1-10-15455/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-10-15455

1 (9)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2010.a Pärnu Maakohus, Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-15455 (10260103723) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Tõlk Anžela Kuvaldina Prokurör Toomas Liiva Kriminaalasi P.J süüdistuses KarS § 123 § 275; § 274 lg.1; § 303 järgi üldmenetluse korras

Süüdistatav P.J

Isikukood või sünniaeg: xxx

Kahtlustatava karistatus: väärtegude eest karistatud 3 korral kriminaalkorras karistatud 10 korral Tõkend: vahistamine alates 18.10.2010.a. Kaitsja Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311-§ 313 järgi, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada P.J ja karistuseks mõista:

KarS § 123 järgi kaks aastat vangistust; KarS § 274 lg 1 järgi kuus kuud vangistust; KarS § 275 järgi kuus kuud vangistust; KarS § 303 järgi kaks aastat ja kuus vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates 18.10.2010. a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1-10-15455

2 (9) Välja mõista P.J-ilt KrMS § 1 80 lg 1 riigituludesse sundraha 417.03 €, koopiate tegemise kulu 5.78 €, tasu riigi õigusabi eest 1299,18 €, kannatanute-tunnistajate transpordikulu eest 252 € ning kannatanu L J saamata jäänud töötasu kompensatsiooniks 114,66 €.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „P.J 1-10-15455 menetluskulud“

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kellole riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 649 €.

Asitõendid:

CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna kambri nr 1004 valvekaamera 21.05.2010 videosalvestusega (toimikus lk 59);

17.05.2010 tunnistaja T P ülekuulamise protokolli juurde lisatud DVD-plaat videosalvestusega (toimikus lk 20); CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna kambri nr 1001 valvekaamera 12.05.2010 videosalvestusega (toimikus lk 54);

CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna kambri 1004 valvekaamera 24.05.2010 videosalvestusega (toimikus lk 63);

CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna valvekaamera 12.05.2010 videosalvestusega (toimikus lk 50); P.J-i poolt I T saadetud kiri koos ümbrikuga:-

jätta kriminaalasja toimiku juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul,

alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK P.J-i süüdistatakse selles, et tema olles kinnipeetav Tartu Vanglas

diagnoosituna HIV positiivne ja olles sellest teadlik, sülitas ta 21.05.2010 umbes kella 14.00

paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas oma ametikohustust täitva valvur A J suunas, mille tulemusel tabas verine sülg A J mõlemat silma ning riideid. Sellise tegevusega tekitas P.J A J suhtes ohu nakatuda raskesse kehalisse haigusesse. Samuti tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas diagnoosituna HIV positiivne ja olles sellest

teadlik, sülitas ta 21.05.2010 umbes kella 15.00 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas

oma ametikohustust täitva inspektor-korrapidaja abi A K suunas, mille tulemusel tabas

veresegune sülg A K vasaku silma pihta. Sellise tegevusega tekitas P.J Andrus Kumm´i suhtes ohu nakatuda raskesse kehalisse haigusesse.

Teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamisega, pani P.J toime KarS § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-10-15455

3 (9)

Samuti süüdistatakse teda selles, et tema olles kinnipeetav Tartu Vanglas, sülitas ta

12.05.2010 kella 09:15 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna kambris nr 1005 oma ametikohustust täitva valvur S S suunas, mille tulemusel tabas

sülg S S näo piirkonda, mille tulemusel tundis S S end solvatuna. Samuti solvas P.J S S ebatsensuursete sõnadega. Samuti tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, sülitas ta 12.05.2010 umbes kella 18.30 paiku

Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla kambris nr 1003 oma ametikohustust täitva vanemvalvuri J R suunas, mille tulemusel tabas sülg J R vasaku silma ja põse piirkonda ning ta tundis end solvatuna. Samuti tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, sülitas ta 24.05.2010 kella 08.05 ajal Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla kambris nr 1004 oma ametikohustust täitva valvur V G suunas, mille tulemusel tabas sülg V G näo piirkonda. Selle tegevusega solvas P.J vanglaametnikku ning alavääristas vanglaametniku elukutset.

Võimuesindaja solvamisega pani P.J toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse teda selles, et tema olles kinnipeetav Tartu Vanglas, ähvardas ta

12.05.2010 kella 18.30 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla kambris nr 1003 oma ametikohustust täitvat spetsialist-õde L J ’’maha löömise’’ ja tema ’’naise läbi tõmbamise ja siis maha löömisega’’, mille tulemusel L J tekkis hirm pere pärast.

Samuti tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, lõi ta 21.05.2010 kella 10.00 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas oma ametikohustust täitvat valvurit H S peaga parema silma alla, mille tulemusel tekkis H S silmaalune punetus. Samuti tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, ähvardas ta 24.05.2010 kella 08.05 ajal Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla kambris nr 1004 oma ametikohustust täitvat vanemvalvurit V G tapmisega, mille tulemusel V G tundis end ohustatuna.

Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani P.J toime KarS § 274 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Samuti süüdistatakse teda selles, et tema peale seda kui Tartu Maakohtu kohtunik I T jättis

2010.a juunis toimunud kohtuistungil P.J-i ennetähtaegse vabastamise

taotluse rahuldamata, saatis P.J 07.07.2010.a kohtunik I T venekeelse

kirja, milles ähvardab kohtunik I T ja tema lähedasi isikuid nii tapmise kui raske tervisekahjustuse tekitamisega, st. kasutas vägivalda ning muud mõjutamist kohtuniku suhtes kättemaksuks tema poolt oma kohustuste täitmise eest. Kohtuniku või tema lähedase suhtes vägivalla toimepanemise eest kättemaksuks tema poolt

oma kohustuste täitmise eest, pani P.J toime KarS § 303 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS

KarS § 123 järgi kvalifitseeritavate episoodide kohta

Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. Lisaks seletas ta, et sündmuste käivitajaks olid isikliku elu probleemid, mis tipnesid süüdistuses toodud tegevusega.

1-10-15455

4 (9) Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu A J andis ütlusi selles, et teda kui vanglaametnikku ründas süüdistatav sel, teel, et sülitas veresegust sülge näkku, millest osa sattus mõlemasse silma. Selle ja asjaolu tõttu, et kinnipeetav põeb HIV’i , pöördus ta arsti poole. Kannatanu A K seletas kohtus, et töötab raevunud kinnipeetav näris žiletti ja sülitas talle veresegust sülge näkku, millest osa sattus silma ja tekitas hirmu tervise pärast. Tunnistaja H S ja R U ütlustega on tõendatud, et süüdistatav sülitas A K näkku.

Tunnistaja L K kinnitas, et nägi, kuidas vastupanu osutav P.J sülitas talle vastu kätt, A K aga silma.

Tartu Vangla õiendiga on tõendatud, et P.J on alates 01.03.2004 diagnoositud HIV –tõbi (tl 80-81).

Meditsiinitöötaja ettekannetega (tl 76, 79) on tõendatud kannatanute pöördumine vangla meditsiiniosakonda, kus neid on konsulteeritud infektsionistiga ja määratud profülaktiline ravi tbl. Combivir’iga.

KarS § 275 järgi kvalifitseeritavate episoodide kohta

Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. Lisaks seletas ta, et sündmuste käivitajaks olid isikliku elu probleemid, mis tipnesid süüdistuses toodud tegevusega. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid:

Kannatanu Silver Saarestiku, kes viibib käesoleval ajal välismaal ja kelle ütlused kohus

avaldas KrMS § 291 p 5 alusel, selgitusega on tõendatud, et tema töötamise ajal

vangivalvurina, toimus süüdistatavaga intsident, kus reegleid rikkuv P.J sülitas verist sülge talle riietele ja sõimas valimatult (tl 2-3). Kannatanu J R ütlused tõendavad, et süüdistatav sülitas talle ametikohustuste täitmise käigus veresegust sülge näkku, milline tegevus oli solvav.

Kannatanu V G andis ütlusi selles, et süüdistatav sülitas talle näkku ja talle kui vanglaametnikule oli see solvav.

KarS § 274 järgi kvalifitseeritavate episoodide kohta

Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. Lisaks seletas ta, et sündmuste käivitajaks olid isikliku elu probleemid, mis tipnesid süüdistuses toodud tegevusega. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu L J andis ütlusi selles, et teda, kui vanglaametnikku ründas moraalselt süüdistatav,

kes korrarikkumise peatamise käigus ähvardas kallale kippuda tema enda aga ka abikaasa

elule ja tervisele. Tal oli hirm, et süüdistatav oma kuritegelike sidemete kaudu võib oma plaani ka ellu viia. Kannatanu H S kinnitas, et korrarikkumise peatamise käigus lõi süüdistatav oma peaga teda parema silma alla , mis tekitas valu ja punetuse. Kannatanu V G selgitas, et tema oli seatud võimuesindajana kaitsma korda kinnipeetavate üle.

Korda rikkuv süüdistatav ähvardas teda tappa ja lubas seda teha ajal, kui teda viiakse duši alla.

Tunnistaja T P andis ütlusi, kus kinnitas, et süüdisiatav rikkus korda ja keeldus rikkumist lõpetama. Tunnistaja sõnul tema salvestas kehtiva korra kohaselt videokaameraga juhtunu. Samas ta nägi, et toimus rünne kannatanute vastu. (toimikus lk 18-19)

1-10-15455

5 (9) Tunnistajate D S, R U, J L ja P J ütlustega on tõendatud, et P.J ründas kannatanuid ja pani toime vägivallaakti kannatanute suhtes.

KarS § 303 järgi kvalifitseeritava episoodi kohta

Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. Lisaks seletas ta, et sündmuste käivitajaks olid isikliku elu probleemid, mis tipnesid süüdistuses toodud tegevusega. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid:

Asitõendi vaatlusprotokoll koos P.J-i kirjaliku avaldusega I T, millest

nähtuvalt süüdistatav ähvardab kohtunik I T ja tema lähedasi isikuid nii tapmise kui raske tervisekahjustuse tekitamisega, st. kasutas vägivalda ning muud mõjutamist kohtuniku suhtes kättemaksuks (tl 105-109). Kannatanu I T ütlused kohtuistungil, mille ta kinnitas, et töötab kohtunikuna ja seoses oma ametiülesannete nõuetekohase täitmisega sai süüdistatavalt kirja teel ähvarduse enda ja oma lähedaste isikute tapmiseks kui ka raske tervisekahjustuse tekitamiseks. Selline kiri selliselt

süüdistatavalt oma sisult oli oma piisav, et mõjuda tõesena ja ilmselgelt oli mõeldud karistuseks selle eest, et ta keeldus tegemast ebaseaduslikku kohtulahendit.

Prokurör leidis, et teod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude

õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatav süüdi tunnistada kõigis talle süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista tuginedes KarS § 56 vastavad karistused. Süüdistatav on varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 10 korral, karistust kergendavad

ja raskendavad asjaolud puuduvad. Prokuröri hinnagul on karistusena võimalik kohaldada

ainult vangistust ja karistada tuleb teda raskeima karistuse sanktsiooni keskmisest pikema vangistusega. Kaitsja palus kergemat karistust, kuna isik pani kuriteod toime kodusest olukorrast tingitud hingelise ebastabiilsuse olukorras.

MAAKOHTU SEISUKOHT

KarS § 123, e. ohtu asetamise süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on elu ja tervis. Süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks teise isiku asetamine tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitamist, et just sellise teo pani toime süüdistatav. Kohus tegi

kindlaks, et süüdistatav põeb vähemalt alates 2004. a. HIV tõbe, millisest haigusest tervenemist ei toimu ja süüdistatav on teadlik oma tervisest. Nii kannatanud K ja J, kui ka

tunnistajad S, U ja K kinnitasid, et süüdistatav oli agressiivne, lubas kannatanuid tappa ja sülitas veresegust sülge nende näkku nii, et sülg sattus silma limaskestadele. Meditsiinipunkti pöördumise järel on meditsiinitöötaja leidnud, et isikutel esineb HIV-tõppe nakatumise oht ja on määranud ennetava ravi.

Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb

vähemalt kaudse tahtlusega. Kuna süüdistatav oli teadlik oma haigusest, siis teise inimese

näopiirkonda, kus asuvad silmade limaskestad, sülitamine, teeb nakatumise võimaluse ülisuureks. Kohtu hinnangul pidas süüdistatav võimalikuks nakatumist, mille tõttu on pani ta kuriteo toime kaudse tahtlusega.

1-10-15455

6 (9)

KarS § 275, e. võimuesindaja solvamise süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik võim, lisaks kaitstakse ka inimese au ja väärikust.

Süüteo objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kohtulikul uurimisel leidis kinnitamist, et just sellise teo pani toime süüdistatav. Kohus

tuvastas, et kannatanud S, R ja G olid kuriteo toimepanemise ajal võimuesindajad, e. vanglaametnikud ja täitsid oma ametikohustusi Tartu Vanglas. Sülitamine kannatanute riietele

ja kehapinnale, samuti ebatsensuurne sõim oli kannatanute sõnul neile solvav. Nimetatud

kuriteo toimepanemist kinnitasid kohal viibinud ja tunnistajatena kohtus ütlusi andnud vanglaametnikud J, N, P jt.

Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav sai aru, et tema korrarikkumist lõpetama keelitanud

inimesed on vanglaametnikud, seega võimuesindajad. Tema poolt kasutatud sõnad ja käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ja olid inimese au ja väärikust solvavad. Ta sai aru oma teo tähendusest ja tagajärgedest, seega süüteo pani süüdistatav toime otsese tahtlusega.

KarS § 274, e. vägivald võimuesindaja suhtes, süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik võim ja sellega kaitstakse avaliku võimu kandjaid, lisaks kaitstakse ka inimese tervist. Süüteo objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivald võib olla nii moraalne kui ka füüsiline.

Kohtulikul uurimisel leidis kinnitamist, et just sellise teo pani toime süüdistatav. Kohus

tuvastas, et kannatanud J, S ja G olid kuriteo toimepanemise ajal võimuesindajad, e.

vanglaametnikud ja täitsid oma ametikohustusi Tartu Vanglas. Kannatanute J ja S suhtes

esitatud vägivalla ähvardused olid kannatanute meelest piisavalt tõesed, et nad pidid hirmu tundma. Kannatanu S sai tugeva hoobi süüdistatavalt peaga, milline on selge füüsiline vägivald võimuesindaja suhtes.

Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav sai aru, et tema korrarikkumist lõpetama keelitanud

inimesed on vanglaametnikud, seega võimuesindajad. Kohtu hinnangul viitab süüdistatava tegevus sellele, et vägivalla ähvarduse andmisel, pidas ta võimalikuks teo toimepanemist ja tagajärje saabumist ka reaalselt, seega teo pani ta toime kaudse tahtlusega. Füüsilise vägivalla

puhul on ilmne, et tema soov oli kahjustada avalikku võimu ja võimuesindaja tervist. Ta

soovis seda tegu toime panna ja tagajärje saabumist. Seega pani ta toime kuriteo otsese tahtlusega.

KarS § 303 kaitstav õigushüve on õigusemõistmine.

Süüteo objektiivse koosseisu moodustab vägivald kohtuniku või tema lähedaste vastu. Vägivald võib olla nii moraalne kui ka füüsiline.

Kohtulikul uurimisel leidis kinnitamist, et just sellise teo pani toime süüdistatav. Kohus

tuvastas, et kannatanu on Tartu Maakohtu kohtunik I T ja tema töö on õigusemõistmine.

Kannatanu oma ametikohustuste tõttu keeldus vabastamast ennetähtaegselt süüdistatavat

vanglast. Oma kohustusi seaduslikult täitnud kohtunikule kättemaksuks ähvardas süüdistatav

kohtunikku ning tema perekonda tapmise ja raske tervisekahjustusega. Kohtuniku sõnul oli selline vägivald ootamatu ja hirmutav.

Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb

vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav adresseeris oma kirja Tartu Maakohtu kantselei kaudu otse kohtunikule, seega pidas ta võimalikuks, et kohtunik ise ja tema perekond võivad

langeda sel moel kuriteo ohvriks ja hirmu tunda. Seega pani ta kuriteo toime kaudse tahtlusega.

1-10-15455

7 (9) KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Kohtu hinnangul kattuvad süüdistatava ja kannatanute ütlused, tunnistajate ütlused aga ka

muud tõendid sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja

mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub

õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on

objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane.

Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava poolt KarS § 123, § 274 lg 1, § 275 ja § 303 tunnustele vastavate koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist

tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku

käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav P.J pani toime

kuritegusid. Süüdistatava valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt

menetlusalusele isikule normatiivse süü Karistusseadustikus sätestatud tunnustele vastavate kuritegude toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt menetlusaluse isiku tegudes süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Seega tuleb süüdistatav P.J süüdistuses toodud ja Karistusseadustikus sätestatud tunnustele vastavate koosseisupäraste tegude õigusvastases toimepanemises süüdi tunnistada.

Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese eksisteerimise seisukohast oluliste aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole

1-10-15455

8 (9) ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud

isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu,

tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra

kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatav omab varasemaid kriminaalkaristusi. Eeltoodust järeldub, et süüdistatav kujutab

endast ühiskonnale ja õiguskorrale ohtu, mida tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvestada. Kuritegude iseloom kinnitab, et süüdistatav ei ole omanud tõsikindlat

kavatsust järgida ühiskonnas valitsevaid häid kombeid. Tema teod on olnud suunatud õiguskorra vastu. Tema teadlik elu on möödunud suures ulatuses vanglas. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus kriminaalmenetluses ei tuvastanud. Kohtu hinnangul ei esine isikule süüksarvatud tegudes ka karistust raskendavaid asjaolusid.

Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes KarS § 56 lg 1 sätestatuga, asus kohus

seisukohale, et karistusliigina tuleb kõne alla üksnes vangistus, mille pikkuseks liitkaristusena tuleb mõista raskeima karistuse sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmine määr.

Kohtu hinnangul vastab selline karistus kui õiguslik etteheide isiku süüle ning on ilmselt eripreventiivselt piisav motiveerimaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Menetluskulud

Menetluskuludeks antud asjas on sundraha, koopiate tegemise kulu, tasu riigi õigusabi eest, tunnistajate-kannatanute kohtusse tulemisega seotud kulutused.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb välja mõista P.J-ilt riigituludesse sundraha 417.03 €, koopiate tegemise kulu 5.78 €, tasu

riigi õigusabi eest 1299,18 €, kannatanute-tunnistajate transpordikulu eest 252 € ning kannatanu L J saamata jäänud töötasu kompensatsiooniks 114,66 €.

Eesti Advokatuuril tuleb hüvitada vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kellole riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 649 €. Tasu advokaadile riigi õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulude eest marsruudil Tartu – Pärnu kogusummas 112,12 € tuleb jätta riigi kanda.

Asitõendid

KrMS § 313 lg 1 p 11 sätestab kohtu kohustuse määratleda kohtuotsuses asitõendite suhtes võetavad meetmed. Kohtu hinnangul tuleb juhinduda KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi ja jätta kriminaalasja toimiku juurde alljärgnevad asitõendid:

CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna kambri nr 1004 valvekaamera

21.05.2010 videosalvestusega (toimikus lk 59); 17.05.2010 tunnistaja T P ülekuulamise

protokolli juurde lisatud DVD-plaat videosalvestusega (toimikus lk 20); CD-plaat Tartu

Vangla eelvangistushoone 1. osakonna kambri nr 1001 valvekaamera 12.05.2010

videosalvestusega (toimikus lk 54); CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna

kambri 1004 valvekaamera 24.05.2010 videosalvestusega (toimikus lk 63); CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna valvekaamera 12.05.2010 videosalvestusega (toimikus lk 50) ja P.J-i poolt I T saadetud kiri koos ümbrikuga.

Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine

1-10-15455

9 (9)

KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele

kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev

kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Rubo Kikerpill kohtunik