2-19-16970/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16970

Kohtuasi

X hagi AB Kreditex AS-i vastu võlgnevuse, viivise ja

alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AB Kreditex AS-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

19 299,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kostja AB Kreditex AS (registrikood 12041659),

lepinguline esindaja vandeadvokaat OM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.06.2022 otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 10.06.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis läbi

vaatamata X hagi 5000 euro saamiseks AB Kreditex AS-i vastu 17.07.2018 AB

Kreditex AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku protokolli punkti 2 alusel.

3. Jätta AB Kreditex AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud AB Kreditex AS-i kanda.

5. Määrata X ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus kindlaks summas 1296

eurot.

6. Mõista AB Kreditex AS-ilt X kasuks välja menetluskulud 1296 eurot. AB Kreditex

AS-il tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda X-le alates otsuse jõustumisest

kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2-19-16970

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 31.10.2019 Harju Maakohtule hagi AB Kreditex AS-i (kostja) vastu

võlgnevuse 45 342,84 euro, viivise 16 685,77 euro ja täiendava viivise nõuetes, alternatiivselt

esitas hageja kostja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt loodi kostja käesoleval kujul 2014. aastal ettevõtete

Credit Pro AS (ühendav ühing) ja kostja (ühendatav ühing) ühinemise teel. Ühinemisleping

sõlmiti 20.12.2013 ja ühinemisotsus võeti vastu 12.02.2014. Ühinemine loeti toimunuks kande

tegemisega äriregistrisse, misjärel ühendatav ühing kustutati äriregistrist. Ühinemise käigus

muudeti Credit Pro AS ärinimi ja uueks ärinimeks sai AB Kreditex AS.

Hageja oli nii ühendava kui ühendatava ühingu aktsionäriks. Hageja on kostja aktsionär. Hageja

sai 2019. aastal teada, et aktsionäride üldkoosolekutel, mille toimumisest hagejat teavitatud ei

olnud, on otsustanud eelnevate aastate jooksul tasuda aktsionäridele dividende. Kostja on jätnud

välja maksmata dividende hagejale kogusummas 45 342,84 eurot:

- 2012. aastal määrati endises AB Kreditex AS-is dividendide summaks 60 896 eurot; hagejale

kui aktsionärile (kellele kuulus 2012. aastal 32% aktsiakapitalist) tuli kostjal tasuda

19 486,72 eurot dividende. Kostja maksis aga vaid 4810,78 eurot. Seega jättis kostja tasumata

dividende 2012. aasta eest 14 675,94 eurot.

- 2012. aastal määrati Credit Pro AS-is dividendide summaks 31 761 eurot; hagejale kui

aktsionärile (kellele kuulus 2013. aastal 10% aktsiakapitalist) tuli kostjal tasuda 3176,10 eurot

dividende. Kostja maksis aga vaid 2 509,20 eurot. Seega jättis kostja tasumata dividende

2013. aasta eest 666,90 eurot.

- 2013. aastal määrati endises AB Kreditex AS-is dividendide summaks 100 000 eurot; hagejale

kui aktsionärile (kellele kuulus 2013. aastal 10% aktsiakapitalist) tuli kostjal tasuda 10 000

eurot dividende. Kostja maksis aga vaid 2500 eurot. Seega jättis kostja tasumata dividende

2013. aasta eest 7500 eurot.

- 2014. aastal määrati dividendide summaks 100 000 eurot; hagejale kui aktsionärile (kellele

kuulus 2014. aastal 2,5% aktsiakapitalist) tuli kostjal tasuda 2500 eurot dividende. Kostja ei ole

2014. aasta eest hagejale dividende 2500 eurot tasunud.

- 2015. aastal määrati dividendide summaks 250 000 eurot; hagejale kui aktsionärile (kellele

kuulus 2015. aastal 2,5% aktsiakapitalist) tuli kostjal tasuda 6250 eurot dividende. Kostja ei ole

2015. aasta eest hagejale dividende 6250 eurot tasunud.

2-19-16970

- 2016. aastal määrati dividendide summaks 150 000 eurot; hagejale kui aktsionärile (kellele

kuulus 2016. aastal 2,5% aktsiakapitalist) tuli kostjal tasuda 3750 eurot dividende. Kostja ei ole

2016. aasta eest hagejale dividende 3750 eurot tasunud.

- 2017. aastal määrati dividendide summaks 200 000 eurot; hagejale kui aktsionärile (kellele

kuulus 2017. aastal 2,5% aktsiakapitalist) tuli kostjal tasuda 5000 eurot dividende. Kostja ei ole

2017. aasta eest hagejale dividende 5000 eurot tasunud.

- 2018. aastal määrati dividendide summaks 200 000 eurot; hagejale kui aktsionärile (kellele

kuulus 2018. aastal 2,5% aktsiakapitalist) tuli kostjal tasuda 5000 eurot dividende. Kostja ei ole

2018. aasta eest hagejale dividende tasunud. Seega jättis kostja tasumata dividendid 2018. aasta

eest 5000 eurot.

Õigeaegselt välja maksmata dividendide eest tuleb kostjal tasuda viivist VÕS sätestatud

ulatuses kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Alternatiivselt, kui kohustuse nõue ei ole täies ulatuses põhjendatud, siis nõuab hageja kostjalt

kahju hüvitamist.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt on kasumi jaotamise küsimust läbi arutatud iga-aastasel

aktsionäride üldkoosolekul, kuhu hageja on alati nõuetekohaselt olnud kutsutud. Osadest

üldkoosolekutest on hageja ka osa võtnud.

14.12.2012 oli hageja vabastatud kostja juhatuse liikme kohustustest. 01.01.2012 kuni

14.12.2012 hageja tehingute ja kulude kohta tehtud kontrolli põhjal leidis sõltumatu

vandeaudiitor, et hageja võlg kostja ees moodustab 22 191,24 eurot ning võib ulatuda 52 191,44

euroni. Selle kontrolli alusel otsustati 30.04.2014 aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul

teostada erikontroll ühendatavaks ühinguks olnud AB Kreditex AS-i majandustegevuse

kontrollimiseks ajavahemikul 01.01.2012 kuni 14.12.2012.

10.10.2014 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek, kus mh oli otsustatud jaotada

dividendid summas 100 000 eurot. Peale koosoleku toimumist, millest võttis osa ka hageja,

leppisid kostja endine juhatuse liige Y ja hageja kokku, et eraldi erikontrolli ettevõttes ei

teostata, hagejale makstakse dividendid 2013. aasta eest ning hagejale tulevikus jaotatud

dividendid tasaarvestatakse hageja võlaga kostja ees summas 22 191,24 eurot (seejuures 30 000

eurot kahju fiktiivsest tehingust kostja hagejalt ei nõua). Asjaolu, et selline kokkulepe on kehtiv

aastate jooksul, tuleneb mh hageja enda käitumisest. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja

poole nõudega maksta temale tema osa dividendidest. Esimene pöördumine oli alles mais 2019

ning oli vastureaktsiooniks hagejale tehtud ettepanekule tema aktsiate väljaostmiseks.

30.07.2019 toimunud aktsionäride üldkoosolekul, kus osales ka hageja oma esindaja kaudu,

edastas kostja hagejale tasaarvestusavalduse. Seega tasaarvestas kostja oma eelnimetatud nõude

hageja vastu summas 22 191,24 eurot hageja dividendinõudega enda vastu, mille tulemusena

on kõik kostja rahalised kohustused hageja ees olulises mahus täidetud (22191,24 – 2500 –

6250 – 3750 – 5000 – 5000, jääk on 308,76 eurot). Peale tasaarvestust jäi seisuga 01.08.2019

välja maksmata dividendide summaks 308,76 eurot. Kostja palus hagejat edastada

pangarekvisiidid, et maksta välja dividendide jääk. Hageja kostjale oma pangarekvisiite

siiamaani ei edastanud.

2-19-16970

2012. ja 2013. aastate eest oli välja makstud dividendide suurus kokku lepitud aktsionäride

vahel üldkoosolekutel, need maksti välja protokollides märgitud tähtajaks ja mitmete aastate

jooksul väljamakstud dividendide suuruse kohta hagejal pretensiooni ei olnud.

Isegi kui eeldada, et poolte vahel ei olnud eeltoodud kokkulepet ja tasaarvestust (kostja seda ei

tunnista), siis on hageja dividendide nõue aastate 2012, 2013, 2014 eest kolmeaastase

aegumistähtaja möödumise tõttu aegunud ja aastate 2016, 2017, 2018 eest ei ole sissenõutavaks

muutunud.

Hageja huvipuudus aktsiaseltsi tegevuse vastu mitmete aastate jooksul on pahatahtlik, mistõttu

on kogu hageja viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega.

Mingit kahju ei ole kostja hagejale tekitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 10.06.2022 otsusega läbi vaatamata hageja nõude 5000 euro

saamiseks 17.07.2018 kostja aktsionäride korralise üldkoosoleku protokolli p 2 alusel, rahuldas

hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 15 000 eurot, viivise 3099,45

eurot ja viivise alates 31.10.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt

15 000 eurot kuni põhinõude täitmiseni, jättis hageja menetluskulud 29% ulatuses kostja kanda

ja kostja menetluskulud 71% ulatuses hageja kanda ning mõistis peale tasaarvestuse tegemist

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 2077,15 eurot koos edasiulatuva viivisega.

4. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

- Kostja on loodud 2014. aastal Credit Pro AS ja AB Kreditex AS ühinemise teel.

Ühinemisleping sõlmiti 20.12.2013 ning ühinemisotsus võeti vastu 12.02.2014.

- Hageja oli AB Kreditex AS (registrikood 11626798), mis ühinemiskandega lõppes, aktsionär.

- Hageja oli Credit Pro AS (registrikood 12041659) aktsionär enne ühinemist.

- Hageja on kostja aktsionär.

- Hagejale on laekunud kostja 2012. aasta dividendid summas 4810,78 eurot ja Credit Pro AS-

i dividendid summas 2509,20 eurot ning 2013.aasta kostja dividendid summas 2500 eurot.

- Kostja ja tema õiguseellased on aktsionäride üldkoosolekul otsustanud dividendi jaotamise ja

väljamaksmise.

5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub kostja esitatud üldkoosolekute protokollidest,

et 19.07.2013 toimunud kostja ja Credit Pro AS-i koosolekul osales hageja isiklikult,

30.04.2014 toimunud kostja koosoleku kutse sai hageja postkontorist kätte ning osales isiklikult

koosolekul, 10.10.2014 toimunud koosolekul osales hageja isiklikult, 13.07.2018 koosolekul

osales hageja esindaja kaudu, 30.07.2019 koosolekul osales hageja oma esindaja kaudu. Samuti

nähtub kostja esitatud tõenditest, et hageja on saanud 22.07.2016 koosoleku kutse postkontorist

kätte, kuid koosolekul ei osalenud. Seega on hagejal olnud võimalus osaleda kostja

koosolekutel ning teostada oma aktsionäri õigusi, k.a. 11.08.2015 ja 28.07.2017 koosolekutel,

millele hageja kutsuti seaduses ettenähtud korras.

6. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on omapoolseid kohustusi rikkunud tahtlikult, mille

tagajärjel kuuluks kohaldamisele kümneaastane aegumistähtaeg. Aktsionäride otsuste

mitteedastamisest hagejale ei saa tuletada kostja tahtlust hagejale dividende mitte maksta.

Kostja kutsus hageja korrektselt aktsionäride koosolekutele, seega oli hagejal võimalus neil

osaleda ja saada teada otsustest. Samuti olid dividendi otsused kajastatud majandusaasta

aruannetes ja äriregistris avalikud. Lihtsalt dividendi mittemaksmist ei saa võrdsustada

2-19-16970

kohustuse tahtliku rikkumisega. Tunnistaja Y andis ütluseid selle kohta, et kostja arvates olid

nad hagejaga kokku leppinud hageja tekitatud kahju hüvitamises tulevikus tasutavate

dividendide arvelt. Ehkki kohtu hinnangul selline kokkulepe iseenesest asjas tõendamist ei

leidnud, saab nendest ütlustest teha järelduse, et kostja ei tahtnud dividendide maksmise

kohustust teadlikult rikkuda, vaid tema (juhatuse liikme) subjektiivse teadmise kohaselt toimus

nõuete vastastikune tasaarvestamine. Seega kohaldub asjas tehingu üldine kolmeaastane

aegumistähtaeg.

7. AB Kreditex AS-i 19.07.2013 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtuvalt

tehti päevakorra p 4 all otsus jaotada 2012. aasta eest dividende 60 896 eurot ja maksta see välja

hiljemalt kolme kuu jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest. Kuivõrd hageja dividendi maksmise

nõue 14 675,94 eurot AB Kreditex AS 2012. aasta eest muutus seega sissenõutavaks

19.10.2013, siis aegus vastav nõue hiljemalt 19.10.2016 ning vastav hageja dividendinõue on

aegunud enne kohtusse pöördumist.

8. Credit Pro AS-i 19.07.2013 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtuvalt

tehti päevakorra p 4 all otsus jaotada dividende 31 761 eurot ja maksta see välja hiljemalt kahe

kuu jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest. Hageja dividendi maksmise nõue 666,90 eurot

Credit Pro AS 2012. aasta eest muutus seega sissenõutavaks 19.09.2013, mistõttu aegus see

hiljemalt 19.09.2016 ning hageja vastav dividendinõue on aegunud enne kohtusse pöördumist.

9. AB Kreditx AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku protokollist nähtuvalt tehti päevakorra

p 2 all otsus jaotada 2013. aasta eest dividende 100 000 eurot ja maksta see välja hiljemalt

aprillis 2015. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et nimetatud nõue muutus sissenõutavaks

30.04.2015 ja aegus seega hiljemalt 30.04.2018, mistõttu on vastav hageja dividendinõue 7500

eurot 2013. aasta eest aegunud enne kohtusse pöördumist.

10. AB Kreditex AS-i 11.08.2015 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtuvalt

tehti päevakorra p 4 all otsus jaotada dividende 2014. aasta eest 100 000 eurot ja maksta see

välja hiljemalt 31.12.2015. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et nimetatud nõue muutus

sissenõutavaks 31.12.2015 ja aegus seega hiljemalt 31.12.2018, mistõttu on vastav hageja

dividendinõue 2500 eurot aegunud enne kohtusse pöördumist.

11. Maakohus märkis, et hageja eelnimetatud nõuded olid aegunud juba enne kostja 30.07.2019

tasaarvestusavaldust hagejale ning kuna aegunud nõue ei saa katkeda, siis ei mõjuta see nõuete

aegumist. Aegunud dividendinõuete osas perioodi 2012–2014. aasta eest kokku 25 342,84

eurot jääb hagi rahuldamata.

12. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kostja 10.10.2014 aktsionäride üldkoosoleku

protokollist ei tulene, et arutlusel on küsimus väidetavalt hageja poolt tekitatud kahju

hüvitamisest kostjale. Päevakorras oli AB Kreditex AS-i põhikirja muutmine ning

majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. Kostja esitas 03.09.2013 koostatud

märgukirja, millise kohaselt on viidud AB Kreditex AS-i nõukogu esimehe Alexey

Kiprušenkovi tellimusel läbi AB Kreditex AS-i erikontoll, mille kohaselt moodustab hageja

võlg kostjale 22 191,24 eurot. Kostja edastas 30.07.2019 AB Kreditex AS korralisel

üldkoosolekul kostja tasaarvestusavalduse hagejale, millise kohaselt tasaarvestas AB Kreditex

AS oma nõude X vastu summas 22 191,24 eurot X dividendinõudega enda vastu ja selle

tulemusena on kõik AB Kreditex AS-i rahalised kohustused X ees olulises mahus täidetud (v.a

seisuga 01.08.2019 välja maksmata dividendid summas 308,76 eurot, mis makstakse välja X

arveldusarvele 14 kalendripäeva jooksul peale pangarekvisiitide esitamist). Nimetatud

tõenditest ei tulene, et kostja oleks enne 30.07.2019 tasaarvestusavalduse tegemist pöördunud

2-19-16970

hageja poole kahjuhüvitamise nõudega. Samuti ei ole tunnistaja Y ütluste kohaselt viidud

äriühingus läbi ärikontrolli äriseadustikus sätestatud korras. 03.09.2013 koostatud märgukiri ei

ole käsitletav kui erikontroll. Grow Audit OÜ (kehtiv ärinimi Fiducia Audit OÜ) vandeaudiitori

AH koostatud märgukiri, milles tehakse järeldus, et hageja oli kostjale tekitanud erinevate

tehingute ja toimingutega kahju 22 217,31 eurot, kui hageja ei ole tunnistanud nimetatud nõuet,

ei tõenda kostja nõuet hageja vastu. Kuna märgukirjale ei ole lisatud algdokumente, siis ei ole

võimalik seal kirjapandut kohtul kontrollida. Puudub alus eelistada tunnistaja Y ütluseid hageja

vande all antud ütlustele, kus hageja eitas kahju tekitamist ja sellist nõuet ja kokkulepet.

Seetõttu ei ole kostja nõue hageja vastu ning selle tasaarvestamine tõendatud.

13. Maakohus leidis, et hageja nõue kostja vastu saada dividende on põhjendatud 2015. aasta

eest summas 6250 eurot vastavalt 22.07.2016 kostja aktsionäride korralise üldkoosoleku

protokollile, mille päevakorra p 2 all tehti otsus jaotada dividende 250 000 eurot ja maksta see

välja hiljemalt 31.12.2018; 2016. aasta eest summas 3750 eurot vastavalt 28.07.2017 kostja

aktsionäride korralise üldkoosoleku protokollile, mille päevakorra p 3 all tehti otsus jaotada

dividende 150 000 eurot ja maksta see välja hiljemalt 31.12.2020 ning 2018. aasta eest summas

5000 eurot vastavalt 06.08.2019 kostja aktsionäride korralise üldkoosoleku protokollile, mille

päevakorra p 3 all tehti otsus jaotada dividende 200 000 eurot ja maksta see välja hiljemalt

31.12.2019. Kostja vastuväiteid hageja dividendide suuruse arvustuskäigule esitanud ei ole.

14. Hageja nõue 2017. aasta eest dividendide saamiseks summas 5000 eurot vastavalt

17.07.2018 kostja aktsionäride korralise üldkoosoleku protokollile tuleb jätta läbi vaatamata.

Vastavalt protokollile tehti päevakorra p 2 all otsus jaotada dividende 200 000 eurot ja maksta

see välja hiljemalt 31.12.2022, mistõttu ei ole nimetatud nõue veel sissenõutavaks muutunud

ning hageja ei saa selle täitmist ja kostjalt nõuda Seega ei ole hageja õiguste rikkumine selles

osas võimalik ning hagi tuleb selles osas jätta läbi vaatamata.

15. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja nõue on osaliselt aegunud, siis ei ole põhjendatud

aegunud nõuetelt arvestada viivist summas 12 853,17 eurot (8022,31 + 364,55 + 3499,73 +

966,58). Hageja viivise nõue 733,15 eurot 2017. aasta dividendinõudelt, mis ei ole

sissenõutavaks muutunud, ei ole põhjendatud. Maakohus leidis, et hageja viivise nõue hagi

esitamise seisuga on põhjendatud kogusummas 3099,45 eurot (1916,44 + 849,86 + 333,15).

Samuti on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus leidis, et kostja ei ole esitanud ühtegi sellist vastuväidet, mis annaks

alust hageja poolt nõutavaid viiviseid vähendada.

16. Kuivõrd maakohus rahuldas hageja primaarse nõude osaliselt, siis ei andnud kohus

hinnangut hageja alternatiivsele kahju hüvitamise nõudele.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 10.06.2022

otsuse osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 15 000 eurot ja viivise 3099,45 eurot ning viivise alates 31.10.2019 VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt 15 000 eurot kuni põhinõude täitmiseni, jaotati

menetluskulud ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3137,80 eurot. Kostja

palub teha uus otsus, millega jätta hageja hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2-19-16970

18. Maakohtu seisukoht, et kostja ei ole oma nõuet ega tasaarvestuse toimumist hagejaga

tõendanud, põhineb menetlusõiguse normi olulisel rikkumisel. Maakohus on sellisele

seisukohale asudes jätnud esitatud tõendid ja sellega seoses esitatud kostja väited piisaval

määral analüüsimata, mis on viinud ilmselgelt ebaõigele järeldusele, et kostja nõue hageja vastu

ning selle tasaarvestamine ei ole tõendatud.

19. Maakohus on pealiskaudselt hinnanud Grow Audit OÜ vandeaudiitor AH koostatud

märgukirja, põhjendamatult jätnud täielikult tähelepanuta tunnistaja Y ütlused ning kostja

väited hageja vastuolulise käitumise ja väidete kohta. Grow Audit OÜ vandeaudiitor AH

koostatud märgukirja puhul on tegemist eriteadmistega isiku arvamuse kui dokumentaalse

tõendiga. Kontrolli käigus olid vandeaudiitori käsutuses AB Kreditex AS-i lepingud,

algdokumendid, lisaks selgitused raamatupidajatelt. Maakohtu seisukoht, et kuna märgukirjale

ei ole lisatud algdokumente, mistõttu ei ole võimalik kirjapandut kontrollida, jääb

arusaamatuks. Maakohus on põhjendamatult märkinud, et puuduvad tõendid, et hageja oleks

nimetanud nõuet kunagi tunnistanud. Tunnistaja ütlustest see nähtus. Erinevalt maakohtust ei

ole kostja hinnangul tunnistaja Y ütlused ja hageja vande alla antud ütlused võrdse kaaluga.

Tunnistaja on detailselt, veenvalt ja põhjendatult selgitanud tasaarvestuskokkuleppe sõlmimise

asjaolusid, kokkuleppe sisu ja tingimusi. Hageja vande all antud ütlused on aga vastuolulised

ja segased ning neid ei saa võrrelda tunnistaja ütlustega. Maakohus on jätnud põhjendamatult

tähelepanuta, et kogu menetluse käigus esitas hageja korduvalt tõele mittevastavaid väiteid.

Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta hageja enda käitumise ja tegevusetuse

aastate jooksul. Hageja tegevusetus aastatel 2014–2019 viitab selgelt sellele, et oktoobris 2014

tunnistas ta kostjale tekitatud kahju ning nõustus vastuväideteta, et tekitatud kahju

tasaarvestatakse temale tulevikus jaotatud dividendidega. Hageja teadis, et ta ei saa dividende

saavutatud tasaarvestuse kokkuleppe tõttu vähemalt mitu aastat ja seetõttu ignoreeris

koosolekutel osalemist ja ei ole aastate jooksul pöördunud kostja poole palvega maksta temale

tema osa dividendidest.

20. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mis annaksid aluse

viivist vähendada. Kostja on kogu menetluse väitel korduvalt väitnud, et hageja viivisenõue on

alusetu, pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Olukorras kus kohus tunnistas, et kostja

ei jätnud dividende tahtlikult maksmata ning hageja pole aastate jooksul esitanud ühtegi

dividendide väljamõistmise palvet, on viivise väljamõistmine vastuolus hea usu põhimõttega.

21. Kuna hageja hagi tuleb tervikuna jätta rahuldamata, siis tuleb ka menetluskulud jätta

tervikuna hageja kanda.

Vastustaja seisukoht

22. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

24. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja

2-19-16970

kasuks välja võlgnevus 15 000 eurot ja viivis 3099,45 eurot ning viivis alates 31.10.2019

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt 15 000 eurot kuni põhinõude

täitmiseni, jaotati menetluskulud ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

3137,80 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti läbi vaatamata hageja

hagi kostja vastu 5000 euro saamiseks 17.07.2018 kostja aktsionäride korralise üldkoosoleku

protokolli p 2 alusel. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi

kaebamata jõustunud. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis

välja mõistmata kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 25 342,84 eurot ja viivise 12 853,17 eurot.

25. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale sisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

26. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses

antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid

on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on

kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus

on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on

teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

27. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja ja kostja vahel on

10.10.2014 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt eraldi erikontrolli ühendatava ühingu

majandustegevuse kontrollimiseks hageja juhatuse liikmeks oleku aja 01.01.2012–14.12.2012

kohta ei teostata, kuid hagejale tulevikus jaotatavad dividendid tasaarvestatakse hageja

kohustusega tasuda 01.01.2012–14.12.2012 teostatud tehingutest tulenev kahju 22 191,24

eurot.

28. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu

sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib lepingu

sõlmimiseks teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa

õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos,

millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650,

p 11 ja 05.11.2014, 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus,

millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua

kaasa õiguslik tagajärg (vt RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11 ja 21.10.2020, 2-18-109972,

p 12). TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt

tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui

tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb

tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel mõistma pidi.

29. Kostja pidi esile tooma asjaolud ja tõendama, et pooled leppisid kokku, et kostja eraldi

erikontrolli ühendatava ühingu majandustegevuse kontrollimiseks hageja juhatuse liikmeks

2-19-16970

oleku aja 01.01.2012–14.12.2012 kohta eraldi ei teosta ja hageja kohustub tasuma kostjale

01.01.2012–14.12.2012 teostatud tehingutest tuleneva kahju 22 191,24 eurot hagejale tulevikus

jaotatavate dividendide tasaarvestamisel. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole pooled sellist

kokkulepet sõlminud. Seega pidi kostja tooma esile, millal ja milliste tahteavalduste tegemisega

on vaidlusalune kokkulepe sõlmitud. Kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole.

Kolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldustega, et hageja ja kostja ei ole sõlminud

10.10.2014 kokkulepet kahju hüvitamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puuduvad

tõendid selle kohta, et hageja on kostja kahju hüvitamise nõuet 22 191,24 eurot tunnistanud.

Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja vande all antud ütluste usaldusväärsuses kahtlemisest

on võimalik järeldada kostja tunnistaja ütluste suuremat usaldusväärsust, millised omakorda on

seadnud kahtluse alla hageja. Kolleegiumi arvates ei anna väidetavad vastuolud hageja vande

all antud ütlustes erinevatele temale esitatud küsimustele vastates põhjust tuvastada hageja

vande all antud ütluste ebausaldusväärsus kokkuleppe sõlmimise kohta, et neid arvestamata

jätta. Samuti ei ole põhjust hageja vande all antud ütluseid jätta arvestamata seetõttu, et

menetluse käigus on hageja oma esindaja kaudu esitanud väiteid, mis ei ole leidnud kinnitust.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole nõustunud kostja käsitlusega, et hageja ja kostja on

sõlminud kahju 22 191,24 euro tasumiseks kokkuleppe. Olukorras, kus vaidlusalune kokkulepe

kahju hüvitamiseks on sõlmitud suuliselt, ei ole põhjendatud eelistada ühe lepingupoole ütlusi

teise poole ütlustele.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtule esitatud muud tõendid kostja tunnistaja ütlusi

kahju hüvitamise kokkuleppe kohta ei kinnita. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on

jätnud Grow Audit OÜ vandeaudiitor AH 03.09.2013 märgukirja kui dokumentaalse tõendi

otsuse tegemisel arvestamata. Maakohtu märkusest, et kohtul pole võimalik kontrollida

märgukirjas kirjapandut, ei ole võimalik järeldada, et kohus jättis märgukirjaga arvestamata.

Maakohus leidis, et Grow Audit OÜ vandeaudiitor AH märgukiri ei tõenda, et hageja on kostja

kahju hüvitamise nõuet tunnistanud. Ka kolleegiumi hinnangul ei tõenda Grow Audit OÜ

vandeaudiitor AH 03.09.2013 märgukiri, et pooled oleksid sõlminud 10.10.2014 suulise

kokkuleppe märgukirjas märgitud kahju 22 191,24 euro tasumiseks. Asjaolust, et märgukirjas

on märgitud kostjal tekkinud kahjusumma 22 191,24 eurot, ei ole kuidagi võimalik järeldada

hageja tahteavaldust selle tasumiseks. Samuti ei ole võimalik iseenesest märgukirjast järeldada,

et kostja üldse esitas hagejale nõude tasuda sellel märgitud summa 22 191,24 eurot.

Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja käitumisest peale vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimist,

saab järeldada hageja tahet arvestada või tasaarvestada tulevikus temale ette nähtud dividendide

arvelt kahjuhüvitis kostja soovitud suuruses 22 191,24 eurot. Maakohus tuvastas, et hageja on

nõudnud kostjalt 24.09.2018 ja 02.05.2019 selgitusi saamata jäänud dividendide kohta. Seega

ei ole põhjendatud arvata, et hageja on käitunud viisil, et ta justkui 10.10.2014 kokkuleppele

tuginedes ei nõuakski dividendide maksmist, sest ta oli tunnistanud kostja kahju hüvitamise

nõuet ja soovib nende tasaarvestamist 10.10.2014 kokkuleppe alusel.

30. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kostja esitatud asjaoludel, kus kostja ei ole tahtlikult

jätnud hagejale dividende maksmata ja ka hageja ise ei ole aastate jooksul pöördunud kostja

poole dividendi väljamaksmise nõudega, on alust arvata, et hageja viivise nõue võib olla hea

usu põhimõtte vastane. Olukorras, kus kostja aktsionäride üldkoosolekute otsustega olid vastu

võetud otsused, et 2015. aasta eest makstakse dividendid välja hiljemalt 31.12.2018, 2016. aasta

eest makstakse dividendid välja hiljemalt 31.12.2020 ja 2018. aasta eest makstakse dividendid

välja hiljemalt 31.12.2019 ning hageja pöördus kohtueelselt 24.01.2018 ja 06.05.2019 kostja

poole nõudega maksta temale dividendi ning 31.10.2019 esitas hagi dividendide nõudmiseks,

ei saa rääkida, et hageja poleks pöördunud või aastaid pöördunud kostja poole dividendi

2-19-16970

maksmise nõudega, mistõttu võiks hageja nõue seetõttu olla hea usu põhimõttega vastane.

Käesolevas asjas ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid arvata, et viivise nõue

võib olla hea usu põhimõtte vastane ja et seetõttu tuleks jätta viivis välja mõistmata või seda

vähendada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda viivist 2015–2018. aasta

dividendide maksmisega viivitamise eest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise muutmiseks.

32. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

33. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174 lg 3

alusel ka ringkonnakohus.

34. Hageja palus 24.07.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista

õigusabikulud 19,45 tunni eest summas 3150,90 eurot (käibemaksuga). Hagejale on osutatud

õigusteenust tunnihinnaga 135 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga

tunnihind 162 eurot).

35. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks

esindajakulu

õigusabi

osutamisel:

maakohtu

otsusega

tutvumine

1,25

tundi;

apellatsioonkaebusega tutvumine 1 tund; puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine 0,15

tundi;

12.08.2022,

16.08.2022

ja

30.08.2022

määruste

ja

kostja

15.08.2022

menetlusdokumendiga

tutvumine

0,45

tundi;

kliendi

nõustamine

1,5

tundi;

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 12 tundi; kostja menetluskulude nimekirjaga

tutvumine 0,1 tundi; 24.07.2023 menetlusdokumendi koostamine 2 tundi; menetluskulude

taotluse ja kostja menetluskulude nimekirja analüüs ning seisukoha koostamine 1 tund. Kostja

leiab, et hageja ajakulu õigusabile on ebamõistlikult suur ning põhjendatuks saab pidada ajakulu

mitte enam kui 3,5 tunni ulatuses.

36. Kolleegiumi hinnangul tuleb hageja apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele kulunud

aega vähendada. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et maakohtu otsusega

tutvumiseks, kostja apellatsioonkaebusega ja kohtumäärustega tutvumisele (09.08.2022 e-kiri

tähtaja määramiseks kostja apellatsioonkaebuses puuduste kõrvaldamiseks, 12.08.2022

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrus, 16.08.2022 kostjale enamtasutud riigilõivu

tagastamise määrus, 30.08.2022 määrus hageja taotluste suhtes apellatsioonkaebuse vastamise

tähtaja pikendamise rahuldamiseks ja vastuapellatsioonkaebuse tähtaja esitamise pikendamise

rahuldamata jätmiseks), kostja menetlusdokumentidega tutvumisele (kus kostja on kõrvaldanud

puuduseid ja esitanud taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks), kliendiga suhtlemisele ja

apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele, on kulunud kokku 16,35 tundi ning kostja

menetluskulude nimekirjaga tutvumisele ja analüüsimisele, hageja menetluskulude taotluse ja

lõppseisukohtade koostamisele on kulunud kokku 3,1 tundi. Võttes arvesse tsiviilasja vähest

mahtu, et tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud vandeadvokaadist esindajaga ja et

apellatsioonkaebuses korratakse varem menetluses esitatud seisukohti, on apellatsioonkaebuse

vastuse ja sellega seotud toimingute, sh apellatsioonkaebuse täpsustamisega seotud toimingute

ja hageja taotlustega tähtaegade pikendamiseks, põhjendatud ajakulu mitte rohkem kui 7 tundi,

menetluskulude nimekirja koostamise ja lõppseisukohtade koostamise ning kostja

2-19-16970

menetluskulude nimekirjale vastamisega seotud kulu mitte rohkem kui 1 tund. Seega kokku

peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 8 tundi.

37. Arvestades kohtupraktikat, tsiviilasja olemust ning hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, peab kohus hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära 135 eurot (ilma

käibemaksuta) põhjendatuks. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1080 eurot

(8 tundi x 135 eurot) ilma käibemaksuta ja 1296 eurot koos käibemaksuga. Hageja on

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10),

s.o kokku 1296 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

38. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)