2-23-2583/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2023. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2583 Tsiviilasi J. K. hagi T. H. vastu Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:); Kostja: T. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx; e-post:). Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmise otsustamine

RESOLUTSIOON

Jätta J. K. hagi T. H. vastu menetlusse võtmata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

J. K. esitas 14.02.2023 kohtusse hagi T. H. vastu. Hagiavalduse kohaselt soetasid pooled kooselu ajal ühisvara, millest kostja ei soovi hagejale osa anda. Hageja on seisukohal, et kui kostjal ei ole raha maksta hagejale xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx korteri eest, tuleb korter panna müüki ja raha jagatakse pooleks.

Tartu Maakohus jättis 31.03.2023. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus hagejal täpsustada oma nõuet ning selgitada kohtule, mida täpselt ja mille alusel ta kostjalt nõuab. Kohus selgitas hagejale, et rahvastikuregistrist ei nähtu, et pooled oleksid (olnud) abielus, seega ei saa hageja nõuda ühisvara jagamist. Kinnistusraamatu

2 andmetel on vaidlusaluse korteriomandi ainuomanik kostja, mistõttu ei saa hageja esitada ka kaasomandi lõpetamise (sh korteriomandi müümise) nõuet. Kui hageja nõuab kostjalt kindla rahasumma tasumist, tuleb hagejal nimetada täpne summa ja selgitada kohtule, mille alusel ta kostjalt nimetatud rahasumma välja mõistmist nõuab (nt laenulepingust tulenev võlgnevus või alusetu rikastumise nõue). Lisaks tuli avalduselt tasuda riigilõiv. Täiendavalt märkis kohus, et kui hageja leiab, et ei suuda iseseisvalt puudusi kõrvaldada, on hagejal võimalik pöörduda õigusabi saamiseks õigusnõustaja või advokaadi poole.

14.04.2023. a esitas kohtule vastuse puuduste kõrvaldamiseks. Vastuses selgitab hageja, et panustas xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx korterisse kokku 6808,03 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja proovib tema arvelt rikastuda ja mitte maksta hagejale seda summat.

TsMS § 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded peavad olema selged ja täidetavad ning tuginema hagi aluseks olevatele asjaoludele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et esitatud kujul hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja nõude õiguslik alus on endiselt ebaselge. Hagiavaldusele on lisatud 11.01.2021. a poolte vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud leping, millega hageja andis kostjale üle xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes sõlmitud võlaõiguslikust lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Lepingu p-s 2.4. sisaldub ka poolte kinnitus, et võlaõiguslikust lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise eest hagejale tasu ei maksta. Lihtsustatult tähendab see, et hageja andis kostjale tasuta õiguse saada vaidlusaluse korteri omanikuks. Seega ei saa hageja nõue tuleneda hagiavaldusele lisatud notariaalsest lepingust. Pelgalt asjaolu, et pooled elasid koos vabaabielus ning et neil on ühine laps või see, et kostja on finantsiliselt paremal järjel, ei anna alust kostjalt raha välja mõistmiseks. Ebaselge on ka, miks nõuab hageja just 6808,03 eurot ehk kuidas on selline summa kujunenud. Kohtule edastatud pangakonto väljavõtetest ei ole võimalik seda summat tuletada.

Kohus selgitab, et TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikesete kuludega. Osutatud sätte mõttega ei ole kooskõlas kohtu ning vastaspoole koormamine ebaselge hagiavalduse menetlemisega. Käesoleval juhul ei ole hageja oma 14.04.2023. a vastuses kohtu hinnangul kõrvaldanud sisuliselt ühtegi 31.03.2023 määruses osundatud puudustest (v.a tasunud täiendavalt riigilõivu) ning täiendatud hagiavalduses esinevad jätkuvalt puudused, mis takistavad hagi menetlemist ja kostjal omapoolsete asjakohaste vastuväidete esitamist.

TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole hageja poolt hagi alusena välja toodud faktilistele asjaoludele tuginedes (eeldades nende õigsust) võimalik aru saada, kas üldse ja milliseid hageja õigusi on kostja antud juhul rikkunud. Kohus on seisukohal, et nõude ebaselguse tõttu on hagi hetkel perspektiivitu ja hageja taotletavat eesmärki ei ole selle hagiga võimalik saavutada, mistõttu jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata.

3

Kohus selgitab hagi menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 järgi, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega on hagejal võimalus oma nõue uuesti kohtusse esitada, kui ta suudab oma nõuet õiguslikult paremini põhjendada. Kohus kordab ka 31.03.2023. a määruses antud soovitust hagejale pöörduda oma nõude perspektiivi väljaselgitamiseks ja nõuetekohase hagiavalduse vormistamiseks õigusteadmistega isiku poole.

Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus hagiavaldust menetlusse ei võta ja seda ühelegi isikule ei edasta, ei ole käesolevas menetluses tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid.

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada TsMS § 372 lg 5 alusel määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets kohtunik