2-22-8061/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-8061

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-8061

Tsiviilasi

V. V. hagi M. T. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1590,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V. V. (isikukood XXX; elukoht XXX),

lepingulised esindajad H. V.ja jurist E. M.

Kostja M. T. (isikukood XXX; elukoht XXX)

Kohtuistungite toimumise ajad

16. november 2022 ja 9. jaanuar 2023; edasine kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista M. T. ilt välja V. V. kasuks üürivõlgnevus 677 eurot, kommunaalkulude

võlgnevus 474 eurot, lukuabi teenuse kulu 60 eurot, juriidilise nõustamise kulu 49

eurot ja viivis 102,95 eurot, kokku 1362,95 eurot.

3. Jätta hagi meeldetuletuste kulu 50 euro ja viivise 177,71 euro väljamõistmiseks

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud V. V. kanda 15% ulatuses ja M. T. i kanda 85% ulatuses.

5. Määrata kindlaks V. V. menetluskulude rahaline suurus. Mõista M. T. ilt välja V. V.

kasuks menetluskulud 471,75 eurot.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21).

Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. V. (hageja) esitas 30. mail 2022 Tartu Maakohtule hagi M. T. i (kostja) vastu üüri- ja

kommunaalkulude võlgnevuse ja kahju väljamõistmiseks.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kostja üüris hagejale kuuluvat korterit aadressil XXX.

Üürileping oli sõlmitud XX.XX.XXXX üheks aastaks ja see lõppes XX.XX.XXXX. Kostja kolis

korterist välja XX.XX.XXXX. Vastavalt üürilepingu p-le 3.1 oli üürisumma 300 eurot. Kostja jäi

võlgu 2022 aasta märtsi üüri summas 300 eurot, aprilli üüri summas 300 eurot ja mai kaheksa päeva

üüri summas 77 eurot. Kostjal on kommunaalkulude võlgnevus ca 474 eurot (märtsi arve 160,75

eurot, aprilli arve 146,03 eurot ja mai arve 167,59 eurot). Hageja saatis kostjale võlgnevuse kohta

kolm meeldetuletuskirja. Vastavalt lepingu p-le 3.9 oli ühe kirja hind 25 eurot. Kokku on

meeldetuletuskirjade maksumus 75 eurot. Kuna kostja võtmeid ei tagastanud, oli hageja sunnitud

ukse avama. Lukuabi teenus maksis 60 eurot. 14. veebruaril 22 toimus Messengeris juriidiline

nõustamine, teemal kuidas kahe kuulise võlgnevuse puhul lepingut ennetähtaegselt lõpetada.

Juriidiline nõustamine maksis 49 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

üürivõlgnevuse 677 eurot, kommunaalkulude võlgnevuse 474 eurot, meeldetuletuste kulu 75 eurot,

lukuabi teenuse kulu 60 eurot ja juriidilise nõustamise kulu 49 eurot, kokku 1335 eurot. Samuti

palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõisa riigilõivu 280 eurot.

2. Tartu Maakohus võttis 11. augustil 2022 hagi menetlusse. Kostjal tuli esitada kirjalik vastus

hagile 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.

3. 23. septembril 2022 kinnitati kostja e-posti aadressilt XXX dokumentide saamist. Seoses kostja

tervisliku seisundiga kirjutas samalt e-posti aadressilt 31. oktoobril 2022 kostja elukaaslane K. K.

kostja nimel. Kostja elukaaslase sõnul tegeles korteri üürimisega H. V., kes on saanud kätte kõik

üüri summad; üüri maksid nad H. V. kontole ja osa ka sulas, koos kommunaalarve summaga.

4. 15. novembril 2022 toimus asjas kohtuistung. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud

kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohtukutse oli edastatud kostja e-

posti aadressile XXX , kuid puudus kinnitus kohtukutse kättesaamise kohta. Hageja soovis esitada

täiendavalt viivisenõuet üüri ja kommunaalkulude tasumisega viivitamise eest üürilepingus kokku

lepitud määras. Hageja lepingulise esindaja sõnul sularahas maksmist ei ole toimunud. Kohus

kuulas tunnistajana ära hagejat üürilepingu sõlmimisel esindanud H. V..

5. 16. novembril 2022 esitas hageja täiendavalt viivisenõude üüri ja kommunaalkulude tasumisega

viivitamise eest summas 179,45 eurot ja menetluskulude nimekirja.

6. Kohus korraldas uue kohtuistungi 9. jaanuaril 2023. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega

teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohtukutse toimetati

kostjale 12. detsembril 2022 kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

7. 11. aprillil 2023 andis kohus hagejale tähtaja viivisenõude täpsustamiseks ja seisukohtade

esitamiseks.

8. 2. mail 2023 esitas hageja kohtule vastuse ja täiendava menetluskulude nimekirja. Hageja

täpsustas viivisenõuet. Hageja palub kotjalt hageja kasuks välja mõista viivise 280,66 eurot (1.

aprillist 2022 kuni 30. aprillini 2023). Hageja oli nõus meeldetuletuste tasu vähendamisega 50

eurole. Lõpliku nõudena palub hageja seega kostjalt hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevuse

677 eurot, kommunaalkulude võlgnevuse 474 eurot, meeldetuletuste kulu 50 eurot, lukuabi teenuse

kulu 60 eurot, juriidilise nõustamise kulu 49 eurot ja viivise 280,66 eurot, kokku 1590,66 eurot.

9. 26. mail 2023 andis kohus kostjale tähtaja seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks 20

päeva alates kohtu kirja saamisest. Kohtu kiri, hageja nõude täpsustused ja menetluskulude

nimekirjad ja kohtuistungite protokollid on kostjale 21. juunil 2023 isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kätte toimetatud. Kostja kohtule millegipärast ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

10. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt poolte vahel sõlmitud eluruumi

üürilepingust. Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma

teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest

tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud

asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku

teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise

või selle puuduse kõrvaldamisega. VÕS § 292 lg 11 esimese lause kohaselt eluruumi üürilepingu

korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone

lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone

korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.

13. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise

korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

14. Vaidlust ei ole selles, et hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) sõlmisid XX.XX.XXXX

eluruumi üürilepingu (dtl 7-18). Hageja, keda esindas lepingu sõlmimisel H. V., andis kostjale

lepingu p 1 kohaselt kasutada korteri asukohaga XXX. Lepingu p 9.1 kohaselt sõlmiti üürileping

üheks aastaks ja see lõppes XX.XX.XXXX. Kostja kohustus lepingu p 3.1 kohaselt tasuma hagejale

eluruumi kasutamise eest üüri 300 eurot kuus, mis tuli lepingu p 3.3 kohaselt tasuda ettemaksuna

hiljemalt jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks üürileandja arvelduskontole. Kõrvalkulude ning

hoone korrashoiu- ja parenduskulude kandmise kohustuses oli kokku lepitud lepingu p-s 3.5. Kostja

kohustus lisaks üürile tasuma kõrvalkulude eest, millena on lepingu p-s 3.5.1 nimetatud hoone

halduskulud, hoolduskulud, kindlustus, üldelekter ja üldvesi ning eluruumi elektrienergia, vesi,

kanalisatsioon, gaas, küte, sidekommunikatsiooni- ja valveteenused, maamaks, remondifond.

Lepingu p 3.6. kohaselt üürileandja kohustus esitama üürnikule nõuetekohase(d) kõrvalkulude

arve(d) hiljemalt kolm kalendripäeva enne selle tasumise tähtaega. Üürnik kohustus kõrvalkulude

eest tasuma arvel märgitud makse saaja pangakontole ja hiljemalt arvel näidatud arve tasumise

tähtajal.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse 677 eurot (2022 aasta märtsi üür 300 eurot,

aprilli üür 300 eurot ja mai kaheksa päeva üür 77 eurot) ja kommunaalkulude võlgnevuse 474 eurot

(märtsi arve 160,75 eurot, aprilli arve 146,03 eurot ja mai arve 167,59 eurot, dtl 77-80, 89-90).

Kuigi üürileping lõppes XX.XX.XXXX, hagiavalduse kohaselt kostja kolis korterist

XX.XX.XXXX. H. V. vande all antud ütluste kohaselt lubasid nad nädalavahetusel välja kolida,

esmaspäeval XX.XX.XXXX olid nad välja kolinud. Kui üürnik ei anna asja pärast lepingu

lõppemist tagasi, võib üürileandja VÕS § 335 lg 1 järgi nõuda viivitatud aja eest kahjuhüvitisena

kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja

puhul tavaline. Seega võib hageja nõuda kokkulepitud üüri tasumist ka pärast lepingu lõppemist,

eluruumi üleandmisega viivitatud aja eest (mai kaheksa päeva).

Kostja elukaaslane K. K. on kohtule 31. oktoobril 2022 kostja nimel vastanud, et H. V. , kes tegeles

korteri üürimisega, on saanud kätte kõik üürisummad; üüri maksid nad H. V. kontole ja osa ka

sulas, koos kommunaalarve summaga. Kohus leiab, et kostja väide kohustuste täitmise kohta

sularahas on tõendamata. Hageja lepinguline esindaja kinnitas istungil, et sularahas makseid ei ole

toimunud; makseid on tehtud lapse arvelt. Hageja on esitanud kohtule üürilepingus näidatud

üürileandja esindaja H. V. pangakonto väljavõtte 1. märtsist 2022 kuni 22. juunini 2022 (dtl 72-

76), millest nähtuvalt viimased maksed lepingu alusel on tehtud märtsis 2022. XXX märtsi, aprilli

ja mai kommunaalkulude arved on tasutud H. V. pangakontolt. H. V. on kohtule vande all

kinnitanud, et nõutavad summad on tasumata. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja üüri-

ja kommunaalkulude võlgnevuse nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista meeldetuletuste kulu 50 eurot lepingu p 3.9 alusel, mille

kohaselt üürileandjal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest kuni 25 eurot. Kohus leiab, et hageja

meeldetuletuste kulu nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega.

VÕS § 287 lg 1 kohaselt kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse rahalise kohustuse

rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine. VÕS § 287 lg 3 kohaselt üürileandja ja eluruumi

üürnik võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi maksmises,

kui üürnik rikub oluliselt mitterahalist kohustust. Rikkumine, mille puhul leppetrahvi maksmises

kokku lepitakse, peab olema täpselt kindlaks määratud. Kohus leiab, et lepingu p-s 3.9 sisalduv

leppetrahvikokkulepe on tühine VÕS § 287 lg 1 alusel, kuna tegemist on kokkuleppega, mille

kohaselt eluruumi üürnik peab rahalise kohustuse rikkumise korral tasuma leppetrahvi.

Kohus selgitas 11. aprilli 2023 kirjas hagejale, et lepingu p-s 3.9 sisalduva kokkuleppe tühisuse

korral on hagejal õigus nõuda meeldetuletuskirjade saatmisega tekkinud tegeliku kahju hüvitamist,

ning märkis, et hagejal on võimalik selgitada, milles seisnes kulu seoses meeldetuletuskirjade

saatmisega. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja esile, milles seisnes kulu seoses

meeldetuletuskirjade saatmisega. Seega jätab kohus hageja nõude meeldetuletuste kulu

väljamõistmiseks rahuldamata.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista juriidilise nõustamise kulu 49 eurot ja lukuabi teenuse kulu

60 eurot, mis on käsitletav kahju hüvitamise nõudena. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Hageja selgituste kohaselt juriidiline nõustamine toimus Messengeris 14. veebruaril ja teemaks oli

kuidas lõpetada ennetähtaegselt lepingut kahe kuuse võlgnevuse puhul (dtl 83). H. V. vande all

antud ütluste kohaselt hakkasid maksehäired alates detsembrist, märtsikuus maksti vanad võlad ära.

Seega kostja rikkus üürilepingust tulenevat üüri maksmise kohustust ja hagejal on õigus nõuda

rikkumisega seoses kantud õigusabikulu hüvitamist. Kulu suurus on tõendatud maksekorraldusega

Themis Õigusbüroo OÜ-le tasumise kohta (dtl 27). Hageja selgituste kohaselt ei olnud kostja

võtmeid tagastanud, mistõttu olid nad sunnitud ukse avama. H. V. vande all antud ütluste kohaselt

kui ta tuli XX.XX.XXXX, olid nad välja kolinud, aga võtmeid ei olnud. Seega oli põhjendatud

lukuabi teenuse kasutamine. Kulu on tõendatud Aardla Lukuproff OÜ arvega (dtl 26). Eeltoodud

põhjendustel kohus leiab, et hageja nõue juriidilise nõustamise kulu ja lukuabi teenuse kulu

hüvitamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

18. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 2871 lg 1 kohaselt võivad eluruumi üürilepingu korral

üürileandja ja üürnik leppida kokku VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast

kõrgemas viivisemääras tingimusel, et vastav kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda

eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui

kolm korda VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, on tühine.

Lepingu p-s 6.2 kokku lepitud viivisemäär EURIBOR+24% aastas. Hageja arvestab viivist lepingus

kokkulepitud määras, arvestamata Euribori suurenemisega (st määras 24% aastas). Kohus märgib

esmalt, et kokkulepe viivisemäära osas ei ole selge, kuna Euribori määr muutub igapäevaselt.

Lepingust ei tulene, kuidas viivisemäära vastavalt Euribori määra muutumisele arvestatakse.

Olenemata sellest, kuidas viivisemäära vastavalt Euribori määra muutumisele arvestatakse, ületas

kokkulepitud viivisemäär periooditi 2022. aastal enam kui kolm korda VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud viivisemäära. Seega tuleb viivisekokkulepe lugeda tühiseks. Tähtsust ei oma, et

hageja viivise arvutamisel Euribori suurenemisega ei arvesta.

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks on poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Alates 1.

juulist 2016 kuni 31. detsembrini 2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0,00% aastas

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Kuigi samal ajavahemikul olid Euribori

määrad valdavalt negatiivsed, on Euribori määrad alates 2022. a maist hakanud tõusma positiivseks

(https://www.euribor-rates.eu/en/euribor-rates-by-year/2022/). Seega viivisemäära sidumine

Euriboriga selliselt nagu praegusel juhul on lepingus kokku lepitud, ei taga, et kokkulepitud

viivisemäär ei ületa enam kui kolm korda VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.

19. Viivisekokkuleppe tühisuse tõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab

viivise välja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kokku summas 102,95

eurot järgmiselt:

Summa

Viivis

alates

Viivis kuni Viivitatud

päevad

Viivisemäär

(aastas)

Viviise

summa

2022.

a

märtsikuu

üür

300 eurot 01.04.2022

31.12.2022 275 päeva 8%

18,08 eurot

01.01.2023

30.04.2023 120 päeva 10,5%

10,36 eurot

2022.

a

aprillikuu üür

300 eurot 01.05.2022

31.12.2022 245 päeva 8%

16,11 eurot

01.01.2023

30.04.2023 120 päeva 10,5%

10,36 eurot

2022.

a

maikuu üür

77 eurot

01.06.2022

31.12.2022 214 päeva 8%

3,61 eurot

01.01.2023

30.04.2023 120 päeva 10,5%

2,66 eurot

2022.

a

märtsikuu

kommunaalid

160,75

eurot

01.04.2022

31.12.2022 275 päeva 8%

9,69 eurot

01.01.2023

30.04.2023 120 päeva 10,5%

5,55 eurot

2022.

a

aprillikuu

kommunaalid

146,03

eurot

01.05.2022

31.12.2022 245 päeva 8%

7,84 eurot

01.01.2023

30.04.2023 120 päeva 10,5%

5,04 eurot

2022.

a

maikuu

kommunaalid

167,59

eurot

01.06.2022

31.12.2022 214 päeva 8%

7,86 eurot

01.01.2023

30.04.2023 120 päeva 10,5%

5,79 eurot

Viivis

kokku:

102,95 eurot

Hageja on palunud välja mõista viivise 280,66 eurot. Seega jääb hageja viivisenõue rahuldamata

177,71 euro ulatuses.

Menetluskulud

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus

rahuldas hagi ca 85% ulatuses. Seega menetluskulud jäävad hageja kanda 15% ulatuses ja kostja

kanda 85% ulatuses.

21. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 315 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 240 eurot (esindaja ajakulu 3 tundi, tunnihind 80 eurot, ilma

käibemaksuta). Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses ja lepingulise esindaja

kulu on arvestades tema poolt tehtud menetlustoiminguid põhjendatud ja vajalik (TsMS§ 175 lg 1).

Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 555 eurot. Asja materjalidest ei

nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

22. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

471,75 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik