2-23-4087/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 2-23-4087

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2023. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-23-4087 Tsiviilasi K. L. i hagi E. L. i vastu elatise muutmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. L. (isikukood XXX; viibimiskoht XXX);

Kostja: E. L. (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: A. L. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg 22.08.2023. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja K. L. i ja kostja E. L. i, seadusliku esindaja A. L. kaudu, vahel 22.08.2023. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. K. L. ei ole kohustatud maksma E. L. ile Tartu Maakohtu 28.06.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5412 kinnitatud kompromissiga kokkulepitud elatist alates 2023. aasta maist kuni K. L. i vangistuse lõppemiseni. 1.2. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-4087 menetlus K. L. i hagis E. L. i vastu elatise muutmise nõudes. 3. Toimetada määrus pooltele kätte.

2

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K. L. esitas 15.03.2023. a kohtusse hagiavalduse E. L. i vastu elatise maksmise peatamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja alaealine laps, kes elab ema A. L. juures. Tartu Maakohtu 28.06.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5412 kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt peab K. L. maksma E. L. i ülalpidamiseks elatist alates 2021. aasta juulist igakuiselt 225 eurot. Hageja on tasunud elatist 225 eurot kuus alates 2021. aasta märtsist kuni 2023. aasta märtsini. Nüüd on aga probleem selles, et alates 2023. aasta veebruarist peab hageja viibima 1,6 aastat vangistuses. Hageja on 100% töövõimetu ja töötada ei saa. Vangistuse ajal ei maksta hagejale töövõimetoetust. Hagejal puudub igasugune sissetulek ja vara. Seetõttu ei saa hageja enam kostjale elatist maksta. Hageja palub kohtul elatise maksmine kuni tema vangistuse lõppemiseni peatada. 2. Kohus võttis hagi 21.03.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 3. Kostja seaduslik esindaja, A. L. , teatas 25.05.2023. a kirjalikus vastuses, et ei ole elatise vähendamisega või elatise maksmise peatamisega nõus. Kuigi K. L. väidab, et ta on 100% töövõimetu ja konto on tühi, siis on alust arvata, et ta on oma raha andnud emale hoiule ja lihtsalt ei taha lapsele maksta. A. L. tõi välja, et kokku lepitud elatis summas 225 eurot kuus on isegi vähe, arvestades lapse tegelikke vajadusi. Lapsel on kasvamise periood, kus riided ja jalanõud jäävad kiiresti väikseks. A. L. koos lapsega elab 3-toalises korteris, kus kommunaalkulud on suured, eelneval kuul 157,06 eurot, millele lisandus veel elekter 70 eurot, televisioon 25 eurot ja telefon 30 eurot. Lisaks käib laps E. L. muusikakoolis, kus aastamaks on üle 500 euro. A. L. ise töötab uues kohas, kus tal on hetkel katseaeg ja töötasuks on miinimumpalk. 4. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 26.06.2023. a. Sellele istungil osales ainult hageja. Kostja seaduslik esindaja istungile ei ilmunud. Kuna kohtul puudus kostja seadusliku esindaja kinnitus kohtukutse kättesaamise kohta, otsustas kohus lükata asja arutamise edasi ja määras uue istungi, toimumisajaga 22.08.2023. a. 5. 22.08.2023. a toimunud kohtuistungil osalesid nii hageja K. L. kui ka kostja seaduslik esindaja A. L. . Pooled pidasid istungil läbirääkimisi ja saavutasid elatise maksmise osas kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

3 TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. - TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kompromissiga kokku menetluskulude jaotuses. Seetõttu jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule ei ole teada pooltel menetluskulude tekkimist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik