3-22-1121/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2023; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-1121 Haldusasi

X kaebus Politseija Piirivalveameti 30.04.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101220003927 tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X, esindaja Sofja Pevzner-Belošitski;

Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Anton Gontšarov RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Jätta kaebus rahuldamata

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 17.08.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 19.05.2022 kaebuse Politseija Piirivalveameti 30.04.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101220003927 tühistamise nõudes.

2. Tallinna Halduskohus võttis 08.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas oma seisukoha 22.05.2023.

3. Tallinna Halduskohus määras 29.05.2023 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

4. Kaebaja hinnangul on tema suhtes väljastatud sisenemiskeeld õigusvastane ja see tuleb tühistada.

5. Kaebaja on käitunud Läti Vabariigis ja Euroopa Liidus elades seaduskuulekalt ega oma poliitilisi ega muid vaateid, mis oleks mistahes viisil ohuks Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi või Euroopa Liidu avalikule korrale, seejuures ei toeta kaebaja Venemaa Föderatsiooni valitsust ega sõda Ukrainas.

6. Vastustaja on oluliselt rikkunud oma selgitamisja põhjendamiskohustust. Sisenemiskeelust kui haldusaktist ei ole võimalik aru saada, millisel faktilisel alusel sisenemiskeeldu kohaldatakse. Sisenemiskeeld ei sätesta, millise perioodi jooksul kaebaja osas sisenemiskeeldu kohaldatakse – kaebajale ei ole seetõttu teada, kas sisenemiskeeld oli ühekordne või on kaebajal keelatud ka tulevikus Eesti Vabariigi territooriumile siseneda.

7. Kaebaja möönab, et kuigi VSS § 301 lg 3 kohaselt on teatud juhtudel võimalik haldusorgani põhjendamiskohustust piirata, ei esine kaebaja hinnangul praegu ühtegi VSS § 306 lg-s 3 mainitud asjaolu, mis piiraks kaebaja õigust saada teavet temaga seonduvatele andmetele ja seda eriti osas, mis puudutab sisenemiskeelu andmise põhjendust (kasvõi viitega VSS § 29 lg 1) ja kehtivusaega.

8. Täiendavas 29.06.2023 seisukohas märgib kaebaja, et X on Venemaa Föderatsiooni kodanik. 06.08.2021 väljastas Läti Vabariik kaebajale ajutise elamisloa töötamiseks kehtivusajaga kuni 09.08.2022. Arusaamatu, kuidas saab kohaldada sissesõidukeeldu ja sisenemiskeeldu isiku suhtes, kellel on kehtiv elamisluba EL riigis ilma elamisluba kehtetuks tunnistamata. Vastab tõele, et kaebaja töötas ajakirjanikuna vene meediakanalis NTV alates 1998-2015. Asudes tööle ajakirjanikuna, oli NTV iseseisev ning erapooletu meediakanal. Tollel ajal oli kaebaja tuntud ajakirjanikku J. K. meeskonnas. J. K. on töötanud paljudes vene teleja raadiojaamades, nagu NTV, TV-6, 6. kanal, Ehho Moskvõ. Alates septembrist 2009 töötas ta ka Ukraina telekanalis Inter, kus juhtis poliitikateemalist saadet "Suur poliitika J.K.". Alates 2022. aasta veebruarist on ta Venemaa sõjavastase komitee liige. 10. märtsist 21. juulini 2022 oli ta venekeelse infomaratoni Freedom Ukraina 24 slotijuht. 5. aprillil 2022 lisas Venemaa justiitsministeerium

K. isikute nimekirja – "välisagendid". Kaebaja suhtleb ka tänapäeval pidevalt J. K. Alates 2015. aastast töötab kaebaja avalike suhete valdkonnas, pakkudes PR-teenust erinevatele ettevõtetele. Seoses Venemaa sõjaga Ukraina vastu lõpetas kaebaja igasuguse kutsetegevuse, lahkus riigist ja elab praegu Türgis. Ta mõistab kategooriliselt hukka Venemaa juhtkonna agressiivse tegevuse Ukraina vastu ning peab seda kuritegelikuks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatud väidetega ning on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

10. EL liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja EL välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (edaspidi Schengeni piirieeskirjad). Schengeni piirieeskirjade artikkel 14 kirjeldab muuhulgas sisenemiskeelu olemust ja sisenemiskeelu otsuse standardvormi. 30.04.2022 oli kaebaja piiriületus tõkestatud ja kaebajale oli vormistatud „Piiril väljastatud sisenemiskeeld“ nr 2101220003927, sest kaebaja suhtes oli 22.03.2022 Siseministeeriumi poolt kehtestatud sissesõidukeeld nr 1057788385/BL siseriiklikus registris. Sissesõidukeeld on kohaldatud Siseministeeriumi 08.03.2022 otsusega nr. 1-24/40 ning sissesõidukeelu taotlejaks on märgitud Kaitsepolitseiamet. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu § 6 on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Schengeni sissesõidukeeluga keelatakse välismaalasel siseneda Eestisse ning teiste Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumile ja seal viibida. PPA-l puudus tõkendit rakendava asutusena kaalutlusõigus sisenemiskeelu kohaldamata jätmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politseija Piirivalveameti 30.04.2022 piiril väljastatud sisenemiskeeldu nr 2101220003927 ning taotletud selle tühistamist. Taoliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määrusega menetlusse võetud ja seonduvalt eelnimetatuga ei ole protsessiosalised vastuväiteid ka esitanud.

12. Vaidlustatud sisenemiskeelu andmise alusena on selles viidatud riigipiiri seaduse paragrahvile 91. Vastavalt riigipiiri seaduse eelnimetatud paragrahvi esimesele lõikele saadetakse isikud transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületuse luba ei antud Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadusega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Antud juhul Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi arvestada ei ole vaja, sest kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Politseija Piirivalveameti selgituste kohaselt oli tegemist ühekordse tõkendiga, kusjuures kaebajale ei antud luba Eestisse sisenemiseks seetõttu, et talle kui asjaomasele isikule oli kehtestatud siseriiklikus registris sisenemiskeeld (vt vaidlustatud sisenemiskeelu alapunkt H). Seejuures märgib vastustaja, et siseriiklikus registris olev sisenemiskeeld omakorda baseerus sissesõidukeelul, mida oli kohaldatud Siseministeeriumi 08.03.2022 otsusega nr 1-24/40 ja mida oli taotlenud Kaitsepolitseiamet. Riigipiiri seaduse § 91 lg 1 kohaselt on lisaks Euroopa Liidu õigusaktidele ja välislepingutele vaja arvestada ka väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse nõuetega, kuid vastavalt eelnimetatud seaduse § 6 lõikele 1 on sissesõidukeelu puhul tegemist tõkendiga, millega välditakse ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Siinkohal peab nõustuma vastustaja seisukohaga ka selles, et tõkendit rakendava asutusena sisenemiskeelu kohaldamata jätmiseks Politseija Piirivalveametil kaalutlusõigust antud juhul sisuliselt ei olnud. Eestisse sisenemise keelamine ja sisenemiskeelu otsuse tegemine oli vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 282 lõigetele 1 ja 2 Politseija Piirivalveameti pädevuses, kusjuures otsustuste motiveerimise ulatuse osas ei ole eelnimetatud paragrahvis kohustuslikke nõudeid kehtestatud. Selles osas on vaja arvestada ka vastava menetluse eripäraga. Mis puutub Siseministeeriumi kehtestatud sissesõidukeeldu, millele Politseija Piirivalveamet viitab, siis ei nähtu haldusasja materjalist, et kaebaja oleks vahetult ise või siis esindajate kaudu seda vaidlustanud või pidanud põhjendatuks vaidlustada. Lähtuvalt eeltoodust ei ole siseriiklikus registris fikseeritud sissesõidukeelul baseeruva sisenemiskeelu tühistamiseks alust.

13. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid Politseija Piirivalveamet vastustajana ei ole menetluskulude tekkimisele osundanud ega teatavate menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Haldusorgani menetluskulusid üldjuhul kaebuse esitajatelt tegelikult välja ka ei mõistetaks kuna taoliste vaidluste puhul ei välju temaatika põhifunktsioonide täitmise raamistikust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik