1-11-2923/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-2923 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Igor Remets KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõista

2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui Igor Remets 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 24.märts 2011.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-11-2923 kohtueelses menetluses 10260103563 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaija Sõster Natalia Tselikova Kriminaalasi

Igor Remets süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav IGOR REMETS

elukoht XXXXXXXX X-X, Tartu isikukood 39107202718 kriminaalkorras karistamata tõkendita Kaitsja kokkuleppel Armand Mark

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Igor Remetsalt riigituludesse menetluskuludena 417 eurot 03 eurosenti sundraha ja 1 euro 85 eurosenti kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Igor Remets, 1-11-2923, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Igor Remets, 1-11-2923, menetluskulu“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Igor Remets, 1-11-2923, menetluskulu“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

K.K. tsiviilhagi 1694,30 euro nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 2,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja välja mõista Igor Remetsalt 1694 eurot 30 eurosenti K.K. (arve nr XXXX Swedbank AS-s – lk 12,26) kasuks.

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – K.K. (lk 31).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus Igor Remetsa süüdistatakse selles, et tema 10.07.2010 kella 02.30 paiku Tartus, Narva mnt 27 ööklubis Tallinn rikkus avalikku korda sellega, et lõi rusikaga näkku K.K. tekitades viimasele ülahuule põrutuse ja hamba murru. Sellega pani Igor Remets toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avaliku korra rikkumise vägivallaga.

Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot 03 eurosenti (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) ja 1 euro 85 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 30; KrMS § 175 lg 1 p 5). KrMS § 180 lõikes 3 sätestatu kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kaitsja taotluse, jätta osa menetluskulust riigi kanda, jätab kohus rahuldamata, kuna selleks põhjendatud alus puudub. Kohtul ei ole alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käiks Igor Remetsale ilmselt üle jõu. Süüdistatav Igor Remets ei ole töövõimetu ja tal on olemas kindel sissetulekuallikas. Igor Remetsal ei lasu kohest menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuotsus menetluskulude sissenõudes on täidetav aastaid (KarS § 82, TMS § 210, TMS § 207) ja nende vältel on Igor Remetsal võimalik menetluskulusid tasuda vastavalt oma võimalustele ja kohtutäituril neid temalt vastavalt Igor Remetsa sissetulekutele ka kinni pidada. Käesolevaks ajaks ei ole kohtule esitatud ka tõendeid, millistest kohtul oleks põhjendatud kahtlusteta järeldada süüdistataval käesoleval ajal asjaolude esinemist, millistel oleks kohtul põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Neid asjaolusid ei nähtu ka kriminaalasja toimikust.

KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks alust ei ole.

Kaitsja esitas kohtule veel ka teisegi taotluse – jätta menetluskulud ilma täitmiskuludeta tasumiseks ühe aasta peale, s.o ajatada menetluskulud 1-ks aastaks.

Kuid kuna kaitsja ei osanud kohtule öelda, millisel seaduslikul alusel saaks kohus käesoleval ajahetkel menetluskulud ajatada, siis menetluskulude ajatamise taotlusest kaitsja kohtuistungil loobus. Kohus peab vajalikuks seoses menetluskulude ajatamisega selgitada, et käesoleval ajahetkel seaduslik alus menetluskulude ajatamiseks puudub. Seaduses – KrMS §-s

423 ja KrMS § 417 lg 2 on sätestatud kord, mille kohaselt on kohtuotsuse jõustumisest

1 kuu jooksul võimalik tasuda menetluskulusid ilma täitmiskuludeta. Kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu möödudes saadetakse tasumata menetluskulude osa ulatuses kohtuotsus täitmiseks kohtutäiturile. Edasine menetluskulude sissenõudmine toimub kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS §-s 423 ja KrMS § 417 lõikes 2 ei ole sätestatud võimalust, jätta menetluskulud ilma täitekuludeta tasumiseks 1 aasta peale. Seetõttu ei ole kohtul alust ka kaitsja taotluse rahuldamiseks. Alles täitemenetluses on täitemenetluse seadustiku § 45 alusel võimalik kohtul otsustada täitmise ajatamist. Selleks tuleb aga võlgnikul kohtule esitada enda põhistatud avaldus ja kajastada selles täitemenetluse seadustiku §-st 45 lähtudes enda perekondlikku ja majanduslikku olukorda iseloomustavad asjaolud ning esitada enda väidetud asjaolude tõendamiseks ka sellekohased tõendid.

Täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatu on järgmine: § 45. § 45. § 45. § 45. Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Heli Sillaots kohtunik