2-22-8676/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 17.08 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8676

Kohtuasi

X avaldus Hooneühistult Kadakas (likvideerimisel)

teabe saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Sergei Tšurkin

Puudutatud isik Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel)

(registrikood 80071043), lepinguline esindaja Monika Sori

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) 05.12.2022 menetlusdokumendile ja X

06.12.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 07.11.2022 määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud Hooneühistu Kadakas

(likvideerimisel) kanda. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada

X

avaldus

Hooneühistu

Kadakas

(likvideerimisel)

vastu

hooneühistu kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

4.2. Kohustada Hooneühistut Kadakas (likvideerimisel) võimaldama avaldajale

7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest tutvuda:

4.2.1. 30.06.2016 maksekorraldusega nr 72 ja selle korralduse aluseks oleva

10.06.2016 avaldusega;

4.2.2. 30.06.2016 maksekorraldusega nr 73 ja selle korralduse aluseks oleva

10.06.2016 avaldusega;

4.2.3. 30.06.2016 maksekorraldusega nr 74 ja selle korralduse aluseks oleva

avaldusega (kuupäev teadmata);

4.2.4. 14.12.2016 maksekorraldusega nr 80 ja selle korralduse aluseks oleva

avaldus (kuupäev teadmata);

2-22-8687

4.2.5. hooneühistu pangakonto väljavõttega ajavahemikus 01.01.2017 kuni

31.12.2021.

4.2.6. Jätta menetluskulud Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) kanda.

4.3. Jätta

määruskaebuse

menetlemise

kulud

Hooneühistu

Kadakas

(likvideerimisel) kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 09.06.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada

Hooneühistut Kadakas (puudutatud isik) võimaldama tal dokumentidega tutvuda.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 07.11.2022 määrusega avalduse ja kohustas puudutatud isikut

võimaldama avaldajal taotletud dokumentidega tutvuda 7 päeva jooksul alates määruse

jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda. Maakohus leidis, et olukorras,

kus menetlus toimus avaldaja huvides, kuid avaldus rahuldati, tuleb menetluskulud jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda, ja teha tühistatud osas uue määruse, millega

jätta

kõik

menetluskulud

kogu

ulatuses

või

osaliselt

puudutatud

isiku

kanda.

Määruskaebemenetluse kulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt TsMS § 172 lg-t 1, sest

menetluskulude avaldaja kanda jätmine ei ole õiglane. Avaldaja kandis menetluses kulusid

674 euro ulatuses, esitas selle kohta menetluskulude nimekirja ning puudutatud isik ei esitanud

menetluskuludele vastuväidet. Maakohus tunnistas määruses, et avaldaja püüdis saada

puudutatud isikult kohtueelselt teavet, kuid puudutatud isik ei rahuldanud tema nõuet, mistõttu

oli avaldaja sunnitud kaitsma oma õigusi kohtu kaudu. Seetõttu on õiglane, et puudutatud isik

kannab avaldaja kulud täielikult või kohtu määratud ulatuses.

2-22-8687

5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Kuna maakohus tegi määruse avaldaja huvides, peab avaldaja kandma TsMS § 172 lg 1 järgi

ka menetluskulud. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus on õiglane, sest puudutatud isik

ei ole esitanud põhjendamatuid taotlusi, väiteid või tõendeid.

Lisaks sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik 29.11.2022 notariaalselt tõestatud kokkuleppe,

mille p 1.6.4 kohaselt loobus avaldaja igasugustest nõuetest (sh kohtunõuetest) puudutatud isiku

vastu, tasub kõik temalt kohtu poolt välja mõistetavad summad sh menetluskulud ning

võimaldab hooneühistu likvideerimismenetluse lõpuni viia. Puudutatud isik lisas nimetatud

kokkuleppe tõendina vastusele.

6. Avaldaja vaidles notariaalsest lepingust tulenevale nõuetest loobumisele vastu. Notariaalne

kokkulepe oli avaldaja ühepoolne kinnitus selleks, et puudutatud isik ei müüks

likvideerimismenetluse käigus avaldajale kuuluvat garaaži, mida kinnitavad likvideerija e-kiri

ja müügikuulutus, ning avaldaja vastav kinnitus on tühine. Notariaalses kokkuleppes ei ole

sõlmitud kokkulepet selle kohtuasja kohta. Maakohtu määrus jõustus avalduse rahuldamise

osas 22.11.2022, s.o enne notariaalse lepingu sõlmimist.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldada ja vaidlustatud määrus menetluskulude jaotuse osas tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

9. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei ole

kumbki pool maakohtu määrust vaidlustanud. Seda arvestades lähtub kolleegium sellest, et

maakohus on avalduse rahuldanud, ega kontrolli selles osas maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust. Avalduse rahuldamise osas on maakohtu määrus jõustunud.

10. Ringkonnakohtu hinnangul väljus maakohus kaalumispiiridest ja lähtus ekslikest

kaalutlustest, kui jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte enda kanda.

Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 I lause järgi isik, kelle huvides

lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172 lg 1 II

lause järgi otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi.

Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt annab TsMS § 172 lg 1 II lause mitme menetlusosalise

osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude

mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seejuures on

mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku

kanda, kelle kahjuks lahend tehti ning TsMS § 172 lg 1 I lauset on otstarbekas kohaldada juhul,

2-22-8687

mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole. Kõrgema

astme kohus saab sekkuda alama astme kaalutlusotsustusse vaid juhul, kui diskretsiooni piire

on ületatud (vt nt RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20; RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14;

RKTKo 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18).

Siinses asjas esitas avaldaja kohtule avalduse, milles palus kohustada puudutatud isikut

võimaldama tal dokumentidega tutvuda, kuna puudutatud isik oli sellest keeldunud. Seega on

tegemist hagita asjaga, mida iseloomustab sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel ning kus

kohus teeb lahendi ühe menetlusosalise kahjuks. Seega tuleb sellises vaidluses jätta

menetluskulud üldjuhul selle menetlusosalise kanda, kelle kahjuks kohus lahendi teeb.

Praeguses asjas rahuldas maakohus avalduse, st tegi lahendi puudutatud isiku kahjuks, mistõttu

tulnuks maakohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Iseenesest saab kohus jaotada sisulise vaidlusega hagita menetluses menetluskulud ka

eeltoodust erinevalt, kuid selleks peavad esinema asjaolud, mille tõttu on teistsugune

menetluskulude jaotus õiglane. Samuti peab kohus oma kaalutlusotsust põhjendama. Siinses

asjas ei ole maakohus kaalutlusotsust piisavalt põhjendanud. Maakohtu määrusest saab

järeldada, et maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda seetõttu, et maakohus rahuldas

avalduse ja lahend on avaldaja huvides. Need asjaolud ei anna aga alust jätta õigluse

põhimõttest tulenevalt avaldaja menetluskulusid avaldaja enda kanda. Kuna tegemist oli

menetlusosaliste vaidlusega hagita menetluses ning maakohus pidas avaldust põhjendatuks ja

rahuldas selle, oli poolte huve kaaludes õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Muid asjaolusid, millest tulenevalt oleks maakohus pidanud jätma avaldaja menetluskulud tema

enda kanda, ei ole puudutatud isik maakohtu ega määruskaebemenetluses esile toonud.

Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik ei ole enda kinnitusel esitanud põhjendamatuid taotlusi,

väiteid või tõendeid, ei anna selleks alust olukorras, kus avaldaja on olnud sunnitud oma õiguste

kaitseks kohtu poole pöörduma ja kohus on avalduse rahuldanud.

11. Puudutatud

isiku

05.12.2022

menetlusdokumendile

ja

avaldaja

06.12.2022

menetlusdokumendile lisatud tõendid tuleb jätta TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, kuivõrd

esitatud tõenditel ei ole menetluskulude jaotamist puudutava määruskaebuse lahendamisel

tähtsust.

Puudutatud isiku väitel sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik 29.11.2022 (s.o pärast maakohtu

määruse avalikult teatavaks tegemist 07.11.2022 ja avaldaja määruskaebuse esitamist

22.11.2022) notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mille p 1.6.4 kohaselt loobus avaldaja

igasugustest nõuetest (sh kohtunõuetest) puudutatud isiku vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei

saa pärast määruskaebuse esitamist sõlmitud kokkuleppel olla tähtsust maakohtu menetluses

tekkinud menetluskulude jaotuse otsustamisel. Avaldaja ei ole määruskaebusest loobunud ja

palus selle läbivaatamist. Küll võib selline kokkulepe takistada hiljem avaldajal menetluskulude

hüvitise sissenõudmist puudutatud isikult, kui avaldaja on mh loobunud ka sellest

kohtumenetlusest tulenevatest nõuetest puudutatud isiku vastu.

12. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse

menetluskulude jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab maakohtu

menetluses tekkinud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse rahuldamise tõttu

jätab ringkonnakohus ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel puudutatud isiku kanda.

13. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

2-22-8687

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse

jõustumist.

14. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda

määruskaebuselt enam makstud riigilõivu tagastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15

kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu

sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. Avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse RLS § 59

lg 5 järgi riigilõivu 50 eurot. Seega tuli avaldajal tasuda määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot.

Avaldaja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot, s.o 20 eurot enam.

(allkirjastatud digitaalselt)