1-11-2925/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-11-2925

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märtsil 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-2925 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi N.V süüdistuses KarS § 201 lg 2 p1 järgi

Prokurör Ilona Ladokha Süüdistatav

N.V, isikukood: xxx; kodakondsus Eesti

kodanik; elukoht xxx; kõrgharidusega; emakeel vene keel;

töökoht ZFOÜ; varem kriminaalkorras ei ole karistatud. Tõkend-elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja Andrei Veressov Menetluse liik Kokkuleppemenetlus

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.V KarS § 201 lg 2 p1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 500

(viissada) päevamäära. Kuna süüdistataval maksustav tulu on väiksem kui miinimumpäevamäär, tuleb KarS § 44 lg 2 alusel päevamääraks pidada 3,20 eurot ja seega rahaliseks karistuseks mõista 1600 eurot.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB

Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 4100064939.

N.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista N.V-lt riigituludesse menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot.

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: N.V, 1-11-2925, sundraha.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ainult seoses väidetava

kokkuleppemenetluse normide rikkumisega 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt määruskaebe korras.

Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik:

N.V süüdistatakse selles, et tema, olles ajavahemikul 23.03.2007 kuni 11.07.2008 KÜ juhatuse liige ja omades liigipääsu korteriühistu pangakontole, võttis 01.02.2008 kell 16.12 Sampopanga Ahtri kontoris, aadressil Narva mnt 11, Tallinn N.V KÜ arvelduskontolt sularaha kokku 6071,61 EUR (95 000 krooni) välja. Väljavõetud raha ei ole N.V KÜ kassasse pandud ega kulutanud KÜ kasuks, vaid pööras ebaseaduslikult kogu summa enda kasuks.

Samuti tema, olles isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja olles KÜ juhatuse liige ning omades ligipääsu korteriühistu pangakontole, võttis sellelt 17.03.2008 kell 20.56 Sampo

Panga kontoris, aadressil Liivalaia 53, Tallinn 575,20 EUR (9 000 krooni), mida ei ole korteriühistu kassasse pannud, vaid kasutas ebaseaduslikult enda tarbeks.

Sellega N.V isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pani valduses oleva võõra vallasasja (sularaha kokku summas 6 646,81 EUR (104 000.- krooni)

ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

N.V on tekitanud KÜ kuriteoga varalist kahju 104 000 krooni ( 6 646,81 eurot). N.V poolt tekitatud kahju KÜ-le on hüvitatud vabatahtlikult N.V poolt summas

8857eurot, (sh. kahju hüvitamine 6 646,81 eurot, viivised 1 673,13 eurot ja menetluskulud 536,85 eurot).

Karistuse liik ja määr:

Süüdistatav N.V, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus N.V süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 500 (viissada) päevamäära. Kuna süüdistataval maksustav tulu on väiksem kui miinimumpäevamäär, tuleb KarS § 44 lg 2 alusel päevamääraks pidada 3,20 eurot ja seega rahaliseks karistuseks mõista 1600 eurot.

Kohtuistungil jäi süüdistatav N.V sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgituse sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel N.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p1 järgi kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik