3-21-2433/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2433

Haldusasi

X ja Y kaebus Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021

otsusele nr 106

Menetlusosalised

Kaebajad – X ja Y

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja EV

Kolmas isik – W

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.08.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Y apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

30.05.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.08.2022

otsus haldusasjas 3-21-2433 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.09.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-2433

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 23.09.2021 otsusega nr 106 Nõmme linnaosa

üldplaneeringu, millega määrati Rännaku pst 32 kinnistu juhtotstarbeks roheala.

2. X ja Y esitasid 25.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna

Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu

tühistamist Rännaku pst 32 kinnistule seatud piirangute osas.

Kaebajad on Rännaku pst 32 kinnistu omanikud. Kinnistu juhtotstarbe määramine rohealaks

riivab

põhjendamatult

nende

põhiõigusi

(omandipõhiõigus,

ettevõtlusvabadus,

lepinguvabadus). Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on roheala puhul tegemist metsade,

parkide või haljasalade territooriumitega, mis on üldjuhul mõeldud avalikuks kasutamiseks.

Samuti võib rohealale rajada üksnes sellega seonduvaid rajatisi ning puhke- ja

spordifunktsiooniga või roheala või lähipiirkonda teenindava funktsiooniga (kohvikud,

kioskid, paviljonid vms) väiksemaid ehitisi.

Kokkuvõtlikult esitasid kaebajad üldplaneeringule järgmised vastuväited:

1) sisuliselt on tegemist sundvõõrandamisega, sest kaebajad peavad lubama kinnistu avalikku

kasutamist. Kompensatsiooni selle eest ei maksta;

2) kaebajaid koheldakse ebavõrdselt võrreldes isikutega, kelle sarnastel kinnistutel on

elamuarendus lubatud. Vastustaja on keeldunud detailplaneeringu algatamisest põhjusel, et

kinnistu juhtotstarbeks on roheala. Teistel rohealadel on varasemalt aga elamute rajamist

lubatud;

3) vastustaja tegevus on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Rännaku pst 32 kinnistu

algseks juhtotstarbeks oli elamumaa. Nimelt nägi Nõmme linnaosa ehitusmäärus ette, et

kinnistu asub II ehituspiirkonnas ehk väikeelamute alal. Sama juhtotstarbe nägi ette ka

üldplaneeringu esimene tööversioon. Aastatel 2005‒2007 menetles Tallinna linn kinnistule

detailplaneeringu koostamise algatamist, mis nägi ette kinnistu jagamist ühepereelamu

kruntideks. Detailplaneeringu algatamisega nõustusid Tallinna Keskkonnaamet, Nõmme

Halduskogu ja Nõmme Linnaosavalitsus. Eeltoodu oli kaebajate poolt 2005. a-l kinnistu

omandamise aluseks. Kaebajate eesmärgiks oli kinnistu jagamine kruntideks ja sinna

elumajade püstitamine. Kaebajad said alles 2017. a-l teada, et kinnistu juhtotstarbeks

tahetakse määrata roheala;

4) vastustaja on kinnistu rohealaks määramisel teinud diskretsioonivea. Nimelt ei ole ta

kaalunud, kas eesmärgid, mida soovitakse saavutada kinnistu rohealaks määramisega,

oleksid saavutatavad ka mõnel muul viisil. Metsalinna miljöö on võimalik saavutada ka

viisil, et kaebajate kinnistu juhtotstarbeks on elamuala;

5) üldplaneeringu avalikustamisest on möödunud rohkem kui neli aastat. Nimelt toimus

üldplaneeringu avalik väljapanek 2017. a-l. Tegemist on olulise menetlusveaga, sest

rikutud on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet. Tuginedes

enam kui neli aastat tagasi toimunud avalikustamise tulemustele, ei ole vastustaja

arvestanud, et muutunud on nii asjaolud, millele tuginedes kavandatakse üldplaneeringuga

piiranguid ja kitsendusi, kui ka kinnistute omanike huvid.

3. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes Nõmme linnaosa üldplaneeringus

kajastatud seisukohtade juurde.

4. Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2022 otsusega kaebuse rahuldamata, leides

kokkuvõtlikult järgmist:

3-21-2433

3(5)

1) üldplaneeringuga on võimalik omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist seaduses

sätestatud alusel ja ulatuses piirata;

2) kaebajate õiguspärast ootust ei ole rikutud. Kaebajate kinnistu on maareformiga tagastatud

maatulundusmaa. Kaebajad omandasid kinnistu 18.04.2005, mil maa sihtotstarve oli

kinnistusraamatusse kantud andmetel maatulundusmaa. Ühestki õigusaktist ega muust

dokumendist ei nähtu, et kinnistut oleks olnud kunagi võimalik hoonestada. Ekslik on

kaebajate väide, et hoonestusõigus tulenes Nõmme linnaosa ehitusmäärusest. Kaebajate

kinnistu asub ehitusmääruse lisa 1 järgi täpselt rohealade (V piirkond), arengualade

rohealade (IV piirkond) ja eramute alade (II piirkond) piiril ning plaanil läbib kaebajate

kinnistut tume piirjoon. Tallinna üldplaneeringus (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu

11.01.2001 määrusega nr 3) on ala määratud metsade, parkide ja looduslike haljasalade

alaks. Õiguspärast ootust ei saanud tekkida ka sellest, et vastustaja algatas kaebajate

avalduse alusel Rännaku pst 32 suhtes detailplaneeringu menetluse ega sellest, et esmases

Nõmme linnaosa üldplaneeringu tööversioonis peeti võimalikuks kinnistu hoonestamist;

3) vastustaja kaalutlused ala rohealaks määramisel on olnud asjakohased. Vastustaja ei

lähtunud lubamatutest või ekslikest kaalutlustest, leides, et linnas paiknev looduskeskkond

omab primaarselt ökoloogilist tähtsust ehk on looduskooslusena elupaigaks erinevatele

liikidele ning pakub tasakaalu inimese loodud tehiskeskkonnale. Samuti ei ole vale väide,

et Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik ehk

üldine huvi ning seda on ka kohalik kogukond väljendanud;

4) pole vaidlust selles, et planeering on kehtestatud üle nelja aasta pärast avalikku

väljapanekut. See ei too samas kaasa planeeringu tühistamist. Käesoleval juhul ei ole

planeeringuga seotud asjaolud ja olukord nii olulises määras muutunud, et planeeringule

oleks tingimata pidanud võimaldama esitada uusi vastuväiteid või täiendavaid seisukohti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X ja Y paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 25.08.2022 otsus tühistada

ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad jäävad halduskohtus

väljendatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Halduskohus leidis ekslikult, et Rännaku pst 32 kinnistule pole ehitamine kunagi lubatud

olnud. Ajal, mil kaebajad kinnistu omandasid, määras Nõmme linnosas kinnistute

juhtotstarbed kindlaks Nõmme linnosa ehitusmäärus. Selle järgi asus kaebajate kinnistu

eramute alal. Sellest tulenevalt esitasidki kaebajad 05.07.2005 detailplaneeringu koostamise

algatamise taotluse. Kui 2017. a-l vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringuga määrati

kinnistu juhtotstarbeks üllatuslikult roheala, esitasid kaebajad sellele vastuväited ning püüdsid

leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust.

Kui ka nõustuda halduskohtuga, et ehitusmääruse järgi asus kaebajate kinnistu rohealade ja

eramuta alade piiril, ei ole halduskohus selgitanud, miks tuleb seda asjaolu tõlgendada

kaebajate kahjuks.

Halduskohus leidis alusetult, et kaebajate omandipõhiõiguse rikkumine on käesoleval juhul

põhjendatud. Kohtuotsusest ei selgu, milline põhimõtteline muudatus tingis kaebajate kinnistu

juhtotstarbe määramise rohealaks. Kaebajatel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et vastustaja

eesmärgiks on kaebajate kinnistu sundvõõrandada. Kaebajad ei saa kinnistut vabalt kasutada

ning roheala juhtotstarve sisuliselt nullib kinnistu väärtuse.

Halduskohus rikkus selgitamiskohustust. Kohus heitis otsuses kaebajatele ette, et nad ei

toonud välja, mis on konkreetselt uueks asjaoluks, mistõttu oleks pidanud planeeringule

3-21-2433

4(5)

võimaldama esitada uusi vastuväiteid või täiendavaid seisukohti. Kohus oleks pidanud

juhtima kaebajate tähelepanu selliste tõendite esitamise vajadusele.

Halduskohus ei viinud menetlust läbi ausalt ja erapooletult. Kohus jättis selgitamiskohustuse

täitmata. Lisaks ei teinud kohus väga pika aja jooksul ühtegi menetlustoimingut. Kaebajad

esitasid kaebuse 25.10.2021 ning vastustaja vastas kaebusele 14.01.2022. Järgmise

menetlustoimingu tegi kohus alles 09.06.2022, määrates asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses ning andes pooltele täiendavate seisukohtade esitamiseks aega kuni 26.07.2022.

Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldusi tuli esitada hiljemalt 19.07.2022. Arvestades, et

tegemist oli suveperioodiga, oli tähtaeg väga lühike. Kaebajate esindaja esitas 22.06.2022

taotluse menetlustähtaja pikendamiseks, selgitades, et tal on 04.‒29.07 varasemalt planeeritud

puhkus. Kohus ei rahuldanud taotlust.

6. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

7. W ei esitanud apellatsioonkaebusele kirjalikku seisukohta, kuid märkis ringkonnakohtu

istungil, et omanik peab saama ise oma kinnistu üle otsustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub

halduskohtu otsuse põhjendusega, kuid praeguses asjas on määrav lähtuda HKMS §-s 177

sätestatust.

9. Vastavalt HKMS § 177 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik

osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel.

Kaebajate osalusel on Rännaku pst 32 kinnistu osas toimunud kaks kohtumenetlust, milles

tehtud kohtulahendid jõustusid 07.03.2023:

1) haldusasjas nr 3-21-60 vaidlustati Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldust nr 1399,

millega keelduti muu hulgas Rännaku pst 32 osas detailplaneeringu algatamisest (Tallinna

Halduskohtu 31.03.2022 otsus ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsus);

2) haldusasjas nr 3-21-2248 käis vaidlus Nõmme linnaosa üldplaneeringu tühistamiseks muu

hulgas Rännaku pst 32 maakasutustingimuste osas (Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 otsus

ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsus).

Kaebajad osalesid mõlemas menetluses kolmandate isikutena. Järelikult on ka kaebajate osas

siduvalt kindlaks tehtud, et Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud

Nõmme linnaosa üldplaneering on Rännaku pst 32 puudutavas osas õiguspärane. Seejuures

olid haldusasjas nr 3-21-2248 vaidluse all täpselt samad küsimused, mis praeguses asjas.

10. Haldusasjas nr 3-21-2248 on Tallinna Ringkonnakohus 30.11.2022 otsuses leidnud

kokkuvõtvalt muu hulgas järgmist:

1) Nõmme linnaosa üldplaneeringule järgnesid mitmed avalikud arutelud, vastuväidetele ja

ettepanekutele

vastamine

ning

Rahandusministeeriumi

järelevalvemenetlus.

Üldplaneeringu mahukust ning vastuväidete ja ettepanekute rohkust arvestades ei ole

põhjust pidada seda, et üldplaneering kehtestati enam kui neli aastat pärast avaliku

väljapaneku lõppemist, selliseks menetlusveaks, mis tingiks üldplaneeringu tühistamise;

2) Rännaku pst 32 kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa. See oli määratud juba maade

tagastamise ajal. Tallinna üldplaneeringu kohaselt jääb asjassepuutuv ala metsade, parkide

ja looduslike haljasalade juhtotstarbega alale. Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi on ala

juhtotstarve roheala. Seega ei näe kehtiv üldplaneering kinnistu maakasutuse osas Tallinna

üldplaneeringuga võrreldes ette sisulisi muudatusi;

3-21-2433

5(5)

3) Rännaku pst 32 kinnistu piirneb kohalikul tasandil kaitse alla võetud Pääsküla raba alaga.

Asjaolu, et kinnistu jääb kaitseala piiridest välja ning kinnistul puuduvad kaitstavad

loodusobjektid, ei tähenda, et sellel puuduks säilitamist vääriv looduskeskkond. Tegemist

on orgaanilise osaga Pääsküla raba terviklikust keskkonnast, mis ühtlasi toimib kaitsealust

ala elamualadest eraldava puhvrina.

Haldusasjas nr 3-21-60 leidis Tallinna Ringkonnakohus 30.11.2022 otsuses, et erahuvi muu

hulgas Rännakus pst 32 kinnistu sihtotstarbe muutmise ja hoonestamise vastu ei kaalu üles

olulist avalikku huvi roheala säilitamise vastu.

11. Halduskohus ei ole kohtumenetluse norme rikkunud. Halduskohtu väide otsuses, et mingi

asjaolu on menetlusosalise poolt tõendamata, ei tähenda, et kohus on jätnud

selgitamiskohustuse täitmata. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised tõendid jäid kaebajatel

halduskohtu tegevuse tõttu esitamata.

Samuti pole põhjust järeldada, et halduskohus pole olnud aus ja erapooletu. Menetlustähtaja

pikendamise taotluse lahendab kohtunik kaalutlusõiguse teel. Apellatsioonkaebusest ei nähtu,

kuidas kahjustas taotluse rahuldamata jätmine kaebajate menetluslikke õigusi (nt millised

seisukohad, taotlused või tõendid jäid kohtu tegevuse tõttu esitamata). Ka siis, kui pidada

taotluse rahuldamata jätmist õigusvastaseks, ei tooks see kaasa halduskohtu otsuse tühistamist,

sest asjaoludest nähtuvalt ei saanud selline kohtumenetluse normide rikkumine mõjutada asja

sisulist otsustamist.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebajate kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)