2-23-106671/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-106671

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi R. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3309,10 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046, Mustamäe tee

16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617, Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer

(e-post

anu.volmer@okincure.ee)

Kostja R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress

xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R. K.lt (K.) hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

804,57 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 62,99 eurot, kokku 867,56

eurot.

3. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 26% ulatuses R. K. ja 74%

ulatuses OK Incure OÜ kanda.

4. Rahuldada OK Incure OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

5. Välja mõista R. K.lt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena 109,20 eurot.

6. Välja mõista R. K.lt hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (109,20 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

8. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 16. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 2077,12 eurot (1996,33 + 80,79), intressid 504,01 eurot (499,90 + 4,11), sissenõudekulud

50 eurot, haldustasu summas 4 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 673,97 eurot (665,60 +

8,37). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele

ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 3309,10 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS 19.06.2020 tähtajatu arvelduskrediidilepingu

nr 8963439312, krediidilimiidiga 2000,00 eurot (dtl 58-59). Kostja on perioodil 19.06.2020 –

16.01.2022 saanud kokku krediiti summas 2448,00 eurot. Tagasimakseid teostas kostja kokku

1693,31 eurot (dtl 39). Krediidiandja saatis kostjale 19.07.2022 hagihoiatuse, millega anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 109-112). Kostja antud tähtaja jooksul võlgnevust ei

tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles 15.08.2022 (dtl 124). Krediidiandja loovutus nõude

hagejale 30.11.2022 (dtl 125).

7. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 05.06.2021 järelmaksulepingu nr. 98203131526 kauba soetamiseks

maksumusega 167,30 eurot (dtl 129-131). Kostja poolt on lepingu kehtivuse ajal tehtud

maksegraafiku alusel tagasimakseid kokku summas 117,42 eurot (dtl 41). Hageja saatis 01.08.2022

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

2(4)

Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles

15.08.2022.a (dtl 142-143). ESTO AS loovutas nõude hagejale 30.11.2022 (dtl 144-146).

8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

9. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele. Samuti lähtuti kostja arvelduskonto väljavõttest.

Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud (xxx eurot), AS-lt

Pensionikeskus (xxx,xx eurot) ja arvelduskonto väljavõttelt (xxx eurot) saadud info. Arvesse võeti

kliendilt saadud info tema finantskohustuste (xx eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset

majapidamiskulude määra (xxx,xx eurot). Kostja maksevõimeks hinnati xxx,xx eurot.

10. Kohus ei saa nõustuda krediidiandja poolt tehtud kostja arvelduskonto analüüsiga ja

krediidivõime hindamise tulemustega. Esiteks on krediidiandja märkinud kostja sissetulekuteks

lisaks palgale ka maksed eraisikutelt, sularaha sissemaksed, krediidilimiidi väljamaksed ning ka

hasartmängudest saadud raha (dtl 64). Krediidiandja on saanud kostja keskmiseks sissetulekuks 747

eurot kuus, kuigi palka arvestades on perioodil 01.01.2021 – 16.05.2021 kostja keskmiseks

sissetuleku suuruseks vaid 671,66 eurot. Samas nähtub, et kostja on teinud endale juba

krediidilimiidi väljamakse summas 700 eurot ning kostja igakuised väljaminekud on keskmiselt

1079 eurot kuus, mis ületab kostja sissetulekuid tunduvalt. Seega saab arvelduskonto väljavõttest

teha järelduse, et kostja igakuised väljaminekud on suuremad kui sissetulekud ning kostja ei ole

võimeline oma sissetuleku juures võtma endale lisakohustusi. Kostja väljaminekutes sisalduvad

juba ka inkasso maksed, seega pidi krediidiandja saama aru kostja võimalikest makseraskustest.

11. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40,9 % aastas

ja järelmaksulepingu puhul 12,40% aastas (vt dtl 58 ja 129). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli

lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal

õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest

hagejale muid tasusid.

12. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 2448 eurot,

tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt

kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes Krediidi tagasimaksest,

intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt Kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 1693,31

eurot (dtl 39). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 754,69 eurot (2448-1693,31).

13. Krediidiandja on võimaldanud kostjale järelmaksulepingu alusel krediidisumma 167,30 eurot,

tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast ja

intressist koosnevaid makseid 15x17,78 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 117,42

eurot (dtl 41). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 49,88 eurot (167,30-117,42).

14. Tulenevalt eeltoodust on kostja tagasimakseid sooritanud kokku 1810,73 eurot (1693,31 +

117,42). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 804,57 eurot (754,69 + 49,88), sest tulenevalt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka

muid tasusid.

3(4)

15. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

16. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 16.08.2022 – 16.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 62,99 eurot (59,08 + 3,91). Nimetatud summa

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

18. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 26% ulatuses kostja ja 74% ulatuses hageja kanda.

19. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

20. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 420 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses

osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 420 * 26% = 109,20 eurot.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (109,20 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)