Legislator Case Law & Legislation
1-08-6427/17 AI generated

1-08-6427/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-08-6427/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

23.01.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 7 (seitse) Karistuse kandmise alguseks lugeda R.K poolt karistuse kandmisele asumise aeg.

Legislator headnote

AI generated

1-08-6427/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: §100 järgi ning karistati vabadusekaotusega 9 aastat, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg. Alates 12.08.2002 jäi R.K kanda 8 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-6427 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Natalja FIRSOVA Asja läbivaatamise kuupäev 22.03.2011 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Marika SARAPI

11.02.2011

e

rakorraline

ettekanne

R.K-le

Viru Maakohtu 23.01.2009

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu R.K

sünd. xxx, isikukood

xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Kriminaalhooldusametnik Marika SARAP Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitus RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Marika SARAPI 11.02.2011 erakorralises ettekandes esitatud taotlus R.K-le

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

Pöörata R.K-le

Viru Maakohtu

23.01.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 7 (seitse)

päeva - täitmisele ja saata R.K

kandma vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda R.K poolt karistuse kandmisele asumise aeg.

Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast mää

rusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

R.K tunnistati Kohtla-Järve Linnakohtu 12.08.2002 otsusega süüdi KrK

§100 järgi ning karistati vabadusekaotusega 9 aastat, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg. Alates 12.08.2002 jäi R.K kanda 8 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust.

Viru Ringkonnakohtu 19.09.2002 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.

Viru Maakohtu 23.01.2009 määrusega vabastati R.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.04.2011 ning kohustati järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx

- ilmuma

kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks

- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ja KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul

- asuda tööle 2 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist

- osaleda sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Marika Sarap esitas 11.02.2011 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku pöörata R.K-le mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt ei järgi R.K kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei osale sotsiaalabiprogrammis. Ida Prefektuuri andmetel alustati R.K suhtes kriminaalasi KarS §199 lg.2 p.5 järgi ning R.K ise seletas, et kuriteopäeva hommikul jõi ta ära pudeli viina. R.K oli määratud läbima sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, kuid oli programmist seoses korduva mitteosalemisega välja arvatud.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kriminaalhooldusametnik Marika Sarap erakorralise ettekande ja selles toodud taotluse juurde ning lisas, et alkoholi tarvitamist on R.K ise tunnistanud ning ettenähtud sotsiaalprogrammis osales ta vaid kahel korral.

Süüdimõistetu R.K seletas maakohtu istungil, et kriminaalhooldusametniku jutt on õige. Lisaks kinnitas ta ka, et tema suhtes on algatatud uus kriminaalasi ja ta on kahtlustatavana üle kuulatud.

Prokuröri abi Natalja Firsova leidis maakohtu istungil, et alkoholi tarvitamist kriminaalhooldusaluse poolt rikkumisena arvestada ei saa, kuna see ei ole fikseeritud nõuete kohaselt. Küll annavad alust aga kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamiseks sotsiaalabiprogrammis mitteosalemine ning uue kuriteo toimepanemine.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt KarS §76 lg.5 kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Vastavalt krMS §427 lg.2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma täitmiskohtunik oma määrusega.

Süüdimõistetu R.K-le on kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustatud allkirja vastu 04.02.2009 (t.l.49).

Vastavalt erakorralisele ettekandele on R.K rikkunud kahte lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga, et esimese lisakohustuse rikkumine ei ole asjas nõuete kohaselt fikseeritud.

Kriminaalhooldusametniku materjalidest nähtub, et süüdimõistetul oli ette nähtud

29.10.2010 – 03.12.2010 läbida sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Nimetatud programmis osales kinnipeetav vaid kahel korral ja oli edaspidi mitteilmumise pärast välja arvatud.

Maakohus leiab, et antud juhul on tegemist tingimisi vangistusest enne tähtaega vabanemise tingimuse rikkumisega.

Kuna KarS §76 lg.5 ei näe ette alternatiive juhuks, kui isik ei järgi kontrollnõudeid ja lisakohustusi, kuulub kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamisele ja R.K-le mõistetud ärakandmata karistus tuleb pöörata täitmisele.

Maakohus arvestab siinkohal ka prokuröri abi poolt maakohtu istungil esitatud andmeid uue kuriteo toimepanemise kohta R.K poolt, mida on ise kinnitanud ka süüdimõistetu.

Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §76, §432, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik