2-23-3877/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 17.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3877

Kohtuasi

X

avaldus

otsustusõiguse

saamiseks

Y

ja

C

registrijärgse elukoha muutmiseks ja kooli valikut

puudutavas küsimuses

W

avaldus

otsustusõiguse

saamiseks

lapse

C

jalgpallitrenni valimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Taotluse esitaja ja liik

X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (laste isa): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Maris Tekkel

Avaldaja (laste ema): W (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadi abid Andra Olm ja

Helen Hääl

Puudutatud isik I (laps): Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

II

(laps):

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Kirke Treial

Eestkosteasutused:

Saku

Vallavalitsus

ja

Tallinna

Linnavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Jätta rahuldamata X 01.08.2023 taotlus tõendi kogumiseks (s.o psühholoog HS-lt

arvamuse küsimiseks).

2-23-3877

2

3. Jätta rahuldamata X 01.08.2023 avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta Harju Maakohtu 12.06.2023 määrus muutmata.

6. Jätta W-l määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulud X kanda.

7. Jätta lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning

eestkosteasutustel tekkinud menetluskulud nende endi kanda.

8. Rahuldada W avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks osaliselt.

9. Määrata kindlaks ning mõista X-lt W kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses

tekkinud menetluskulu (s.o õigusabikulu) 2106 eurot. W taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata 774 euro ulatuses.

10. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Laste isa avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ja vastuväited laste ema avaldusele

1. X (avaldaja, laste isa) esitas 10.03.2023 Harju Maakohtule avalduse otsustusõiguse

saamiseks Y (puudutatud isik I, laps) ja C (puudutatud isik II, laps) registrijärgse elukoha

muutmiseks ja kooli valikut puudutavas küsimuses.

2. Avaldaja palus anda endale otsustusõigus puudutatud isiku I rahvastikuregistrisse kantud

elukoha andmete muutmiseks ja uue elukohana XXX registreerimiseks ning otsustusõiguse

puudutatud isiku I kooli valiku osas selliselt, et puudutatud isik I asub alates 2023/2024

õppeaastast õppima Saku Gümnaasiumisse.

3. 25.05.2023 ärakuulamisel võttis avaldaja tagasi nõuded puudutatud isiku II suhtes.

4. Esitatud avalduse kohaselt on avaldaja ja W (laste ema) kooselust sündinud XX.XX.XXXX

puudutatud isik I ja XX.XX.XXXX puudutatud isik II. Pere ühine elukoht oli Saku, kus

mõlemad lapsed käisid lasteaias ja kus senini elavad nende sõbrad. Pärast vanemate kooselu

lõppemist kolis ema elama Tallinnasse ning isa jäi elama Sakku. Kuna vanematel tekkisid

lahkhelid laste hooldusõigusega seonduvalt, siis pöördusid mõlemad vanemad kohtu poole ning

12.02.2021 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-10833 lahendi, millega jäi vanematele

ühine hooldusõigus ning määrati kindlaks vanemate ja laste suhtluskord. Vastavalt kohtu

määratud suhtluskorrale viibivad lapsed võrdselt isa ja ema juures – nädal isa ja nädal emaga.

5. Kuna lahkumineku järgselt oli isa soov emaga kompromiss leida ning samuti oli kaalumisel,

et isa ise kolib Tallinnasse, et olla lastele lähemal, siis andis isa nõusoleku, et lapsed hakkavad

2-23-3877

3

käima koolis Tallinnas. Lapsed käivad XXX – puudutatud isik I 3. klassis ja puudutatud isik II

2. klassis. Vestlustest lastega on selgunud, et lapsed soovivad koolivahetust, eelkõige põhjusel,

et nad ei ole XXX kohanenud ja piisavalt sõpru leidnud. Saku koolis käivad laste sõbrad lasteaia

ajast, kellega on neil jätkuvalt palju lähedasem suhe kui Tallinna koolikaaslastega. Puudutatud

isik I väljendab koolivahetuse soovi juba iga nädal ning on ilmne, et tema jaoks on koolivahetus

läbimõeldud samm. Lapse vanust ja arengut silmas pidades on tema arvamusega arvestamine

põhjendatud.

6. Laste elurütm koolivahetusest ei muutuks – lapsed elaksid jätkuvalt nädal ema ja nädal isaga

ning nii nagu praegu võtaks ka edaspidi kooli jõudmine üle nädala veidi rohkem aega. Isa on

olnud suhtluses Saku Gümnaasiumiga ning on saanud kinnituse, et soovi korral on lastel

võimalik uuest õppeaastast (s.o alates september 2023) Saku kooli üle tulla. Saku koolis on

lastel võimalik käia ühes vahetuses ehk kool algaks mõlemal lapsel hommikul. XXX käib

puudutatud isik I hommikuses ja puudutatud isik II õhtuses vahetuses. Lisaks sellele, et

logistiliselt on lastel ühes vahetuses käies mugavam, siis selgelt pakub hommikuses vahetuses

koolis käimine võimaluse valida rohkemate huviringide vahel. Saku Gümnaasium asub ka

koolide pingereas kõrgemal positsioonil kui XXX ning selliselt tuleks koolivahetus kindlasti

kasuks ka laste õpitulemustele ja tulevikuvõimalustele.

7. Alates 2022. aasta sügisest on laste isa üritanud pidada laste emaga läbirääkimisi, et jõuda

laste koolivahetuse osas kokkuleppele. Isa on rõhunud sellele, et lapsed on piisavalt vanad, et

vanemad saaksid ja peaksid nende valikuid ja soove arvestama – laste soov on üle minna Saku

kooli. Kompromissile laste koolivahetuse osas KOV esindaja ega perelepitaja abil ei jõutud.

Laste ema avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ja vastuväited laste isa avaldusele

8. Laste ema esitas 18.05.2023 avalduse ühekordse otsustusõiguse saamiseks puudutatud

isiku II jalgpalliklubi valiku üle otsustamiseks. Avalduse kohaselt käis laps kuni 2022. aasta

kevadeni jalgpallitrennis Sakus, kuid isa muutis lepingut ema eelnevalt informeerimata ja

temaga konsulteerimata selliselt, et alates 2022. aasta sügisest alustas laps jalgpallitreeninguid

Tallinnas YYY. Laste isa soovib lapse uuel õppeaastal taas Tallinna klubist Saku klubisse üle

viia. Laste ema hinnangul ei ole järjekordne muudatus lapse huvides. Laste ema palub, et kohus

annaks talle ühekordse otsustusõiguse valida lapse jalgpalliklubiks YYY.

9. Laste ema vaidles laste isa avaldusele vastu. Lapsed on XXXga väga hästi kohanenud.

Puudutatud isik I on lõpetanud 1. ja 2. klassi kiitusega ning 3. klassis tunnustati teda direktori

vastuvõtuga. Koolikiusu kummalgi lapsel ei ole, mõlemal lapsel on oma klassis väljakujunenud

sõpruskond. Laste klassijuhatajad on toetavad ja abivalmid ning probleemide esinemisel

avaldavad soovi olukord lahendada ja kaasavad ka vanemaid.

10. Tõele ei vasta isa väide, et lapsed soovivad koolivahetust, kuna nad ei ole XXX kohanenud

ja piisavalt sõpru leidnud. Puudutatud isik I käis Sakus lasteaias kolm aastat tagasi ja

tolleaegsed sõbrad on kõik oma teed läinud. Oma endisest lasteaia rühmast suhtleb puudutatud

isik I siiani edasi vaid ühe tüdruku M-ga, kellega nad kohtuvad nii Tallinnas kui ka Sakus. M

aga käib alles teises klassis ja Saku koolis nad ühte klassi minna ei saaks. Rohkem sõpru

puudutatud isikul I Sakus ei ole ja seega tähendaks koolivahetus talle võõrasse kohta minemist,

teadmata, kellega ta ühes klassis hakkab olema. Koolivahetus ei ole lapse huvides. Saku

Gümnaasium ei ole XXXt parema tasemega kool. Praegune kool on lapsele tuttav. Kooli

vahetades satuks laps täiesti uude keskkonda ja peaks hakkama kohanema. Saku Gümnaasiumis

on 6 paralleelklassi, praeguses koolis aga 3 ning puudutatud isiku I mure saada rohkem õpetaja

tähelepanu ei pruugi lahendust leida.

2-23-3877

4

Puudutatud isikute seisukohad

11. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et kuivõrd puudutatud isik I

soovib ise väga uuest õppeaastast Saku Gümnaasiumisse õppima minna, kuid ema

koolivahetust ei toeta, on esindaja hinnangul põhjendatud ja lapse huvidega kooskõlas anda

otsustusõigus koolivahetuse ja ka elukoha muutmiseks (mis on vajalik koolivahetuseks) laste

isale. Alati ei vasta lapse arvamus lapse huvile, kuid silmas pidades puudutatud isiku I vanust

ning argumenteeritud seisukohti, miks ta koolivahetust soovib, tuleks käesoleval juhul

puudutatud isiku I arvamust vaidluse lahendamisel arvesse võtta. Puudutatud isiku I välja

toodud mured seonduvalt praeguse kooliga võivad mõjuda pikas perspektiivis negatiivselt lapse

vaimsele tervisele ja õpiedukusele, kuid koolivahetus võib tuua kaasa positiivse muudatuse. On

võimalus, et koolivahetusega mured leevenevad/kaovad, kui laps tunneb ennast uues klassis

rohkem vastuvõetuna ning õpetajatega on parem läbisaamine.

12. Laste ema avaldas määratud esindajale, et laste isa esitab infot moonutatud kujul, sest

vanemate ühine soov oli, et lapsed hakkavad käima koolis Tallinnas. Isa kinnitas vanemate

ühist otsust koolivaliku osas eelmises kohtuprotsessis lastekaitsespetsialist AV-le. Oluline on

tagada stabiilsus laste elus, lapsed on praeguse kooliga hästi kohanenud. Laste isa ei ole välja

toonud adekvaatseid põhjuseid, miks on vaja sellist suurt elumuutust ja lõhkuda toimivat rutiini.

Puudutatud isik I on suures segaduses ja 10-aastane laps ei oska teha iseseisvalt läbimõeldud

otsust koolivahetuse osas. Kuivõrd isa Tallinna kooli ei toeta, on puudutatud isiku I õlgadel

koorem, et tema otsustab. Laps tunneb süütunnet, tal on meeleolumuutused ning ta on

olukorrast häiritud. Laps ei ole emale otseselt väljendanud, et ta tahab koolivahetust.

Puudutatud isik I on oma loomult kinnisem ja häbelikum ning vajab kohanemiseks aega.

13. Laste ema sõnul on puudutatud isiku I sõprusringkond väiksem kui vennal. Puudutatud

isik I on tugev isiksus, vennal tuleb sõprade leidmine kergemalt välja. Puudutatud isik I käis

Saku lasteaias 3 aastat tagasi. Need rühmakaaslased paisati Saku kooli erinevatesse klassidesse

laiali. Ühtset klassi, kus oleksid kõik endised lasteaiakaaslased ja sõbrad koos, ei ole. Toonasest

lasteaiarühmast on puudutatud isikul I ühe tüdrukuga sõprus säilinud ja ema igatepidi toetab

seda, kuid Saku koolis nad ühte klassi ei saaks. Teisi lasteaiasõpru, kellega laps ühes klassis

hakkaks käima, ei ole.

14. Puudutatud isik I on laste emale väljendanud muret isa pärast, sest isa peab lapsi kooli viima

ja koolist tooma. Laste isa on teinud etteheiteid, et peab sõitma maha 200 km edasi-tagasi. Isa

ütleb lastele, et ema ei ole nõus koolivahetusega ja ei anna selleks luba. Isa ei kaitse mitte laste

huve, vaid soovib oma sõite vähendada. Sõitmise probleem kaob aga järgmisest õppeaastast

ära, sest mõlemad lapsed hakkavad käima koolis hommikupoolses vahetuses.

15. Puudutatud isik I avaldas määratud esindajale, et soovib käia Saku koolis, sest praegune

kool talle ei meeldi – ta ei saa koolis piisavalt tähelepanu ning klassikaaslased karjuvad. Samuti

põhjusel, et tal on Tallinnas vaid 2 sõpra, kes käivad temaga ühes klassis. Sõbrad on rääkinud

lapsele, et Saku koolis on toredad õpetajad. Sakus on ka lasteaed, kus laps käis. Laps selgitas,

et õpetajad ei pööra talle piisavalt tähelepanu ja ei kutsu üldse tahvli juurde vastama. Ema küll

rääkis probleemist õpetajaga ning sellele järgneval perioodil õpetaja küsis puudutatud isikut I

ning siis unustas jälle ära. Lapse sõnul meeldiks talle rohkem praeguses koolis käia, kui õpetaja

rohkem küsiks. Laps rääkis, et ema seletab kõike alati nii pikalt, mistõttu ei viitsi ta emale

rääkida, et soovib kooli vahetada. Isale on laps öelnud, et tahab Saku kooli minna ja isa saab

aru. Lapse sõnul sobiks talle see, kui tema ja ta vend käiksid erinevates koolides. Laps oli

seisukohal, et see ei ole päris õige, et isa peab päevas 4 korda autoga sõitma. Laps tõi välja

mitmeid muresid, mis talle XXX juures ei meeldi. Tallinna koolis ei ole lapse sõnul ühtegi

2-23-3877

5

õpetajat, kellega ta saaks rääkida. Samuti oli lapsel kurb meenutada olukorda, kus kogu klass

sundis teda sõbranna M-ga ära leppima, kui nad tülis olid. Lapse sõnul oli terve klass tüli teisele

osapoolele toeks ja õpetaja teeb asju ainult hullemaks. Õpetaja on mitmeid kordi lapse sõbranna

M eraldi istuma pannud põhjusel, et tüdrukud jutustavad. Samuti ütles kehalise kasvatuse

õpetaja esimeses klassis lastele, et vahetunnis on kujutlevad piirid, millest lapsed ei tohi üle

minna, kuid laps sooviks ilma piirideta vabamalt liikuda. Laps rääkis, et XXX A klassis on

palju toredamad õpilased, sest selles klassis on kõik omavahel sõbrad. Küsimuse peale, kas A

klassi minek võiks lahendada tekkinud mured, vastas laps, et ta sooviks ikka minna võimalusel

Saku kooli. Laps oli vestluses julge ja väljendas oma seisukohti enesekindlalt.

16. Laste isa selgitas, et vanematel ei ole õnnestunud kooli vahetusega seotud küsimuses

kohtuvälist kokkulepet sõlmida. Algselt oli isa kodurahu huvides nõus sellega, et lapsed

hakkavad Tallinnas koolis käima. Isa rääkis, et teda ajendas kohtusse pöörduma puudutatud

isiku I soov kooli vahetada. Isa peab ema valikute tõttu sõitma iga päev 200 km, viima lapsi

kooli ja erinevatesse huviringidesse.

17. Eestkosteasutus Saku vald (Saku Vallavalitsuse kaudu) toetas laste isa avaldust elukoha

registreerimiseks Saku valda ning kooli vahetamiseks Saku Gümnaasiumisse.

18. Puudutatud isik I avaldas vestluses lastekaitsespetsialistile korduvalt, et soovib asuda

õppima Saku Gümnaasiumi, sest selles koolis õpivad tema sõbrad lasteaia ajast. Laps oli

teadlik, et kuna Saku Gümnaasiumis on õppeaastal 2023/2024 seitse neljandat paralleelklassi,

siis on tõenäoline, et ta satub klassi, kus ta ei tunne eelnevalt ühtegi klassikaaslast. Laps eelistab

siiski seda võimalust, sest praeguses klassis tal sõpru ei ole, kõik lapsed „karjuvad“ ta peale

ning suhelda klassikaaslastega on keeruline. Hästi saab läbi vaid 2 tüdrukuga (M ja L), kes

ainukesena tema peale ei karju. Kui lastekaitsespetsialist küsis, et miks teised lapsed karjuvad,

siis laps vastust ei teadnud. Laps selgitas, et mõnikord käituvad teised temaga halvasti juba

seetõttu, et ta küsib nende käest mõnda koolielu puudutavat küsimust. Ta tunneb end praeguses

klassis ebamugavalt ja tõrjutuna, konfliktiolukordades on alati kogu klass tema konfliktipartneri

selja taga ning teda sunnitakse klassi survel leppima ka siis, kui ta ise seda ei tahaks. Laps on

sellest rääkinud ka oma õpetajale, kuid lapse sõnul ei ole sellest kasu, mingit lahendust

konfliktile ei tule ning laps pannakse istuma selle lapse kõrvale, kellega tal konflikt pooleli on.

Laps loodab, et koolivahetusega saab ta klassi, kuhu kuuluda ja kus ta omaks võetakse. Vestluse

käigus möönab laps, et kui ta õpiks Tallinna koolis mõnes teises klassis, võiks ka olla koolis

toredam käia, sest teiste klasside lapsed tunduvad palju sõbralikumad. Laps oli vestluse käigus

rõõmus ja avatud, suhtles vabalt ning põhjendas oma seisukohti eakohasest selgemalt.

19. Laste isa avaldas, et jääb enda avalduse juurde ning märkis, et teeb seda laste enda soovil.

Küll on isa arvates tänaseks olukord muutnud ning puudutatud isik II soovib jätkata oma

õpinguid XXX, kus õpivad tema sõbrad ning kuhu laps on hästi integreerunud. Isa avaldas

kahtlust, et puudutatud isik II on mõjutatud ema poolt ning on tõenäoline, et sarnane vaidlus

tekib mõne aasta pärast ka puudutatud isiku II koolivahetuse osas.

20. Eestkosteasutus Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) leidis, et kohus

võib kaaluda laste isale otsustusõiguse andmist puudutatud isiku I elukoha registreerimiseks

Saku valda ja kooli vahetamiseks Saku Gümnaasiumisse. Vanemate omavahelise

kommunikatsiooni ja konstruktiivse arutelu puuduse tõttu on tekkinud olukord, kus vanem laps

(puudutatud isik I) on võtnud vastutuse lahendada kujunenud olukord enda jaoks koolivahetuse

näol. Eestkosteasutuse hinnangul ei ole välistatud, et puudutatud isiku I jaoks pikemat aega

lahendamata olukord on tekitanud ka vastumeelsuse kooli vastu, kus ta praegu käib.

2-23-3877

6

21. Telefonivestlusest laste isaga selgus, et ta jääb oma esitatud avalduse juurde, kuid möönis,

et ilmselt puudutatud isiku II osas võib koolivahetus jääda ka toimumata. Laste isa tõi välja, et

puudutatud isiku I peamised sõbrad on Sakus. Puudutatud isik I on isalt korduvalt küsinud,

millal ta saab hakata õppima Saku Gümnaasiumis, sest talle ei meeldi XXX õppida, kuna ta ei

tunne ennast seal hästi. Laste isa on juba 2022. aasta sügisest suhelnud laste emaga, et leida

lahendus eelkõige puudutatud isiku I koolivahetuse teemal, kuid laste ema on seda teemat

järjekindlalt ignoreerinud.

22. Vestlusest laste emaga selgus, et ta ei toeta laste isa avaldust, sest avalduses on palju laste

isa isiklikku arvamust ja soove ning avalduses ei ole välja toodud põhjendusi, miks peab laste

kooli vahetama. Lapsed on harjunud praeguse elukorraldusega, et nad viibivad kummagi

vanema juures nädala kaupa ja käivad Tallinnas koolis. Vanemate kokkulepe on olnud, et

lapsed hakkavad käima Tallinnas koolis. Puudutatud isik I on isa poolt mõjutatuna praegu

suures segaduses. Laste ema hinnangul on puudutatud isikul I mure isa pärast ja ta kannab

justkui vastutust, et isa peab teda ja venda Sakust Tallinnasse kooli ja huviringidesse edasi-

tagasi sõidutama ning seda mitu korda päevas. Mõlemal lapsel on sõpru nii Tallinnas kui ka

Sakus. Puudutatud isik I kinnisem laps ja kontakti loomine teiste lastega on tal võrreldes

vennaga keerulisem. Kui puudutatud isik I peaks hakkama käima Saku Gümnaasiumis, siis ta

ei tunneks oma klassist kedagi.

23. Puudutatud isik I avaldas, et ta soovib minna õppima Saku kooli. Laps oli enesekindel ja

väljendas oma mõtteid selgelt. Lapse sõnul ei pööra õpetaja talle klassis tähelepanu (õpetaja

kutsub tahvli ette vastama peamiselt ühte poissi) ja talle ei meeldi ka teised selle kooli õpetajad.

Lapse sõnul ei ole tal praeguses klassis sõpru. Samas tõi laps välja, et suhtleb oma klassis M ja

L-ga ja peab neid oma sõpradeks. Lapse sõnul õpib ta hästi, peamiselt viitele, loodusõpetus on

neli. Lapse sõnul ei taha ta emaga koolivahetuse teemal rääkida, sest ema hakkab siis pikalt

seletama, miks see ei ole hea mõte ja ta ei jaksa seda kuulata. Lapsele sobib, kui ta hakkab üksi

Sakus koolis käima ja vend jääb praegusesse kooli. Lapse arvates ei ole õige see, et isa sõidab

neli korda päevas edasi-tagasi Saku ja Tallinna vahet.

Maakohtu määrus ja põhjendused

24. Harju Maakohtu 12.06.2023 määrusega:

1) jäeti läbi vaatamata laste isa nõue otsustusõiguse saamiseks puudutatud isiku II

rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutmiseks ning puudutatud isiku II

kooli valiku osas otsustamiseks;

2) jäeti rahuldamata laste isa nõue otsustusõiguse saamiseks puudutatud isiku I

rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutmiseks ja uue elukohana XXX

registreerimiseks ning puudutatud isiku I kooli valiku osas otsustamiseks selliselt, et

puudutatud isik I asub alates 2023/2024 õppeaastast õppima Saku Gümnaasiumisse;

3) rahuldati laste ema nõue otsustusõiguse saamiseks puudutatud isiku II jalgpalliklubi

valikul ning anti laste emale ühekordne otsustusõigus valida teise lapsevanema

nõusolekuta puudutatud isiku II jalgpalliklubiks YYY;

4) jäeti rahuldamata laste ema taotlus lastega tegelenud psühholoogilt arvamuse

küsimiseks;

2-23-3877

7

5) jäeti laste esindamisega seotud kulud riigi kanda ning teiste menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

25. Maakohus jättis laste isa nõude osaliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 423 lg 1 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna laste isa teatas, et võtab tagasi nõude

puudutatud isiku II suhtes.

26. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on lapsed elanud koos vanematega Tallinnas

alates sünnist kuni 2016. aastani ja Sakus alates 2016. aastast kuni vanemate lahkuminekuni

2020. aastal. Seega on lapsed elanud võrdse aja nii Sakus kui ka Tallinnas. Harju Maakohtu

12.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-10833 määras kohus, et lapsed elavad kordamööda

nädala kummagi vanema juures. Laste elukorraldus ongi praegu selline, et nädal elatakse ema

juures Tallinnas ja nädal isa juures Sakus. Ema soovib, et lapsed õpiksid Tallinnas ning isa

soovib, et tütar õpiks Saku koolis. Isa leiab, et praeguses koolis ei ole lapsel hea, Saku

Gümnaasiumis aga lapsele meeldiks ning laps ise soovib kooli vahetada.

27. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-le 1, § 116 lg-le 2 ja §-le 119 ning leidis,

et praegusel juhul ei ole lapse soov lahkuda XXXt ja asuda õppima Saku Gümnaasiumisse lapse

huvides. Seega jättis kohus lapse isa nõude saada otsustusõigus puudutatud isiku I kooli

vahetamiseks ja elukoha registreeringu muutmiseks rahuldamata.

28. Puudutatud isik I avaldas kohtule ärakuulamisel kindlat soovi lahkuda oma praegusest

koolist XXXt ja asuda 2023/2024 õpeaastal õppima Saku Gümnaasiumisse. Laps rääkis, et

tahab kooli vahetada, kuna tema kool on halb ja tahab minna Saku kooli. Tema sõpradele klassis

(M ja L) ka praegune kool ei meeldi ja nad tahavad samuti kooli vahetada. Laps sai 2. klassi

poole peal aru, et tahab kooli vahetada, sest sõpru ei ole ja õpsid on ranged. Saku koolis on üks

sõber, kellega ta saab hästi läbi, aga see sõber ei ole öelnud, kas lapsel tulevases klassis Sakus

sõpru on. Uut kooli laps ei karda, lapse arvates on Saku kool tuttav kool. Laps loetles, miks ta

tahab kooli vahetada: matas oli töös neli viga ja ta sai selle eest hindeks nelja. Tavaliselt, kui

neli viga on olnud, on ta saanud viie või viie miinuse. Matas hinnati veaks ka selline asi, mis

viga ei olnud. M ja L jutustasid, aga poiste juurde pandi istuma puudutatud isik I. Toidud on

koolis ülisoolased. Õps käsib panna pusa selga, kuigi on suvi. Ujudes peab mütsi pähe panema,

aga tema tahaks ujuda ilma mütsita.

29. Kohtu hinnangul on lapse selgitused koolivahetuse soovi põhjuste kohta eakohased. Ükski

põhjus (neli viga ja hinne neli varasema viie asemel; lapse arvates ebaõiglane istekoha vahetus

koolis; soolased toidud; õpetaja soovitus pusa selga panna ja nõue ujumismütsiga ujuda) aga ei

ole kohtu arvates selline, mida saaks objektiivselt pidada kooli suhtes negatiivseteks. Kõik

kirjeldatu on tavaline koolielu. Ujumismütsiga ujumine on kooli ujula, mitte kooli nõue.

Õpetaja soovitus pusa selga panna on kindlasti positiivne, halvem oleks, kui õpetaja ei märkaks.

Koolitoit võib olla objektiivselt halb, aga ei saa olla põhjus kooli vahetada.

30. Puudutatud isiku I selgitused laste esindajale ja lastekaitsetöötajatele kirjeldavad tõsisemaid

probleeme kui kohtule räägitu: puudutatud isik I rääkis oma esindajale ja lastekaitsetöötajatele,

et soovib kooli vahetada, kuna koolis ei ole lapse sõnul ühtegi õpetajat, kellega ta saaks rääkida.

Õpetajad ei pööra lapsele piisavalt tähelepanu ja ei kutsu üldse tahvli juurde vastama. Lapse

sõnul meeldiks talle rohkem praeguses koolis käia, kui õpetaja rohkem küsiks. Laps ei saa

koolis piisavalt tähelepanu ning klassikaaslased karjuvad. Lapsel on Tallinnas vaid 2 sõpra, kes

käivad temaga ühes klassis. Sõbrad on rääkinud lapsele, et Saku koolis on toredad õpetajad.

Sakus on ka lasteaed, kus laps käis. Lapsel on kurb meenutada olukorda, kus kogu klass sundis

teda sõbranna M-ga ära leppima, kui nad tülis olid. Lapse sõnul oli terve klass tüli teisele

2-23-3877

8

osapoolele toeks ja õpetaja teeb asju ainult hullemaks. Õpetaja on mitmeid kordi lapse sõbranna

M eraldi istuma pannud, põhjusel et tüdrukud jutustavad. Samuti ütles kehalise kasvatuse

õpetaja esimeses klassis lastele, et vahetunnis on kujutlevad piirid, millest lapsed ei tohi üle

minna, kuid laps sooviks ilma piirideta vabamalt liikuda.

31. Eeltoodud lapse poolt kirjeldatud asjaolud on kohtu arvates objektiivselt negatiivsed ning

laps ei tohiks sellistesse olukordadesse sattuda. Samas ei saa ka need asjaolud olla põhjuseks

kooli vahetada, kuna sellist koolielu halvemat poolt võib ette tulla igas koolis. Kumbki

vanematest ei avaldanud, et last koolis kiusataks.

32. XXX on käesoleval ajal 3. klassis kolm paralleelklassi, kokku on õpilasi 874

(info.haridus.ee). Saku Gümnaasiumis oli 2021/2022 vastavalt 2. klassis kuus paralleelklassi ja

koolis kokku 1471 õpilast (saku.edu.ee). Eeltoodust nähtuvalt on Saku Gümnaasium õpilaste

arvult 1,7 korda suurem lapse praegusest koolist ning eakaaslaste klassikomplektide arv on

kahekordne. Nimetatu annab aluse arvata, et lapse soovist saada koolis rohkem tähelepanu võib

kujuneda olukord, kus laps saab koolis senisest vähem tähelepanu.

33. Puudutatud isik I kurtis, et oma klassis on tal vaid kaks sõpra. Esitatud asjaoludest nähtuvalt

ei oleks tal aga Saku Gümnaasiumis oma klassis algul ühtegi sõpra. Nii ema kui isa ütlesid, et

puudutatud isik I ei sõlmi sõprusi kiiresti. Uude kooli minnes peaks laps alustama sõbrasuhete

loomisega algusest peale, praeguses koolis on sõbrad olemas.

34. Kahe kooli vahelise võrdlusena ei ole laste isa toonud välja ühtegi põhjust, miks kooli

vahetus oleks lapse huvides. Kohtu hinnangul kõige olulisem on isa nõude lahendamisel see, et

lapse ja isa soov põhinevad ettekujutusel, milline võiks olla Saku Gümnaasium. Samas

puuduvad Saku Gümnaasiumi kohta kahe kooli võrdluses tegelikud ja objektiivsed asjaolud.

Laps tahab minna kooli, millest ta midagi ei tea. Lapse soov võiks samahästi olla seotud ka muu

kooliga, millest ta midagi ei tea. Ei ole ka eluliselt tõenäoline, et väga oluliselt senisest koolist

suuremas koolis ei oleks lastevahelisi konflikte ja õpetajal on rohkem aega.

35. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus laste isa avalduse rahuldamata.

36. Kohus jättis rahuldamata laste ema taotluse lastega tegelenud psühholoogiult arvamuse

küsimiseks. Käesoleval juhul ei aitaks psühholoogi arvamus asja lahendamisele kaasa.

Määruskaebus

37. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

kohus jättis rahuldamata laste isa nõude otsustusõiguse saamiseks puudutatud isiku I

rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutmiseks ja uue elukohana XXX

registreerimiseks ning puudutatud isiku I kooli valiku osas otsustamiseks selliselt, et

puudutatud isik I asub alates 2023/2024 õppeaastast õppima Saku Gümnaasiumisse

(kohtumääruse resolutsiooni punkt 3).

38. Maakohtu määrus läheb vastuollu lapse heaolu, huvide ja soovidega. Kohus ei ole lapse

huvisid kohaselt kaalunud ega ole arvestanud lapse selgelt väljendatud soovidega. Laps on

menetluses korduvalt selgelt ja argumenteeritult väljendanud oma soovi asuda õppima Saku

Gümnaasiumisse. Samuti on nii lapsele määratud esindaja kui ka mõlema kohaliku

omavalitsuse esindajad toetanud isa avaldust. Laps väljendas selgelt, et põhjuseks, miks ta

soovib asuda õppima Saku kooli, on vastumeelsus praeguse kooliga ning eelkõige see, et ta ei

ole kolme Tallinna koolis õpitud aasta jooksul leidnud klassis oma kohta, ta tunneb ennast

2-23-3877

9

klassis tõrjutuna ja ülejäänud klass vastandub temaga, mis omakorda on viinud mitmel korral

konfliktideni, kus ühel pool on puudutatud isik I ja teisel pool kogu ülejäänud klass. Laps on

selgitanud, et abi ja mõistmist ei ole ta saanud ka oma õpetajatelt, sh klassijuhatajalt. Laps ei

ole leidnud mõistmist ja abi ka oma emalt, kes kohtuistungil eitas esialgu üldse, et laps oleks

talle probleemidest praeguse kooli ja klassikaaslastega rääkinud või et laps oleks eelnevalt

üleüldse avaldanud emale soovi kooli vahetada. Isa hinnangul on lapse arvamusega arvestamine

oluline, et tagada lapse heaolu ja huvid. Kõik lapsega vestelnud menetlusosalised on kinnitanud,

et laps avaldas oma arvamust julgelt ja väljendas enesekindlalt oma seisukohti ning lapse

seisukoht on olnud menetluses muutumatu. Ema väide, et laps on isa poolt mõjutatud, ei leidnud

kinnitust.

39. Laps on avaldanud, et Saku kooli soovib ta minna just põhjusel, et seal käivad tema sõbrad

varasemast ajast, samas kui praeguses koolis tal sõpru ei ole. Laps käis Saku lasteaias kuni kooli

minekuni ning seega oli ta igapäevaselt seal oma sõpradega koos. Enamus neist sõpradest läksid

õppima Saku Gümnaasiumisse. Saku kool ise ning selle territoorium ei ole lapse jaoks

tundmatud. Isa käis pärast kohtulahendi tegemist koos lapsega Saku Gümnaasiumis kohapeal

ning suhtles Saku Gümnaasiumi esimese kooliaste (1.-4. klass) õppejuhi PS-ga. Koolimajas

tutvus laps nii klassiruumidega, kus tunnid hakkavad olema, söögisaali ja puhveti, aula,

garderoobi ja muusikaklassiga. Õppejuht PS kinnitas, et laps saaks koha 4A klassis, kus käivad

ka lapse lasteaiakaaslased G, J ja U. G on lapse hea sõber ning ootab juba väga last enda klassi.

PS sõnul on 4A klassis paralleelklassidega võrreldes kõige vähem lapsi ja seega ei näe ta

takistust, et laps ei saaks sellesse klassi õppima asuda.

40. Saku Gümnaasium asub koolide pingereas kõrgemal positsioonil ning seega tuleb ilmselt

koolivahetus kasuks ka lapse haridust silmas pidades. Saku koolis käimine on lapse jaoks

ohutum selles mõttes, et liiklus Saku kool lähedal on minimaalne, samas kui XXX asub Pärnu

maantee ääres. Saku kool asub ka looduslikult väga kaunis kohas, metsa ääres ning on seega ka

keskkonnana lapse jaoks kindlasti oluliselt parem. Saku koolis on palju erinevaid

treeningvõimalusi ning huviringe. Saku kool soodustab trennides ja huviringides käimist, kuna

esiteks toimuvad need kooliga ühes majas ning samuti on trennid ja huviringid seotud kooli

tunniplaaniga. Eelnev on lapse jaoks nii turvalisem kui ka vähem ajakulukas.

41. Arvestades seda, et lapse elurütm koolivahetusega seonduvalt ei muutuks ja ei ole teada ka

ühtegi teist negatiivset tagajärge, mis koolivahetusega võiks kaasneda, siis peaks lapse

arvamuse ja soovi arvesse võtmine olema tavapärasest tähtsam ja kaalukam.

Menetlusosaliste seisukohad

42. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et laste isa kaebuse rahuldamine ei

ole lapse huvides ja kaebus tuleks jätta rahuldamata.

42.1. Esindaja selgitas, et pärast kõikide asjaolude kaalumist otsustas esindaja maakohtu

menetluses toetada isa avaldust lapse koolivaliku ning elukoha registreerimise osas

otsustusõiguse saamiseks eelkõige põhjusel, et puudutatud isik I väljendas korduvalt soovi

kooli vahetada argumenteeritult ja enesekindlalt ning tõi välja mitmeid asju, mis talle XXX ei

meeldi (laps ei tunne ennast praeguses klassikollektiivis hästi, tal on koolis vähe sõpru ning

klassikaaslased karjuvad üksteise peale ning õpetaja pöörab vähe tähelepanu). Laps jäi enda

arvamuse juurde ka peale mitmeid selgitusi selle kohta, milliseid negatiivseid tagajärgi võib

koolivahetus kaasa tuua. Lapse vanust arvestades oli lapse arvamus kaalukas argument

koolivahetuse toetamiseks. Ka muudest aspektidest hinnatuna ei oleks koolivahetus lapse jaoks

2-23-3877

10

liigselt koormav, kuivõrd lapse elukorraldus (50/50 suhtluskord kummagi vanemaga) oluliselt

ei muutuks.

42.2. Siiski on pärast maakohtu määruse tegemist esindaja teada saanud täiendavaid asjaolusid

(sh vestelnud lapse psühholoogiga) ning on pigem seisukohal, et isa määruskaebuse

rahuldamine ei ole lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud.

42.3. Esindaja hinnangul oleks lapse huvidega kooskõlas enim see, kui lõputud vaidlused

lõpevad ning kui vanemad teeksid lapse kasvatamise ja valikutega seonduvalt koostööd.

Vanem, kes pidevalt pöördub kohtusse ainult põhjusel, et „laps seda soovib“, ei tegutse kindlasti

lapse huvides. Jääb mulje, et isa lähtub lastega seonduvate otsuste tegemisel vaid laste

soovidest, kuid alati ei tähenda, et lapse soov võrdub lapse huviga. Vanemad peavad nägema

lastega seonduvate otsuste tegemisel suuremat pilti. Lapse huvidega kooskõlas on ka tegevuste

tegemine, mis ei pruugi olla lapsele meeldivad, kuid vanema kohustus on last toetada ja

selgitada, miks ka vähemmeeldivate tegevuste tegemine on vajalik. Antud juhul otsustas kohus,

et laps jätkab õppimist XXX ning mõlemad vanemad peaksid last selles otsuses toetama ja

julgustama, mitte süvendama konflikti, mis võib lapsele kaasa tuua õppimisraskusi koolis ja

mõjutada negatiivselt lapse vaimset tervist.

42.4. Pärast mitmeid vestlusi vanemate, lastekaitsespetsialistide, lapse psühholoogi ja lapse

endaga tundub, et lapse kinnisidee kooli vahetada ei olegi ainult lapse enda soov, vaid laste isa

tegevus ja jutt võivad olla lapses kujundanud soovi koolivahetuseks. Laste isa on menetluses

rääkinud Tallinna ja Saku vahel edasi-tagasi sõitmise probleemist ning ka laps ise on välja

toonud, et see on isa jaoks kurnav. Näib, et lapse koolivahetuse soovi taga võib peituda lapse

tahe isale lojaalne olla ning laps on võtnud isa murede lahendamise enda peale. Seda kinnitab

ka asjaolu, et objektiivses mõttes ei ole lapsel oma praeguses koolis suuri probleeme. Lapse

hinded on väga head, samuti käitumine ja hoolsus eeskujulikud. Laps on ise välja toonud, et tal

on klassis mõned sõbrannad, samuti ei ole menetluses esile toodud, et lapse suhtes toimub

koolikius. Õpetaja on andnud lapse kohta positiivset tagasisidet. Laps on teadlik, et maakohtu

lahendi kohaselt jätkab ta sügisest samas koolis ning eelduslikult on laps sellega mõttega juba

harjunud. Lapse jaoks tekitaks segadust, kui taaskord kohtulahendit muuta. Arvestades kohtute

suurt töökoormust, võib uus kohtulahend tulla vahetult enne kooliaasta algust või õppeaasta

kestel, ning sel juhul ei oleks koolivahetus lapse huvidega kooskõlas.

43. Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) ei toetanud laste isa määruskaebust.

Maakohtu määrus on põhjendatud ja õiguspärane, arvestades eelkõige lapse parimaid huve ja

vajadusi. Arvestades, et mõlemad vanemad süüdistavad vastastikku teineteist valetamises ning

nad on kaasanud omavahelistesse erimeelsustesse oma lapsed, ei ole eestkosteasutus kujunenud

asjaolude valguses enam veendunud, et last ei ole ühe või mõlema vanema poolt mõjutatud

käituma ühele või teisele vanemale meelepärasel viisil, nii et vanema käitumise tagajärjel on

laps võtnud vanema soovi enda sooviks ja tahteks. On oluline, et lapsed saaksid jätkuvalt

psühholoogilist tuge ja vanemad kaaluksid tõsiselt võimalust osaleda lapse heaolu spetsialisti

suunamisel pereteraapias.

44. Saku vald (Saku Vallavalitsuse kaudu) leidis, et lapse isa avaldus on täna lapse huvides

osaliselt. Arvestades, et tegemist on 10-aastase lapsega, siis ei ole eakohane panna

otsustusõigus kooli valiku osas sisuliselt temale. Täna on lapsevanemate tegevus selleni viinud

ning laps tunneb, et tema saab teha valiku, mida ei ole vaja ühe lapsevanemaga isegi läbi

arutada. Hoolimata 12.06.2023 tehtud määrusest on lapsevanematel alati võimalik teostada oma

hooldusõigust lapse huve silmas pidades ning vanematena teha ühiseid otsused lapse haridus-

ja muudes küsimustes. Lapse vastumeelsus Ühisgümnaasiumis jätkamise osas on kasvanud nii

2-23-3877

11

suureks, et ei ole otstarbekas sellistel asjaoludel samas õppeasutuses jätkata. Kui jääb

lahendamata ja seletuseta lapse vastumeelsus, võib see aja jooksul eskaleeruda ning selle all

kannatab lõpuks lapse akadeemiline sooritus.

45. Laste ema palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt määruskaebuse

rahuldamata. Isa ei ole oma määruskaebuses välja toonud aluseid määruskaebuse esitamiseks

ega sätteid, mida kohus on määrust tehes rikkunud.

45.1. Lapse huvides on jätkata väljakujunenud elukorraldusega. Laps ise ei oska ette näha

koolivahetusega kaasnevaid tegelikke mõjusid ja tagajärgi enda heaolule, mistõttu on oluline,

et täiskasvanud teda nende mõjude ja tagajärgede eest kaitseksid, mida ongi kohus määruses

teinud. Koolivahetus oleks lapse jaoks äärmiselt suur elumuudatus ning see ei ole asi, millega

eksperimenteerida.

45.2. Lapse soov ei võrdu alati lapse huvidega. Laps on segaduses ja koolivahetus ei ole mitte

tema enese soov, vaid püüd säästa isa laste transportimise osas. Laps on isa poolt tugevalt

mõjutatud, püüdes olla isale meele järele ja teha tema elu kergemaks, kuigi seda oleks võimalik

teha ka lapsi oluliselt vähem traumeerival ja nende senist elukorraldust säilitaval viisil. Laste

isa ei lähtu lapse huvidest ja kahjustab oma pahatahtliku manipulatsiooniga last. Isa kuritarvitab

lapse lojaalsust ja tekitab talle oma tegevusega suurt vaimset pinget. Vastutustundlik

lapsevanem ei tohiks lapsele sellist koormat panna. Juba niigi suure pinge all oleva lapse elu

lihtsustamise asemel tegeleb isa jätkuvalt konflikti süvendamisega ning lapse võõrandamisega

emast, mis mõjutab lapse vaimset tervist äärmiselt negatiivselt. Selle kõige juures toob isa

ettekäändeks lapse soovid ning eirab täielikult lapse vajadust psühholoogilise abi järele. Seega

tegutseb isa täielikult vastuolus lapse tegeliku huviga, milleks on vanemate vaidluste lõppemine

ja õigusrahu. Ka isa määruskaebus on esitatud samadel last kahjustavatel eesmärkidel ning

selgelt vastuolus lapse tegelike huvidega.

Menetluse edasine käik

46. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

47. 01.08.2023 esitas lapse isa taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus anda

esialgse õiguskaitse korras isale otsustusõigus puudutatud isiku I rahvastikuregistrisse kantud

elukoha andmete muutmiseks ja uue elukohana isa elukoha XXX registreerimiseks ning anda

isale otsustusõigus lapse kooli valiku osas otsustamiseks selliselt, et laps asub alates 2023/2024

õppeaastast õppima Saku Gümnaasiumisse.

48. 01.08.2023 esitas lapse isa taotluse tõendi kogumiseks ning psühholoog HS arvamuse

küsimiseks seonduvalt puudutatud isiku I koolivahetusega.

49. Laste ema palus jätta laste isa taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

49.1. Tulenevalt isapoolsest vaimsest terrorist ja lapse survestamisest on tekkinud olukord, kus

laps ongi ema ja senise kooli suhtes väga trotslik ning lapse vaimne tervis suures ohus.

Seejuures on aga oluline silmas pidada, et isegi kui praegusest seisundist tulenevalt oleks sügis

lapsele psühholoogiliselt keeruline, tuleks keskenduda lapse parimate huvide kaitsele pikka

perspektiivi silmas pidades ja võtta arvesse, et koolivahetusega kaasneksid palju ulatuslikumad

riskid lapse pikaajalisele heaolule. Koolivahetus ei ole asi, millega eksperimenteerida ning

2-23-3877

12

iseenesestmõistetavalt ei oska laps ise sellega kaasnevaid riske ja võimalikke tagasilööke

hinnata ega ette näha.

49.2. Lapsel on väga suur soov isale meele järele olla, millest ongi tingitud praegune lapse

koolivahetusega seotud kinnisidee, mille tegelikke tagajärgi laps ise ei adu. Hetkel hoiab isa

last endiselt pingeseisundis määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse avalduse esitamisega, kuigi

lapse tegelikes huvides oleks mitte koolivahetus, vaid lõplik lahend ja õigusrahu. Isa arutab

lapsega endiselt kohtumenetluse detaile, mis mõjub niigi ärevale ja depressiivsuse ilmingutega

lapsele äärmiselt traumeerivalt. Seega ei hooli isa lapse tegelikest huvidest ja vaimsest tervisest,

vaid püüab üksnes vahendeid valimata ema üle „võitu“ saavutada ning selle tagajärjel kannatab

laps. Seevastu lapse ema lähtub kõnesolevas vaidluses sellest, mis on lapsele pikka perspektiivi

silmas pidades parim lahendus.

49.3. Ema leiab, et kui kohus peab vajalikuks käimasolevas kohtuasjas lapse kaitseks esialgset

õiguskaitset rakendada, tuleks kohtul kaaluda esialgse õiguskaitse korras lapse isale

ettekirjutuse tegemist, hoidumaks edaspidi lapsega koolivahetuse ja kohtuvaidluse teemadel

rääkimisest, et lapsel tekiks lõpuks võimalus rahuneda ning tema psüühilised probleemid ei

süveneks.

49.4. Käesoleval hetkel nähtub lapse käitumisest, et ta teadvustab õpingute jätkamist XXX.

Laps hoiab praegusel koolivaheajal endiselt sidet oma seniste klassikaaslastega (läbi

interaktiivse suhtlusvõrgustiku), suhtleb aktiivselt oma parima sõbranna M-ga (mängivad koos

mänguväljakul, võtavad üritustest osa ja käivad üksteisel külas) ning ta teatas emale, et käib

kindlasti edasi senises mudilaskooris. Seega on laps tegelikult valmis jätkama senise kooliga,

kuid isa ei suuda sellega leppida ja jätkab lapse negatiivset mõjutamist.

50. Lastele määratud esindaja ei toetanud laste isa esialgse õiguskaitse taotlust.

50.1. Käesoleval juhul ei ole lapse huvides lahendada koolivahetuse ja elukoha

ümberregistreerimise küsimust kiireloomulise küsimusena esialgse õiguskaitse korras.

Koolivahetuse ja elukoha ümberregistreerimise vaidlus tuleks lahendada lõpplahendiga. Antud

hetkel on mõlemad lapsevanemad kinnitanud, et lapsel on teadmine, et ta jätkab sügisest oma

kooliteed XXX. Samuti on sama informatsiooni andnud lapsele edasi lapse esindaja, kui ta käis

lapsele 14.06.2023 tutvustamas maakohtu lahendit. Lisaks on mõlemad lapsevanemad

kinnitanud, et lapsel on ka suvevaheajal säilinud suhtlus oma klassikaaslastega, mis peaks

toetama sügisest kooli jätkamist senises koolis. Esialgse õiguskaitse korras olukorra muutmine

tekitaks lapses vaid segadust juurde ning arvestades, et peatselt on käes juba augusti keskpaik,

jääks lapsele vähe aega kohaneda mõttega, et sügisest hakkab ta uues koolis käima koos uute

klassikaaslastega.

50.2. Laste esindaja on vestelnud lapse psühholoog HS-ga kolmel korral telefonis.

Kokkuvõtlikult kinnitas psühholoog viimastes telefonikõnedes, et isa jätkab lapse mõjutamist

ning samuti kinnitas HS, et laste isa käitub ka tema suhtes manipuleerivalt.

50.3. Arvestades et menetluse käigus on selgunud asjaolud, et lapse koolivahetuse soov võib

olla tekkinud isa mõjutuse tulemusel ning et lapse käitumises on märke, mis viitavad sellele, et

laste isa võib tegeleda lapse võõrandamisega emast, tuleks lapse esindaja hinnangul väga

põhjalikult analüüsida, kas koolivahetus on lapse huvidega kooskõlas. Seda saab kohus teha

asjas tehtavas lõpplahendis. Koolivahetus ei tohi viia olukorrani, kus isa lapse mõjutamisel

saavutab olukorra, milles laps võõrandub täielikult emast, mispeale laste isa nõuab ka muudes

valdkondades otsustusõigust või hooldusõigust lapsega seotud küsimustes, rõhudes

2-23-3877

13

argumentidele, et laps seda soovib või et laps ei taha emaga enam suhelda. Esindaja toetab ema

mõtet, et lapsevanemad peaksid suhtlema koolivahetuse teemal lapse klassijuhatajaga ja

kooliga. Samuti tuleks jälgida lapse käitumist ning hindeid, st kas objektiivses mõttes lapse

kinnisidee kooli vahetada mõjutab ka lapse õpitulemusi ja üleüldist enesetunnet. Koostöös kooli

ja psühholoogiga saab eelduslikult välja selgitada, kas koolivahetus on lapse huvides või mitte.

51. Saku vald (Saku Vallavalitsuse kaudu) leidis, et laste isa esialgse õiguskaitse taotlus ei ole

lapse huvides. Lapse parimates huvides ei ole panna otsustusõigus kooli valiku osas 10-aastase

lapsele. Täna on lapsevanemate tegevus selleni viinud ning laps tunneb, et tema saab teha

valiku, mida ei ole vaja ühe lapsevanemaga isegi läbi arutada. Kooli vahetamine on oluline

otsus ning ei lahenda lapse poolt välja toodud probleeme vanas koolis. Kuigi kooli vahetamine

võib olla vajalik, oleks lapse huvides koolivahetuse läbiviimine peale arutelu XXX

tugipersonali ja praeguse klassijuhatajaga ning psühholoog HS poolse arvamuse ärakuulamist.

52. Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) leidis, et laste isa esialgse õiguskaitse

taotlus ei ole põhjendatud. Eestkosteasutuse hinnangul ei ole kujunenud olukorras, kus

mõlemad vanemad süüdistavad vastastikku teineteist ning on kaasanud omavaheliste

erimeelsuste lahendamisse ka oma lapsed, enam selgelt eristatav, milline on lapse tõeline soov

ja tahe ning milline on vanemate poolt lapsele omistatud soov. Laste isa taotlusest ei nähtu,

millised erakorralised põhjused tingivad vajaduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, et

vahetada lapse kooli, v.a lapse vastumeelsus praeguse kooli suhtes. Maakohus on 12.06.2023

määruses välja toonud, et ei ole üheselt võimalik järeldada, et lapse XXX tekkinud probleemid

Saku Gümnaasiumi suuremas kollektiivis saavad lahenduse. Sealjuures juhitakse tähelepanu,

et tüdruk on sotsiaalselt uje ning sõbruneb aeglaselt ning Saku Gümnaasiumis puuduksid lapsel

eelnevad tutvused oma klassis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

53. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Laste isa on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis

rahuldamata

laste

isa

avalduse

otsustusõiguse

saamiseks

puudutatud

isiku I

rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutmiseks ning puudutatud isiku I kooli valiku

osas otsustusõiguse saamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Laste isa ei vaidlusta

maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata laste isa nõude otsustusõiguse

saamiseks puudutatud isiku II rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutmiseks ning

puudutatud isiku II kooli valiku osas otsustamiseks ning osas, milles maakohus rahuldas laste

ema nõude otsustusõiguse saamiseks puudutatud isiku II jalgpalliklubi valikul. Vaidlustamata

ulatuses on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga

2).

54. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta vaidlustatud ulatuses muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

jätab rahuldamata ka laste isa taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

55. PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises

asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele

vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või

panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.

2-23-3877

14

56. Last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmine on

kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige

lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ning asjaomaste isikute õigustatud huvi

(PKS § 123 lg 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes

juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi.

57. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsioonipiire ületanud ega

menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest ning on

oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et

kohus väljus kaalutluse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja

lahendamisel on. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust

omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6).

58. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole puudutatud isiku I suhtes

laste isale elukoha andmete muutmiseks ja koolivalikuks otsustusõiguse andmine lapse huvides.

Laste isa tugineb eelkõige sellele, et laps on menetluses korduvalt avaldanud, et ta soovib kooli

vahetada. Ringkonnakohus märgib, et lapse soov ja lapse huvi ei ole sünonüümid. Lapse

arvamust tuleb tema elu puudutavate küsimuste üle otsustades kahtlemata arvestada, kuid lapse

soovitu ei pruugi kõiki asjaolusid ja lapse huve arvestades olla alati lapsele parim.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et toimiku materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid,

mille alusel saaks tõsikindlalt veenduda, et koolivahetus oleks lapse parimates huvides. Asja

materjalidest (sh ka määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt avaldatust) nähtuvalt on

lapse huvides jätkata haridusteed senises koolis. Kahe kooli võrdlemisel ei nähtu laste isa poolt

väljatoodust selliseid põhjuseid, mis annaksid alust teha objektiivseid järeldusi, et koolivahetus

oleks lapse huvides. Olgugi, et laps on välja toonud asjaolusid, mis talle praeguse kooli puhul

ei meeldi, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et toimiku materjalidest ei nähtu objektiivselt

negatiivseid asjaolusid (nt koolikius), mis võiksid olla koolivahetuse eelduseks. Laps on

menetluses selgitanud, miks ta ei ole praeguse kooliga rahul, kuid ei ole välistatud, et need lapse

välja toodud asjaolud esinevad ka uues koolis. Lapse soov põhineb ettekujutusel, milline võiks

olla Saku Gümnaasium. Koolivahetus ei pruugi aga lahendada lapse välja toodud probleeme

praeguses koolis.

59. Arvestades, et koolivahetuse tegemiseks puuduvad objektiivselt negatiivsed asjaolud (nt

koolikius), ei ole kohane panna otsustusõigus kooli valiku osas 10-aastasele lapsele.

Ringkonnakohus nõustub lapse ema avaldatuga, et 10-aastane laps ei oska ette näha

koolivahetusega kaasnevaid tegelikke mõjusid ja tagajärgi enda heaolule. Eelduslikult on laps

kolme aasta jooksul praeguses koolis kohanenud, praegune kool on lapsele tuttav ja tal on

klassis kaks sõbrannat. Asja materjalidest nähtuvalt tähendaks koolivahetus lapse jaoks uude

keskkonda minemist, mis eeldab lapselt kohanemist ja uute sõprussuhete sõlmimist. Lapse ema

on menetluses välja toonud, et laps ei sõlmi sõprussuhteid kergelt.

60. Lisaks on lapse ema 09.08.2023 seisukohas avaldanud, et käesoleval hetkel nähtub lapse

käitumisest, et ta teadvustab õpingute jätkamist XXX. Laps hoiab praegusel koolivaheajal

endiselt sidet oma seniste klassikaaslastega (läbi interaktiivse suhtlusvõrgustiku), suhtleb

aktiivselt oma parima sõbranna M-ga (mängivad koos mänguväljakul, võtavad üritustest osa ja

käivad üksteisel külas) ning teatas emale, et käib kindlasti edasi senises mudilaskooris.

61. Määruskaebemenetluses ei ole lastele määratud esindaja ega eestkosteasutused laste isa

avaldust toetanud. Lastele määratud esindaja on märkinud, et lapse koolivahetuse soov võib

2-23-3877

15

olla tekkinud isa mõjutuse tulemusel. Lapse koolivahetuse taga võib peituda lapse tahe isale

lojaalne olla. Lastele määratud esindaja on ka välja toonud, et vestluses lapse psühholoogiga on

viimane märkinud, et isa tegeleb lapse mõjutamisega ja võõrandamisega emast. Ka Tallinna

linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) on avaldanud, et eestkosteasutus ei ole kujunenud

asjaolude valguses enam veendunud, et last ei ole ühe või mõlema vanema poolt mõjutatud

käituma ühele või teisele vanemale meelepärasel viisil, nii et vanema käitumise tagajärjel on

laps võtnud vanema soovi enda sooviks ja tahteks.

62. Ringkonnakohtu hinnangul on välja kujunenud olukorras lapse parimates huvides, kui

vanemad toetavad last ja teevad omavahel koostööd lapse probleemide lahendamiseks

praeguses koolis. Pidev kohtus käimine ei ole lapse huvides, mh kuna erinevate avalduste

esitamisega seoses peab laps jälle uuesti vestlema erinevate spetsialistidega, mis mõjub lapsele

koormavalt.

Taotluste lahendamine

63. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud

tõendid.

64. 01.08.2023 esitas laste isa taotluse tõendi kogumiseks (s.o psühholoog HS arvamuse

küsimiseks seonduvalt puudutatud isiku I koolivahetusega). Ringkonnakohus jätab lapse isa

taotluse rahuldamata, kuivõrd ringkonnakohus saab teha asjas lahendi vastavat tõendit

kogumata ning tõendi kogumine ei aitaks käesoleval juhul kaasa asja tõhusale lahendamisele.

Kuigi Saku vald on toetanud psühholoog HS ärakuulamist ning puudutatud isikule I määratud

esindaja ei olnud sellele vastu, leiab ringkonnakohus, et asjas kogutud tõendid on puudutatud

isiku I kitsalt koolivahetusega seotud määruskaebuse lahendamiseks piisavad. Nimelt on

vaidlustatud maakohtu määrus tehtud 12.06.2023, st eelmise kooliaasta lõpus, ning suvevaheaja

jooksul ei saa olla ilmnenud uusi negatiivseid asjaolusid koolielus, mis vajaksid mh

psühholoogi hinnangut.

65. Laste isa on esitanud 01.08.2023 ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. TsMS § 551 lg 1 järgi võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse

alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid.

TsMS § 378 lg 3 p 1 järgi võib abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas kohus

menetluse ajaks reguleerida ka vanema õigusi ühise lapse suhtes. Arvestades, et laste isa

määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel ka laste isa

avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

66. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus laste emal määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulu tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3) ja eestkosteasutuste menetluskulud nende endi

kanda (TsMS § 172 lg 1).

2-23-3877

16

67. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

68. 26.07.2023 ja 09.08.2023 on laste ema esitanud määruskaebemenetlusega seoses kantud

menetluskulude nimekirjad, milles palub laste isalt välja mõista menetluskulu kokku

2880 eurot. Laste ema esindajad on teinud määruskaebemenetluses toiminguid kokku 13,5 h,

tunnitasumääraga 180 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Laste ema palus menetluskuludelt

välja mõista ka viivise. Laste ema palus kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada,

et määruskaebus on esitatud laste isa enda, mitte laste huvides ning menetluskulude kummagi

poole enda kanda jätmine oleks antud juhul laste ema suhtes ebaõiglane. Laste ema kinnitas, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane ning et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtuvaidlusega.

69. Laste ema esindajate õigusabitoiminguteks seoses määruskaebemenetlusega on:

1) 13.06.2023 kohtulahendi analüüs ja selgitused kliendile e-kirja teel – 15 min;

2) 13.06.2023 KOV täiendava seisukohaga tutvumine ja kliendile edastamine – 5 min;

3) 19.06.2023 nõustamine e-kirja teel (lapse võõrandamine) – 20 min;

4) 26.06.2023 määruskaebusega tutvumine, kokkuvõte ja edasiste sammude ülevaade

kliendile; e-kirjavahetus (tähtaeg määruskaebusele vastamiseks) – kokku 40 min;

5) 05.07.2023 e-kirjavahetus (kool, vastuse koostamine) – 10 min;

6) 06.07.2023 lapse esindaja seisukohaga tutvumine ja kokkuvõte kliendile – 12 min;

7) 12.07.2023 määruskaebusele vastuse koostamine – 3 h 13 min;

8) 13.07.2023 parandused vastuses määruskaebusele, e-kirjavahetus ja telefonikõne – 36

min;

9) 13.07.2023 määruskaebuse vastuse lisamine e-toimikusse – 11 min;

10) 13.07.2023 KOV seisukoha ja kohtu kirjaga tutvumine ja info edastamine kliendile –

10 min;

11) 26.07.2023 Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2023 kirjaga tutvumine, menetluskulude

nimekirja koostamine – 32 min;

12) 01.08.2023 vanemate omavahelise e-kirjavahetusega tutvumine ja nõustamine e-kirja

teel - edasised sammud – 36 min;

13) 02.08.2023 laste isa menetluskulude nimekirja ja EÕK taotlusega tutvumine ja koos

kommentaaridega kliendile edastamine – 20 min;

14) 02.08.2023 kohtunõudega tutvumine ja kliendile edastamine – 10 min;

15) 02.08.2023 e-kirjavahetus (S, tähtaeg) – 7 min;

16) 04.08.2023 nõustamine e-kirja teel (menetluskulud, EÕK taotlusele vastamine) – 16

min;

17) 04.08.2023 nõustamine e-kirja teel – 15 min;

18) 07.08.2023 e-kirjavahetus – 6 min;

19) 08.08.2023 EÕK avalduse kohta seisukoha koostamine – 4 h 31 min;

20) 09.08.2023 seisukoha juurde uute menetluskulude nimekirja koostamine, seisukoha

lisade korrastamine ja dokumentide lisamine e-toimikusse – 45 min.

70. Laste isa ei ole menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

71. Ringkonnakohus leiab, et laste ema taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on

põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus peab määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud

ajakuluks (sh kliendisuhtlus, teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine) kokku 5 h (s.o

13.06.2023 – 13.07.2023 toimingud) ning 26.07.2023 menetluskulude nimekirja koostamise

põhjendatud kuluks 0,5 h. Maakohtu 13.06.2023 määrusega tutvumise (sh kliendisuhtlus)

2-23-3877

17

ajakulu 0,25 h peab ringkonnakohus põhjendatuks. Laste isa esialgse õiguskaitse avaldusele

vastuse koostamise ajakulu ei pea ringkonnakohus täies ulatuses põhjendatuks, kuna selles

korratakse suures osas juba vastuses määruskaebusele esitatut. Arvestades 09.08.2023

seisukoha sisu ja mahtu (sh selles esitatud menetluskulude nimekirja) ning mõistlikus ulatuses

kliendisuhtlust, peab ringkonnakohus 01.08.2023 – 09.08.2023 toimingute põhjendatud

ajakuluks kokku 4 h. Seega kokku peab ringkonnakohus lepinguliste esindajate ajakulu

põhjendatuks mahus 9,75 h (5+0,5+0,25+4). Lepinguliste esindajate tunnitasumäär 180 eurot/h

ilma käibemaksuta on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Seega on laste ema põhjendatud

lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtu hinnangul 1755 eurot (9,75 h x 180 eurot/h), koos

käibemaksuga 2106 eurot (1755+351). Laste ema taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

jääb rahuldamata 774 euro (2880-2106) ulatuses. Vastavalt laste ema taotlusele ja

TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

72. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt