2-22-100795/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 17.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-100795

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

10.07.2023

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja PM

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Osaühing EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu

09.06.2023 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-100795 menetlusse võtmisest.

2. Jätta

apellatsioonkaebuse

esitamisega

seotud

menetluskulud

Osaühing

EUROPARK ESTONIA kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-22-100795

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 10.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele

vastuväite, menetlus jätkus Harju Maakohtus.

2. Hagiavalduse esemeks on tasumata leppetrahvinõue 30 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot.

Hageja 14.02.2022 ja 05.04.2022 seisukohtade järgi on kostja sõiduki numbrimärgiga

XXXXXX vastutav kasutaja olnud parkimistingimuste rikkumise ja leppetrahvi tegemise ajal.

Sõidukit pargiti 01.02.2019 hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes.

Hageja on seisukohal, et parkimistingimuste kohaselt kohustub sõiduki juht panema

parkimisloa armatuurlauale, sarnaselt parkimiskellale, mis pannakse armatuurlauale

parkimiskellaga parklates. Sõidukil numbrimärgiga XXXXXX ei olnud armatuurlaual

parkimiskaarti ega -luba. Juhul, kui kostja oli korteriühistu elanik, oli ta teadlik ka

parkimistingimustest nimetatud parkimisalal. Kostja ei saa eeldada, et hageja pöördub iga

üksiku sõiduki kontrollimiseks korteriühistu juhatuse poole, et kontrollida, kas sellel on õigus

territooriumil parkida. Hagejal oli õigus leppetrahvinõue esitada, sest poolte vahel oli

lepinguline suhe ning kostja ei ole tõendanud, et omas parkimisluba. Kui kostja väidab, et ei

ole leppetrahvinõuet kviitungi kujul kätte saanud, langeb tõendamiskoormis kostjale. Hageja

edastas kostjale meeldetuletuskirja, millele kostja ei reageerinud. Täiendavalt on hageja saatnud

meeldetuletuskirja ka tähitud kirjaga kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressile, mis jäeti

postkasti. Sellest tulenevalt on hageja teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskirjad

kostjale kätte toimetada, kuid kuna kostja ei ole reageerinud, on ta teadlikult lasknud menetlusel

jõuda kohtusse.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Sõidukil numbrimärgiga XXXXXX oli leppetrahvi tegemise ajal

kehtiv korteriühistu parkimisluba. Parkimisega ei eksitud ühegi tingimuse vastu, sest nendes

puudub punkt, mis kohustaks asetama parkimiskaardi nähtavale kohale. Hageja ei ole esitanud

tõendeid, et leppetrahvinõue oleks edastatud. Kuna hagejal on sõlmitud korteriühistuga leping,

on tal info sõidukite kohta, millele on parkimisluba väljastatud ning hagejal oli võimalik

kontrollida, kas sõidukil on kehtiv parkimisluba. Kuna leppetrahvi tegemisest on möödunud

kolm aastat, ei ole hageja nõudest mõistliku aja jooksul teavitanud ning trahvi sissenõudmine

ei ole põhjendatud. Kostja palub menetlus lõpetada ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 0 eurot.

5. Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.

6. Hageja nõue võiks olla lahendatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 järgi. Kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja

nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev

kohustus tasuda leppetrahvi, leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud

olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjale leppetrahvist ning et kostja rikkus

leppetrahvi tasumise kohustust.

7. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9

2-22-100795

lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

8. Kostja on esile toonud, et KÜ Tungla poolt on temale väljastatud parkimiskaart

parkimisfondi tasu eest, mis võimaldab hageja poolt opereeritavale parkimisalale (KÜ Tungla

- aadressil Kuldnoka 11, Tallinn) sõidukit parkida. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis

kinnitaks, et nimetatud parkimisalal on lubatud parkida korteriühistu poolt väljastatud

parkimisloa alusel. Hageja on esitanud fotod selle kohta, et KÜ Tungla parkimisalale on

paigaldatud infotahvel parkimislepingu tingimustega ja liiklusmärk, mis märgib, et nimetatud

alal tohib parkida vaid KÜ Tungla loal. Kohtu hinnangul on parkimist keelav märk koos

eraparkla tähisega vastuoluline. Kohus ei saa eeldada, et mõistlik isik saaks parkimisalale

paigutatud tähistustest aru, et parkides autot kohta, kus ei ole parkimine lubatud, ta sõlmib

parkimislepingu. Samuti ei ole võimalik aru saada, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb

hageja, mitte korteriühistu, sest asjaoludest tulenevalt peaks parkimislube väljastama

korteriühistu.

9. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 1 p 2 kohaselt on igal korteriomanikul

õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KrtS § 30 lg 3 kohaselt on sama õigus

ka korteriomandit kasutaval isikul. Kinnistusraamatu järgi on kostja abikaasa Kuldnoka tn 11

korteri omanik. Kohtus tuvastab selle alusel, et kostja oli korteriomandit kasutav isik. Kohtu

seisukohalt oli parkimine kinnisasjal kaasomandi eseme otstarbekohane kasutamine, mis on

KrtS § 30 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi kostja õigus. Seetõttu ei saa eeldada, et kostja tegi kinnisasjale

parkides tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes kaudse tahteavalduse

hagejaga lepinguga sõlmimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis vaatamata sellele,

et kostja võis kinnisasjal parkida, täiendavalt hagejaga lepingut sõlmida.

10. Kohus märgib, et KrtS § 35 lg 1 järgi saavad korteriomanikud otsustada häälteenamuse

alusel kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle. Riigikohus on leidnud, et

parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole

vaadeldav

korteriomandiseaduses

sätestatud

tavakasutusena

(RKTKm

18.01.2011,

3-2-1-151-10, p 10). Tegemist on küsimusega, mis tuleb lahendada korteriomanike

kokkuleppel. Parkimistingimuste kehtestamine (sõiduautode tasuta parkimise võimaldamine

üksnes parkimisloa saanutele ning parkimise keelamine teistele isikutele) ja parkimisteenuse

osutamise lepingu sõlmimine hagejaga on küsimus, milleks on vaja korteriomanike kui

kaasomanike kokkulepet (TrtRnKo 31.01.2023, 2-22-106308, p 12). Arvestades, et kohtule ei

ole esitatud tõendeid selle kohta, et parkimistingimuste kehtestamiseks oli olemas kõigi

korteriomanike kokkulepe, on kohus seisukohal, et parkimistingimusi ei saanud kehtestada

selliselt, et parkida saab vaid korteriühistu väljastatud lubade alusel. Kuna hageja ei ole esitanud

korteriomanike kokkulepet parkimistingimuste kehtestamiseks ja parkimisteenuse osutamise

lepingu sõlmimiseks, sai kinnisasjal parkimisel lähtuda KrtS-s kaasomandi kasutamise kohta

sätestatust.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nõude rahuldamise eeldused on täitmata.

Kuna kostjal oli õigus parkimisala kasutada parkimisloata ja kohtule ei ole tõendatud, et

parkimisalal parkimise korraldamise üleandmiseks hagejale on sõlmitud korteriomanike

kokkulepe, mille kohaselt on lubatud parkida vaid korteriühistu poolt väljastatud parkimisloa

alusel, puudub hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Sellest tulenevalt ei saa kohus analüüsida

ka lepingu rikkumist ega leppetrahvinõuet ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

12. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

2-22-100795

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja ega taotlust kulude väljamõistmiseks ei

esitanud, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. Kohtutoimikust

nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Eeltoodud põhjusel määrab kohus hageja

rahaliselt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.

13. Samuti märkis maakohus, et tulenevalt TsMS § 442 lg-st 10 ei anna kohus luba otsuse

edasikaebamiseks.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas 10.07.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses

tühistada, hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

15. Hageja leiab, et viited Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsustele on asjakohatud,

iganenud ega kirjelda elulisi olukordi. Maakohtu viited KrtS-le ei puutu asjasse sellisel määral,

nagu kohus on välja toonud. Samuti on kohus tõlgendanud KrtS-i ebaloogiliselt, jättes arvesse

võtma faktilisi ning elulisi asjaolusid.

16. KÜ Tungla on 04.04.2013 ühistu üldkoosolekul arutanud parkimiskorraldust ja võtnud

vastu otsuse sõlmida leping hagejaga. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi

esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel

põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab

kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks

lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja selgitab, et tal ei olnud

võimalik apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid varem esitada, kuna maakohtu lahenduskäik

oli üllatuslik ning vastuolus varasema kohtupraktikaga.

17. KÜ Tungla juhatuse liige on ise telefonitsi kinnitanud hagejale, et parkimise korraldamine

on olnud ühistu soov, kuna ühistu territooriumile ei mahu kõikide elanike sõidukid ja

parkimiskaarti saab taotleda iga korteriomanik selliselt, et väljastatakse korteri kohta

maksimaalselt kaks kaarti. Hinnates apellatsioonkaebuses esitatud lisa kui ka varasemalt

esitatud lisasid ning juhatuse liikme selgitusi on järeldatav, et hageja ja KÜ vahel on sõlmitud

juba 2013. a teenuse osutamise leping, mille alusel on hagejal õigus parkimist vastavalt ühistu

antud juhistele kontrollida.

18. Hageja ei nõustu maakohtuga, et parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike

jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses (KOS) sätestatud

tavakasutusena. Kohus viitab, et sellise lepingu (sõidukite tasuta parkimise võimaldamine KÜ

elanikele) sõlmimine eeldab kõigi korteriomanike kokkulepet. Hageja leiab, et selline käsitus

on iganenud ning tihti eluliselt võimatu sooritada suuremates korteriühistutes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 21 alusel (koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1) menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

20. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb

kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

2-22-100795

korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja lepptrahv 30 eurot ja

sissenõudmiskulud 15 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal märgitud piirmäära, mistõttu on

tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

21. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ei

anna luba edasikaebamiseks.

22. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

23. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme

ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus

on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud

põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited

ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele

järeldustele. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et maakohtu viited Tartu

Ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsustele on asjakohatud ja iganenud. Maakohus on õigesti

leidnud, et hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, mistõttu ei saa tõusetuda küsimust

lepingu rikkumisest ja leppetrahvides. Parkimistingimuste kehtestamine on küsimus, mis tuleb

lahendada

korteriomanike

kokkuleppel.

Praegusel

juhul

on

hageja

10.07.2023

apellatsioonkaebuses esitanud korteriühistu üldkoosoleku otsuse, kuid see ei ole

korteriomanike kokkulepe. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike

kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid

otsuse vastuvõtmise poolt. Kuna vastav kokkuleppe puudub, oli kostjal õigus parkimisala

kasutada parkimisloata, mistõttu puudus tal vajadus sõlmida hagejaga lepingut parkimise kohta.

24. Eelnevat arvestades ei esine praegusel juhul maakohtu otsuse tegemisel TsMS § 637 lg-s 2¹

nimetatud eksimusi, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, seega ei ole alust

ka muuta maakohtu määtatud menetluskulude jaotust.

25. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg-s 2¹ alusel.

26. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole kaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

2-22-100795

27. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot).

28. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

29. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud Riigikohtu 21.02.2024 määruses toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. augusti 2023. a määruse resolutsioon

tsiviilasjas nr 2-22-100795 muutmata, täiendades määruse õiguslikke

põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud osaühingu EUROPARK ESTONIA

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Arvata määruskaebuselt tasutud riigilõiv riigituludesse.