4-23-2201/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-23-2201

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

21. august 2023. a

kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-23-2201

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku OÜ Järvetähe

kaebus

Keskkonnaameti

26.06.2023.

a

otsusele

väärteoasjas nr 940022000954

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: OÜ Järvetähe (registrikood: xxxxxxxx;

asukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Seaduslik

esindaja:

Grigori

Aganitšev

(isikukood:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

)

Kohtuväline menetleja: Keskkonnaamet (registrikood:

70008658; asukoht: Roheline 64, Pärnu linn, Pärnu maakond;

e-post: info@keskkonnaamet.ee), kohtuvälise menetleja

esindaja

uurija

Keiu

Poderat,

e-post:

keiu.poderat@keskkonnaamet.ee

RESOLUTSIOON

1. Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja kaebus rahuldada.

2. Tühistada Keskkonnaameti 26.06.2023. a otsus väärteoasjas nr 940022000954 osaliselt,

s.o menetlusalusele isikule määratud karistuse suuruse osas ning määrata OÜ-le

Järvetähe rahaliseks karistuseks 800 (kaheksasada) eurot.

3. Rahatrahv kuulub tasumisele 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Rahtrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 26.06.2023. a otsuses märgitud

pangarekvisiitidele.

4. Muus osas jätta Keskkonnaameti 26.06.2023. a otsus väärteoasjas nr 940022000954

muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 26.06.2023. a otsusega väärteoasjas nr 940022000954 määrati OÜ-le

Järvetähe kalapüügiseaduse (KPS) § 74 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 3000 eurot.

Otsusest

nähtuvalt

27.09.2022.

a

hoiti

OÜ

Järvetähe

ruumides

aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalamõõdulist ja 3

mõõdulist koha, millel puudusid päritolu tõendavad dokumendid. OÜ Järvetähe juhatuse liige

Grigori Aganitšev esitas kohade päritolu kohta kalade üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr

003101 deklaratsiooni nr 000021, mille järgi püüti 24.09.2022. a kaluri kalapüügiloa JÕ220103

alusel Peipsi järvest mõrdadega välja 190 kg ahvenat. Kalade üleandmisdeklaratsiooni ei ole

kantud järvest välja püütud kohasid.

Antud teoga rikkus OÜ Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev KPS § 10 lg 8 p 2, mis

sätestab, et keelatud on müüa, osta või käidelda alamõõdulist kala, välja arvatud kaaspüügi

tingimustel püütud alamõõdulise kala transport ning sama seaduse § 10 lg 8 p 3, mille kohaselt

on keelatud müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud kui kala

ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009

artikli 65 lõikes 2 nimetatud koguses.

KPS § 13 lg 2 kohaselt loetakse kutselisel kalapüügil püütud kala ja veetaime päritolu

tõendavaks

dokumendiks

müügiteatist

(edaspidi

esmakokkuostukviitung),

lossimise

deklaratsiooni,

kalalaeva

kalapüügipäevikut

koos

kalalaeva

kalapüügiloaga

või

rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga, kala või veetaime ülevõtmisdeklaratsiooni ehk

üleandmise deklaratsiooni või kala või veetaime veodokumenti ehk transpordidokumenti. Sama

seaduse § 13 lg 8 sätestab, et kala ja veetaime päritolu tõendav dokument peab olema käitlemise

ja müügi kohas ning kala ja veetaime käitleja ja müüja on kohustatud riiklikku järelevalvet

teostava isiku nõudmisel selle esitama.

KPS § 71 lg 1 p 1 sätestab, et kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse,

loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Nõukogu

määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 kohaselt loetletakse tõsiseks rikkumiseks b)

ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga otseselt seotud äritegevust, sealhulgas

sellisest kalapüügist saadud kalandustoodetega kauplemist või nende importi. Sama seaduse §

71 lg 1 p 4 järgi loetakse kutselisel püügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks ka KPS § 13

lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud dokumendi puudumist ja võltsimist ning võltsitud dokumendi ja

valeandmete esitamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud

juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva

esindaja poolt juriidilise isiku huvides. OÜ Järvetähe (10626657) on kantud äriregistrisse, seega

on ettevõte õigusvõimeline ja süüvõimeline. Ettevõte tegeleb kala, vähilaadsete ja limuste

töötlemise ja säilitamisega. OÜ Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev on oma ütlustes

öelnud, et kavatses päritolu tõendamata mõõdulised kohad maha müüa ja alamõõdulised kohad

saata Audrusse kalajahu tehasesse. Nimetatud tegude eest saanuks ettevõtte tulu, seega on

õigusrikkumine toime pandud juriidilise isiku huvides ning juhindudes KarS § 14 lõikest 1,

kuulub vastutusele võtmisele OÜ Järvetähe juriidilise isikuna.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Sama seaduse

§ 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Eelpool kirjeldatud teo on OÜ

Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, võttes

päritolu tõendamata kohad lossimisel kalurilt vastu ja tuues need ettevõttesse. Õiguskuuleka

käitumise korral saanuks OÜ Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev teavitada

Keskkonnaametit päritolu tõendamata surnud kohadest, mida enam vette vabastada ei saa ning

sellega õigusrikkumise toimepanemist vältida, kuid ei teinud seda.

Väärteo kvalifikatsioon: KPS § 74 lg 2 - kala müügi, ostu ja käitlemisega seotud nõuete

rikkumine.

Kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks oli 24.05.2023. a väärteoprotokoll väärteoasjas

nr 940022000954.

2. Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja saabus 03.07.2023. a juriidilisest isikust menetlusaluse

isiku OÜ Järvetähe seadusliku esindaja Grigori Aganitševi kaebus Keskkonnaameti

26.06.2023. a otsusele väärteoasjas nr 940022000954. Kaebuse kohaselt tasus menetlusaluse

isiku seaduslik esindaja väärteoasjas nr 940022000954 õigeaegselt keskkonnakahju summas

1400 eurot, mida ei arvestatud karistuse määramisel. Kaebaja palub vähendada temale määratud

karistust ning soovib asja lahendada kirjalikus menetluses.

3. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.07.2023. a määrusega edastati kaebus alluvusel

lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.

4. Tartu Maakohtu 31.07.2023. a määrusega võeti OÜ Järvetähe seadusliku esindaja Grigori

Aganitševi kaebus menetlusse ning edastati kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale.

Kohtuvälisel menetlejal paluti edastada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.

5. Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet esitas kirjaliku seisukoha 03.08.2023. a, milles

nõustub kaebaja väitega, mille kohaselt otsuse tegemisel ei arvestatud asjaoluga, et

menetlusalune isik on vabatahtlikult keskkonnakahju hüvitanud. Keskkonnaamet esitas OÜ

Järvetähe seaduslikule esindajale Grigori Aganitševile 24.05.2023. a koos väärteoprotokolliga

ka ettepaneku keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva jooksul alates

ettepaneku kättesaamise hetkest. 26.06.2023. a puudusid üldmenetluse otsuse koostamisel ja

karistuse määramisel karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 mõistes, sest

õigusrikkumiste andmekogus (ÕRAK), kuhu sisestatakse info keskkonnale tekitatud kahju

hüvitamise osas, puudus sissekanne OÜ Järvetähe esindaja poolt teostatud makse osas.

30.06.2023. a tuvastati, et ÕRAK sisaldas kannet OÜ Järvetähe esindaja poolt 22.06.2023. a

täies ulatuses keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise kohta. Juhul, kui otsust koostanud

menetlejal oleks olnud info, et kahju on tasutud, oleks kohtuväline menetleja seda arvestanud

kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 tähenduses ja määranud väiksema karistuse.

Arvestades eeltoodut, palub Keskkonnaamet kaebus rahuldada, tühistada Keskkonnaameti

26.06.2023. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940022000954 ning teha uus otsus, milles on

arvestatud kergendava asjaoluga, s.o kahju vabatahtliku hüvitamisega. Keskkonnaamet nõustub

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

7. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus

on kohtuvälisele menetlejale Keskkonnaametile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja

kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled

on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo),

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, leiab, et Keskkonnaameti 26.06.2023. a otsus väärteoasjas nr 940022000954

tuleb osaliselt, s.o määratud karistuse määra osas tühistada ja menetlusaluse isiku OÜ Järvetähe

seadusliku esindaja Grigori Aganitševi kaebus rahuldada.

10. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse OÜ-le Järvetähe ette seda, et 27.09.2022.

a

hoiti

OÜ

Järvetähe

ruumides

aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa 25 alamõõdulist ja 3

mõõdulist koha, millel puudusid päritolu tõendavad dokumendid. OÜ Järvetähe juhatuse liige

Grigori Aganitšev esitas Keskkonnaameti inspektoritele kohade päritolu kohta kalade

üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 003101 deklaratsiooni nr 000021, mille järgi püüti

24.09.2022. a kaluri kalapüügiloa JÕ220103 alusel Peipsi järvest mõrdadega välja 190 kg

ahvenat. Kalade üleandmisdeklaratsiooni ei olnud kantud järvest välja püütud kohasid.

Väärteoasjas nr 940022000954 koostatud väärteoprotokolli- ja otsusesse kantud teokirjeldus on

sama ning on koostatud üheselt mõistetavalt ja korrektselt.

11. Teadmata päritoluga kala käitlemise nõuete rikkumine juriidilise isiku OÜ Järvetähe poolt

on väärteotoimiku materjalidega tõendatud. Käesolevas asjas ei ole tegelikult vaidlust teo

faktiliste asjaolude üle. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja tunnistab rikkumist

väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ning on tasunud ka vabatahtlikult ära kala käitlemise

nõude rikkumisega tekitatud keskkonnakahju summas 1400 eurot, mida tõendavad 26.06.2023.

a ja 30.06.2023. a väljatrükid Keskkonnaameti õigusrikkumiste andmekogust (ÕRAK) ning

menetlusaluse isiku seadusliku esindaja poolt kohtule esitatud 22.06.2023. a Swedbanki

maksekorraldus nr 18. Kahju hüvitamist on kirjalikus seisukohas kinnitanud ka kohtuväline

menetleja.

12. Rikkumine on tõendatud järgmiste tõenditega:

- 27.09.2022. a koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, millest nähtub, et sündmuskoht

asus

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Osaühing

Järvetähe

külmutusruumides, kust leiti 25 alamõõdulist ja 3 mõõdulist koha, mille päritolu on teadmata.

Grigori Aganitšev esitas kohade päritolu kohta kalade üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr

003101 deklaratsiooni nr 000021, milles oli märgitud kalaliigiks ahven ning kogus 190 kg.

Ahven oli püütud 24.09.2022. a kaluri kalapüügiloa JÕ220103 alusel Peipsi järvest. Kalapartii

lossimise kuupäevaks ja kohaks oli märgitud Alajõe.

- 27.09.2022. a koostatud asenditõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et 27.09.2022. a

võeti aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Osaühing Järvetähe

külmutusruumist ära 25 alamõõdulist koha ja 3 mõõdulist koha. Kohad olid pakendatud

rohelisse kilekotti ja koti suu oli suletud plommiga nr 0566970. Kott ning plomm olid terved.

Kohus siinkohal märgib, et kuigi kõne all olevasse protokolli on ilmselt inimliku eksimuse tõttu

kirja saanud, et kohade loendamisel saadi kokku 95 kala, siis teiste tõenditega kogumis hinnates

ei saanud kohasid olla rohkem kui 28, sh 25 alamõõdulist ning 3 mõõdulist koha. Nimetatud

eksimus aga ei muuda asitõendi vaatlusprotokolli õigustühiseks. Protokollis on läbivalt

kajastatud 28 koha vaatlust. Ka 27.09.2022. a kalade pikkuse ja massi mõõtmise protokollidest

nähtub läbivalt kokku 28 kala (koha) suhtes läbi viidud mõõtmised. Kalasid on mõõdetud

taadeldud mõõtevahenditega, mida tõendavad toimikusse lisatud kalibreerimistunnistused.

Kalade pikkuse ja massi osas vaidlust ei ole.

- 27.09.2022. a menetlusaluse isiku OÜ Järvetähe seadusliku esindaja ülekuulamise protokollist

tulenevalt on Grigori Aganitšev OÜ Järvetähe juhatuse liige. Ettevõte asub xxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sellel aadressil on ka külmikud, kus hoitakse kala, mida kalurid

sinna toovad. Tal oli ettevõtte külmikus kast alamõõduliste kohadega ning 3 mõõdulist koha.

Kohad olid püütud kaluri kalapüügiloa JÕ220103 alusel 24.09.2022. a Peipsi järvest mõrraga.

Need kohad tõi talle kalur xxxxxxxxxxxxov. Inspektoritele esitas Grigori Aganitšev kohade

päritolu kohta kala üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 00301 lehekülje 0000021. Xxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxx

tõi

talle

24.09.2022.

a

ahvenat

kg

ning

kohasid

tal

üleandmisdeklaratsioonis kirjas pole, sest see oli ahvena hulgas ja tema ning ta poeg sortisid

need inspektorite leitud kohad ahvenate hulgast välja. Grigori Aganitšev ütles ka kalurile, et

tema saagi hulgas on kohad, mille hulgas on ka alamõõdulised.

- 27.09.2022. a Keskkonnaameti inspektorist tunnistaja Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx

ülekuulamise protokollist nähtub, et 27.09.2022. a teostas ta koos Keskkonnaameti

järelevalveosakonna juhtivinspektor Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxu ja inspektor Xxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxiga kala käitlemisettevõtte kontrolli. Kontrollima läksid nad xxxxxx

maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvat firmat Osaühing Järvetähe. Kohal oli antud

firma juhatuse liige Grigori Aganitšev. Nad palusid tal ette näidata külmkamber, kus kala asub.

Sisenedes külmkambrisse nägi Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx seal ka kasti, milles oli kolm

mõõdulist koha ning teises kastis silma järgi hinnates alamõõdulised kohad. Xxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxx küsis Grigori Aganitševi käest kohade päritolu tõendavat dokumenti, mille

peale Grigori Aganitšev näitas kalade üleandmisdeklaratsiooni, kus oli kirjas ainult 190 kg

ahvenat. Kohade kohta üleandmisdeklaratsioonis märget ei olnud. Ahvenad olid püütud

24.09.2022. a kalapüügiloa JÕ220103 alusel Peipsi järvest, lossimiskohaks oli märgitud Alajõe.

Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxu küsimuse peale, et miks pole üleandmisdeklaratsioonis märget

kohade kohta, vastas Grigori Aganitšev, et 24.09.2022. a tõi talle Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx

samal päeval Peipsi järvest püütud ahnevad ning inspektorite poolt leitud kohad olid

Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxi poolt toodud ahvenate hulgas.

- 28.09.2022. a tehtud väljavõttega OKAS-e andmebaasist, millest nähtub, et 24.09.2022. a kl

15:01 saabub lossimisele Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, kes toob püügiloa nr JÕ220103 alusel

Alajõe sadamasse 190 kg ahvenat.

- 28.09.2022. a tehtud väljavõttega veebilehelt Kir.agri.ee, millest nähtub, et loa nr JÕ220103

omanikuks on Osaühing Järvetähe, kaluriks Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, püügivahenditeks 7

ääre- või avaveemõrda märgistusega JÕ-103, loa kehtivuse algusega 30.06.2022. a ning

lõppemisega 31.12.2022. a.

- 09.05.2023. a koostatud tunnistaja Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxi ülekuulamise protokolliga,

millest nähtub, et ta on olnud 3-4 aastat OÜ Järvetähe kalur. 24.09.2022. a püüdis Xxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxx Peipsi järvel ca 6-7 mõrraga välja 190 kg ahvenat. Lossimine toimus Alutaguse

valla Alajõe uue slipi juures. Kaldale tõi ta ainult ahvenat, kõik muud kalaliigid, mis mõrraga

järvest välja tulid, sorteeriti vee peal välja ja lasti tagasi vette. Ta lisab, et tavaliselt käib OÜ

Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev sadamas kaladel vastas, aga sel päeval ta ei mäleta,

kas ta oli vastas või ei. Kui Grigori Aganitšev kaladele järele on tulnud, on ta tulnud vahel

bussiga, milles on juba kalad sees (võtnud peale teiste kalurite käest) või on tulnud temani tühja

bussiga. Isik tunnistab, et tema kõnealusel päeval koha kaldale ei toonud. Tema ainult püüab,

annab kala ettevõtte juhile üle, kuid mis ta edasi nende kaladega teeb või mis kalad tal külmikus

on, tema ei tea. Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx ei tohi kaladega midagi teha, isegi mitte müüa

ilma kalapüügiloa omanikku teavitamata.

- 09.05.2023. a koostatud menetlusaluse isiku seadusliku esindaja täiendava ülekuulamise

protokolliga, millest nähtub, et kalapüügiloa omanik on Järvetähe OÜ, kuid püügiga tegeleb

töövõtulepingu alusel FIE Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx. 24.09.2022. a läks Grigori Aganitšev

ise kaladele järele, kui Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx järvelt kaladega tuli. Kalapüügiloa

püügipäevikulehe nr 003776/000008 täitis kalur Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, mille põhjal tõi

ta kaldale 190 kg ahvenat. Kala vastu võttes nägi Grigori Aganitšev, et ahvenate seas on ka

mõned kohad, kuid kalur palus kalasaagi ise üle vaadata. Kohad sorteeris Grigori Aganitšev

ahvenate seast välja samal päeval. Tema hinnangul oli Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx

24.09.2022. a teadlik, et kaldale toodud ahvenate seas on mõned kohad.

13. Eelpool toodud tõendeid kogumis hinnates on maakohtu seisukohalt võimalik asuda

seisukohale, et 25 alamõõdulist ja 3 mõõdulist koha püüti juriidilise isikule OÜ Järvetähe

kuuluva kalapüügiloa nr JÕ220103 alusel, mistõttu ka kalapüügiloa omanik (seaduslik

esindaja) vastutab kalade käitlemise nõuete korrakohase täitmise eest. Nimetatud vastutust ei

saa üle kanda töövõtjatest kalapüüdjatele. Seetõttu on ka menetlusalusele isikule OÜ Järvetähe

õiguspäraselt tehtud kohtuvälise menetleja poolt etteheide selles, et 27.09.2022. a hoiti OÜ

Järvetähe

ruumides

aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalamõõdulist ja 3 mõõdulist

koha, millel puudusid päritolu tõendavad dokumendid. Seega OÜ Järvetähe rikkus KPS § 10 lg

8 p 2, § 10 lg 8 p 3, pannes toime KPS § 71 lg 1 p 1 sätestatud tõsise rikkumise Nõukogu

määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 punkti b kohaselt ja KPS § 71 lg 1 p 4 sätestatud tõsise

rikkumise. OÜ Järvetähe (registrikood: 10626657) on kantud äriregistrisse, on seega

õigusvõimeline ja süüvõimeline. Ettevõte tegeleb kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja

säilitamisega. OÜ Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev on oma ütlustes öelnud, et ta

kavatses päritolu tõendamata mõõdulised kohad maha müüa ja alamõõdulised kohad saata

Audrusse kalajahu tehasesse. Nimetatud tegude eest saanuks ettevõtte OÜ Järvetähe tulu, seega

on õigusrikkumine toime pandud juriidilise isiku huvides ning juhindudes KarS § 14 lõikest 1,

kuulub vastutusele võtmisele OÜ Järvetähe juriidilise isikuna. Eelnevat kokku võttes juriidilise

isiku OÜ Järvetähe tegevuses esinevad kohtu seisukohalt KPS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo objektiivsed tunnused.

14. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt

on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 tulenevalt tahtlus on

kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. KarS § 18 lg 1 järgi ettevaatamatus on kergemeelsus ja

hooletus. Maakohtu seisukohalt on OÜ Järvetähe pannud väärteo toime vähemalt kaudse

tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. OÜ Järvetähe

juhatuse liige Grigori Aganitšev on professionaalne kalade käitleja ning võttes päritolu

tõendamata kohad lossimisel kalurilt vastu ja tuues need ettevõttesse OÜ Järvetähe, Grigori

Aganitšev pidi võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda –

täiendava kontrolli läbiviimisel ja õiguskuuleka käitumise korral saanuks OÜ Järvetähe

juhatuse liige Grigori Aganitšev teavitada Keskkonnaametit päritolu tõendamata surnud

kohadest, mida enam vette vabastada ei saa ning sellega õigusrikkumise toimepanemist vältida,

kuid ei teinud seda.

15. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

16. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

17. KPS § 74 sätestab vastutuse kala müügi, ostu ja käitlemisega seotud nõuete rikkumise eest.

KPS § 74 lg 2 kohaselt karistatakse juriidilise isiku poolt toime pandud kala müügi, ostu või

käitlemise nõuete rikkumise eest või sellise kala müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise

eest, mille päritolu ei ole tõendatav, rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

18. Kohtuvälise menetleja otsusega on OÜ-le Järvetähe määratud karistuseks rahatrahv 3000

eurot. Nagu Keskkonnaamet on ka ise oma 03.08.2023. a seisukohas selgitanud, on karistuse

määramisel jäänud arvesse võtmata asjaolu, et juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik

esindaja tasus vabatahtlikult ära keskkonnale tekitatud kahju summas 1400 eurot. Tegemist on

kohtu hinnangul karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. Teisi karistust

kergendavaid asjaolusid ei esine, sest menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ei ole rikkumist

selgesõnaliselt kahetsenud. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad.

19. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahalise

karistuse kergendamist, võttes arvesse keskkonnakahju hüvitamist. Kohus nõustub kaebuse

esitajaga ja kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusalusele isikule OÜ Järvetähe mõistetud

karistust tuleb vähendada. Isiku süü rikkumises on küllaltki väike, võttes arvesse

ebaseaduslikult käideldud kalade kogust (25 alamõõdulist ja 3 mõõdulist koha, s.o 28 kala),

varasemate karistuste puudumist ja koostöövalmidust.

20. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, OÜ Järvetähe süü suurust,

õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul

põhjendatud tühistada Keskkonnaameti 26.06.2023. a otsus väärteoasjas nr 940022000954

osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud karistuse suuruse osas ning määrata OÜ-le

Järvetähe rahaliseks karistuseks 800 eurot. Kuigi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb

KarS § 14 lg-st 1 lähtuvalt juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja

tegevuse kaudu, siis juriidilise isiku karistamise eelduseks ei ole tema seaduslikule esindajale

karistuse määramine.

21. Rahatrahv tuleb ära tasuda 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Rahatrahv tuleb

tasuda kohtuvälise menetleja 26.06.2023. a otsuses märgitud pangarekvisiitidele.

22. Muus osas tuleb Keskkonnaameti 26.06.2023. a otsus väärteoasjas nr 940022000954 jätta

muutmata.

23. Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja kaebus kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik