2-21-2836/67 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2023, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-21-2836

Tsiviilasi

C.X-i hagi Z.J vastu kinnisasja ja sellel asuvate

hoonete ruumide ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja C.X , isikukood XXX; elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar,

Advokaadibüroo TGS Baltic AS; e-post XXX

Kostja Z.J, isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-2836 .

2. Menetluskulud jätta hageja kanda, välja arvatud Z.J-ile antud riigi õigusabi

kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-2836 C.X-i hagi Z.J vastu

kinnisasja ja sellel asuvate hoonete ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Esitatud

hagiavalduse kohaselt on hagejal õigus nõuda kinnisasi kostja valdusest välja asjaõigusseaduse

(AÕS) § 80 lg 1 kohaselt, sest hageja on kinnisasja omanik ning kostjal puudub kinnisasja

valdamiseks õiguslik alus. Hageja on kinnisasja omanik alates 9. augustist 2007, mil ta päris

selle enda vanematelt. Kostja kasuks kanti 19. jaanuaril 2007 kinnistusraamatusse isiklik

kasutusõigus, mille kohaselt on kostjal õigus vallata kinnisasjal asuva elamu teist korrust ja

abihoone osa ruume. Kostja valdab hagejale kuuluvat kinnisasja. Kostja ainuvalduses on siiani

kinnisasjal paikneva elamu teine korrus, kuhu pääseb eraldi sissepääsu kaudu ja mille võtmed on

2-21-2836

ainult kostjal. Kostja valdab ka abihoonet, hoides kuuriboksis oma esemeid, olgugi et abihoone

võtmed on ka hagejal. Kostjal puudub kinnisasja valdamiseks õiguslik alus, sest Tallinna

Ringkonnakohus kohustas 29. mai 2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-1044 kostjat andma

nõusolek isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Kostja kasuks kinnisasjale seatud isiklik

kasutusõigus kustutati kinnistusraamatust 20. märtsil 2020. Kostja ei ole aga seni kinnisasja

hagejale vabatahtlikult välja andnud.

Hageja tegi 9. aprillil 2020 kostjale ettepaneku kinnisasja valdus hagejale üle anda, kuid kostja ei

vastanud sellele. Samuti andis hageja 9. aprillil 2020 kostjale teada, et ütleb üles võimaliku

tasuta kasutamise lepingu, mis võis olla pärandaja eluajal sõlmitud kostja ja pärandaja vahel.

Pärandajaks oli kostja vanaisa ja hageja isa, kelle eluajal sai kostja enda valdusesse kinnisasjal

asuva elamu teise korruse.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Ta leidis, et hageja viidatud kohtuotsus varasemas asjas on ebaõige, sest see on vastuolus

pärandaja tegeliku tahtega ja tuleneb sellest, et kostja vanaema, kellele kinnisasi samuti kuulus,

ei teinud enda eluajal kostja õiguste tagamiseks vajalikke toiminguid. Hageja võttis pärandaja

pärandi vastu, kuid ei ole täitnud pärandaja 18. augusti 2000. a testamendis (testament) seatud

tingimust. Testamendi p 1.2 kohaselt oli hagejal kohustus võimaldada kostjal kasutada kinnisasja

kostja eluajal.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 10. jaanuari 2022. a otsusega hagi ja kohustas kostjat

andma hageja valdusesse kinnisasi, sh sellel asuvad hooned, kuid jättis rahuldamata hageja

taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja

vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 17. augusti 2022. a otsusega kostja

apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja kohustas

kostjat andma kinnisasi, sh sellel asuvad hooned, hageja valdusesse, ning osas, milles maakohus

jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis

hagi rahuldamata ja muutis menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohus leidis, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, sest kostjal on

valdamiseks AÕS § 83 lg 1 mõttes õiguslik alus. Maakohus jättis ebaõigesti hindamata kostja

vastuväite, mille kohaselt on tal testamendi p 1.2 alusel õigus kinnistut vallata, sest pooled ei

vaielnud testamendi kehtivuse ega sisu üle, mistõttu ei olnud kostjal vaja testamendi sisu

tõendada. Ringkonnakohus märkis, et hageja võttis pärandaja pärandi vastu ning testamendi p-s

1.2 sisaldus korraldus, mille järgi oli hagejal kohustus võimaldada kostjal kasutada kinnisasja

oma eluajal. Ringkonnakohus leidis, et kostjale jäetud kinnisasja eluaegne kasutusõigus oli

annakukorraldus pärimisseaduse (PärS) § 56 lg-te 1 ja 2 mõttes. Kuna PärS § 57 lg 1 kohaselt on

pärija kohustatud 2-21-2836 4(9) täitma annaku pärandist saadu ulatuses, on kostjal testamendi p

1.2 kohaselt õigus kasutada kinnisasja 5/12 suurust osa. Kostja on annaku vastu võtnud.

Pärandaja suri 14. septembril 2006 ning kostja võttis annaku toona kehtinud pärimisseaduse

(PärS 1997) § 63 lg 2, § 117 lg 3 ning § 118 kohaselt vastu, asudes valdama kinnisasjal asuva

elamu teist korrust. Hagiavalduses on hageja tuginenud sellele, et kinnisasjal asuva elamu teine

korrus oli kostja valduses juba pärandaja eluajal, ning kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud.

Kostja õigust kinnisasja kasutada ei saa küll kanda isikliku kasutusõigusena kinnistusraamatusse,

kuid see ei tähenda, et testamendis tehtud korraldust ei saaks täita. Kostjal on aga õiguslik alus

kasutada enda eluajal kinnisasja 5/12 suurust mõttelist osa testamendi p 1.2 kohaselt, sest poolte

vahel on kehtiv annakuõigussuhe. Hageja on küll väitnud, et kostja valduse ulatus ületab

kinnisasja 5/12 suurust mõttelist osa, kuid hageja ei täpsustanud enda väidet vaatamata sellele, et

2-21-2836

ringkonnakohus juhtis hageja tähelepanu vajadusele tuua välja, millises ulatuses on kinnisasi

kostja valduses. Kuna kostjal on valdamiseks õiguslik alus AÕS § 83 lg 1 mõttes, tuleb jätta hagi

rahuldamata.

6. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub

tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas,

milles hagi rahuldati (p-d 2, 5.1, 5.4), samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha uue

otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi uueks läbivaatamiseks maa- või

ringkonnakohtusse. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

7.

07.06.2023 tegi Riigikohus otsuse, millega rahuldas C.X-i kassatsioonkaebus

osaliselt, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 17. augusti 2022. a ja Pärnu Maakohtu 10. jaanuari

2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-2836 ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

8.

03.08.2023 määrusega maakohus jätkas tsiviilasja 2-21-2836 läbivaatamist asja

sisulise arutamise staadiumis, andis pooltele kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja

kompromissi esitamiseks hiljemalt 13.09.2023, andis pooltele tähtaeg esitada seisukoht ja

vajadusel täiendavad tõendid käesolevas määruses tõstatud küsimuste osas 03.10.2023 ning

tähtaja vastaspoolte poolt esitatu osas seisukoha esitamiseks hiljemalt 23.10.2023.

9.

13.08.2023 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja taotles TsMS § 429 lg.1

alusel asjas menetluse lõpetamist.

10.

14.08.2023 kohtunõudega teatas kostjale hagist loobumisest ning küsis kostja

seisukohta hagist loobumise kohta. Kohus selgitas hagejale, et juhul, kui kostja soovib

menetluskulude väljamõistmist hagejalt, tuleb tal seda vastuses märkida ja esitada kohtule koos

seisukohaga hagist loobumise osas ka menetluskulude nimekiri.

11. Kostja teatas 21.08.2023, et on hagist loobumisega nõus. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 2 teine

lause sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud

avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

13. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud

asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

14. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et hageja kannab kostja menetluskulud, kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda. kohus on kostjale selgitanud, et juhul kui

kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, tuleb tal esitada kohtule koos seisukohaga

hagist loobumise osas ka menetluskulude nimekiri. Kostja ei ole esitanud menetluskulude

nimekirja.

Asja materjalidest nähtuvalt 10.06.2021.a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi

õigusabi saamiseks ning andis kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

kulud. Kohus leiab, et TsMS § 190 lg 7 alusel tuleb kostjale määratud esindaja tasu ja kulud jätta

riigi kanda.

15. TsMS § 150 lg 2 p-i 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

hageja loobub hagist. Avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi

kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

2-21-2836

16. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. Kohus selgitab, et

TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

17. TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik