1-10-7933/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

ÄRAKIRI

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-7933 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.P

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 12.07.2010 ja lõpp 12.04.2011 RESOLUTSIOON

Jätta J.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.06.2010 otsusega Karistusseadustiku

(KarS) §215 lg.1 järgi ning karistatud 2-kuulise vangistusega. KarS §65 lg.2 alusel

suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.11.2009 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa – 7 kuud vangistust – võrra ning mõistis J.P-le liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus – noomitus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral.

Vanglakaristust kannab kinnipeetav esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud

kergemaks, puudub vägivallakomponent. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening 05.11.2010-02.12.2010. Alates 11.11.2010 on

kinnipeetav määratud tööle vangla majandustöödele koristajana. Tööst keeldunud

2 kinnipeetav ei ole ning kinnipeetava käitumine on vangistuse jooksul olnud probleemideta.

Vabanemisel soovib asuda elama isa juurde xxx. Kinnipeetava isa Uxxx Oxxx on nõus

ennetähtaegse vabastamise korral poja enda juurde võtma. Vabanemisel toetavad

kinnipeetavat tema vanemad, isa abistab töökoha leidmisel. Kinnipeetaval on iseseisev

majandusliku toimetuleku oskus olemas, kuna enne vangistust elas üksi. Kinnipeetava

suhted perekonnaliikmetega on head, peres kriminaalse taustaga isikuid ei ole. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, leides, et

kinnipeetavat on varem korduvalt karistatud. Karistustest ta vajalikke järeldusi teinud ei

ole. Kinnipeetaval puudub erialane ettevalmistus ja tööalane kogemus. Kinnipeetava lähisugulased ei ole tema käitumist suutnud positiivses suunas muuta. Eelmist katseaega ei suutnud kinnipeetav seadusekuulekalt läbida. Samuti oli kinnipeetava suhtumine

2009 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt määratud ÜKT tundide täitmisesse

ükskõikne. Ta ei ilmunud kordagi kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ega teatanud mittetulemisest, ei olnud kättesaadav määratud aadressil, telefoni teel andis lubadusi, mida ei täitnud. Maakohtu istung

Kinnipeetav J.P taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest ja kinnitas, et vangla on teda muutnud.

Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et kuna kinnipeetava on olnud varasemalt probleeme oma käitumise kontrollimisega, soovib ta vabanemise korral järelevalvet ja see on põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema

elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtu, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses viibib esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust katseajal toime pandud kuriteo eest. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud üks

distsiplinaarkaristus, mis on käesoleval ajal kehtiv. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb vähem, kui kahe kuu pärast.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva eramuga.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava isa on töövõimetuspensionär, kes kaasaks poja vabanemisel endaga tööle. Siiski ei ole asjas mingisuguseid andmeid selle kohta, kus kinnipeetava isa töötab ja kas antud ettevõtte võimaldab lisaks kinnipeetava isale tööd ka kinnipeetavale.

3

Kriminaalhooldusametnik oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava

vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ja märgib selle põhjuseks, et kuigi kinnipeetavat on korduvalt karistatud nii väärteokui kriminaalkorras, ei ole ta

nendest karistustest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Kinnipeetava poolt jätkuvate õiguserikkumiste soodusteguriks on alkohol ja selle kuritarvitamine.

Maakohus leiab, et see kriminaalhooldusametniku seisukoht väärib tähelepanu. Asja materjalide kohaselt ei ole kinnipeetav talle osutatud usaldust tingimusliku karistuse

näol õigustanud ja pani uue kuriteo toime katseajal. Lisaks sellele nähtub Karistusregistri väljavõttest, et teda on 23 korda karistatud väärteo korras. Tegemist ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetavat karistati Tartu Maakohtu poolt tingimisi vangistusega 03.11.2009 ja taas juba 15.06.2010, seega

pani ta uue kuriteo katseajal toime juba vähem, kui poole aasta möödumisel. Arvestades, et tingimisi enne tähtaega vabanemise korral on minimaalne katseaeg 1

aasta, puudub maakohtul igasugune veendumus, et sel korral suudab ta katseaja

läbida nõuetekohaselt. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal

vangistusest tingimisi enne tähtaega, on sisuliselt tegemist kriminaalhoolduse ressursside raiskamisega.

Formaalselt on kinnipeetava vabanemiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega täidetud vaid üks tingimus – alalise elukoha olemasolu.

Eeltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava taotluse rahuldamata, kuna leiab, et kinnipeetaval on põhjendatud ära kanda kogu talle mõistetud liitkaristus.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 05.04.2011

№oremreferent

Liivi Õun