2-23-11466/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht

16. august 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-11466 Tsiviilasi

D. S. hagi I. S. vastu elatise vähendamiseks Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D. S. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja A. K. (isikukood XXX) Kostja I. S. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON

1. Keelduda D. S. hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada hagiavaldus määruse jõustumisel hageja esindajale.

2. Jätta menetluskulud hagejat kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus hagejate esindajale kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. D. S. on esitanud kohtule 11. augustil 2023 hagi elatise vähendamise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on laps, kelle kasuks on elatise maksmiseks kohustatud kostja I. S.. Tartu Maakohus on 6. juulil 2021 kinnitanud kompromissi, mille kohaselt tasub kostja hageja ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Hageja toob esile, et vanemad on saavutanud kokkuleppe, et ta elab kummagi vanema juures võrdse aja, mistõttu ei peaks kostja enam elatist tasuma. Seetõttu palub hageja, et tema kasuks välja mõistetud elatise suurust vähendatakse.

2. Kohus, tutvunud hagiga, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

4. TsMS § 459 võimaldab elatise suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise

2-23-11466

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtusse pöördumise eelduseks on kohtusse pöörduja (hageja) õiguste rikkumine. Hagiavaldusest nähtub, et elatise vähendamist soovib laps, kelle kasuks on elatis välja mõistetud. Olukorras, kus laps elab vaheldumisi kummagi vanema juures, ei too kaasa mitte hageja vaid kostja õiguste rikkumise. Seega saaks elatise vähendamise hagiga kohtusse pöörduda elatise maksmiseks kohustatud isik ehk kostja. Kohus kordab, et esitatud hagist ei nähtu, et hageja õigusi rikutakse.

Samuti selgitab kohus, et tekkinud olukorras, kui lapsel on vahelduv elukoht ja lahuselavalt vanemalt on elatis välja mõistetud, ei ole tingimata vajalik ka kohtu poole pöördumine. Tartu Maakohtu kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-21-7862 ei pea täitmisele pöörama või kui see on täitmisel, on võimalik hagejal loobuda selle lahendi täitmisest.

5. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

6. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

7. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik