaselt elab kostja Riia linnas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Ka kostja profiiliandmetest sotsiaalmeediaplatvormil Facebook nähtub, et tema elukoht on Riia, Läti Vabariik. Eesti rahvastikuregistri andmetel on tegemist Läti Vabariigi kodanikuga, kes on sündinud Lätis ja kelle emakeel on läti keel. Töötamise registris puuduvad isikul aktiivsed kanded. Isikul puudub Eestis kinnisvara.

11. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis annavad alust arvata, et kostja eluja ka viibimiskoht ei ole Eestis. Kuivõrd antud juhul kohaldub välismaise elemendi esinemise tõttu Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, siis ei saa kohtualluvusel tugineda TsMS § 79 lõikele 2. Kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisele ei ole hageja tuginenud. Eeltoodust tulenevalt ei allu hagi menetlemine rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti kohtule.

12. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 2, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel.

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.

14. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt / Alo Noormets kohtunik