1-10-13981/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2011, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-13981 (10240103514) Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Prokurör Eesistuja Heli Väinaste, rahvakohtunikud Heli-Liivia Komp ja Merike Viilver

Enjar Malm

Tatjana Šibajeva

Sirje Merilo Kriminaalasi Z.I süüdistustes KarS § 200 lg 2 p 4, 199 lg 2 p 9

– 25 lg 2 järgi ja A.L süüdistuses KarS § 200 lg

2 p 4 – 22 lg 3 järgi

Süüdistatav

Z.I , isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, enne kinnipidamist ei töötanud, varem kriminaalkorras karistatud 1) 15.05.1970 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK §

139 lg 2 p 3 järgi 1 a 6 k vabadusekaotusega, 2) 20.03.1974 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 207 järgi 1 a vabadusekaotusega, 3) 18.09.1979 Rakvere Rajooni

Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 141 lg 2 p 1 järgi 6 a vabadusekaotusega, 4) 01.11.1985 ENSV Ülemkohtu poolt ENSV KrK § 101 p 1,7; 141 lg 3 p 1, 2071 lg 3 p 1, 144 lg 2 järgi 15 a vabadusekaotusega, 5) 21.08.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4,41; 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 6 a vabadusekaotusega, 6) 02.06.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 331 järgi 4 k vangistusega, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 1 a 11 k 19 p

Kaitsja

vangistust, vabanes Tallinna Vanglast 18.05.2007 pärast karistuse kandmist, väärtegude toimepanemise eest 5-l korral karistatud, rahatrahvid tasumata, kahtlustatavana kinni peetud 21.07.2010, tõkend vahistamine kohaldatud 23.07.2010, - vandeadvokaat Eduard Bulattšik

Süüdistatav

Kaitsja

A.L , isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, enne kinnipidamist ei töötanud, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest 15-l korral karistatud, 1 rahatrahv tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 20.- 22.07.2010, viibib vahi all alates 07.12.2010, - vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Z.I KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Z.I KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 6

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista Z.I liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Tõkend – vahistamine jätta Z.I suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 21.07.2010.

Süüdi tunnistada A.L KarS § 200 lg 2 p 4 – 22 lg 3 järgi ning KarS § 60 sätteid kohaldades karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 20.07.2010 – 22.07.2010, s.o. 3 päeva ja eelvangistus 07.12.2010 – 27.02.2011, s.o. 2 (kaks) kuud 21 päeva, kokku 2 (kaks) kuud 24 päeva karistusaja hulka. A.L kuulub ärakandmisele 6 päeva vangistust.

Tõkend vahistamine jätta A.L suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 28.02.2011.

Välja mõista Z.I-lt ja A.L-ilt solidaarselt 93,95 (üheksakümmend kolm eurot ja 95 senti) eurot E Ra (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1, lg 2 alusel välja mõista Z.I-lt menetluskuluna sundraha 695,05 (kuussada üheksakümmend viis eurot ja 05 senti) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista A.L-ilt menetluskuluna sundraha 695,05 (kuussada üheksakümmend viis eurot ja 05 senti) eurot riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht Põhja allee 12-16, Kohtla-Järve) kasuks 359,11 (kolmsada viiskümmend üheksa eurot ja 11 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 59,85 eurot) eurot v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt määratud korras süüdistatava Z.I kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 332,12 (kolmsada kolmkümmend kaks eurot ja 12 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Eva Rivis (asukoht Liivalaia 5- 66, Tallinn) kasuks 342,79 (kolmsada nelikümmend kaks eurot ja 79 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 57,14 eurot) eurot v.-adv. vanemabi Owe Ladva poolt määratud korras süüdistatava A.L kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 268,47 (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 47 senti) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Owe Ladva poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.I-lt ja A.L-ilt kummaltki menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 3,66 (kolm eurot ja 66 senti) eurot riigituludesse.

Z.I ja A.L tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 01. märtsist 2011 (seega hiljemalt 07. märtsiks 2011). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 22. märtsist 2011.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 23. märtsist 2011.

SÜÜDISTUSED

Z.I on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna 14.07.2010 kella 15.00 paiku xxxx tõmbas xxxx E Ra käest jõuga ära ümber randme keeratud kilekoti, milles oli rahakott 970 krooniga, prillid väärtusega 400 krooni ja võtmekimp, tekitades E Rale füüsilist valu ja tervisekahjustuse (hematoomid küünarvartel ja labakätel) ning varalise kahju kokku summas 1370 krooni.

Seega Z.I , KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes vägivalda kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.I on kohtu alla antud süüdistatuna veel selles, et tema, olles 11.05.2010 kahel korral karistatud KarS § 218 lg 1 alusel väheväärtusliku asja varguse eest, pani 16.07.2010 kell 14.45

Tapal Jaama tn 1 asuvas OG Elektra Tapa Kaubanduskeskuses endale püksivärvli vahele kaks pudelit õlut Bock koguväärtusega 67.60 krooni ja möödus kassast nende eest maksmata, kuid peeti kaupluse töötaja poolt kinni ning kaup tagastati kauplusele.

Seega Z.I, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustades süüteo – võõraste vallasasjade äravõtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil – toimepanemist, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 14.07.2010 kella 15.00 paiku xxxx jälgis ümbrust ja valvas, et kedagi ei tuleks ajal, mil Z.I KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna tõmbas xxxx E Ra käest jõuga ära ümber randme keeratud kilekoti, milles oli rahakott 970 krooniga, prillid väärtusega 400 krooni ja võtmekimp, tekitades E Rale füüsilist valu ja tervisekahjustuse (hematoomid küünarvartel ja labakätel) ning varalise kahju kokku summas 1370 krooni.

Seega A.L , osutades tahtlikult füüsilist kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole – KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isiku poolt võõraste vallasasjade vägivallaga äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID

Süüdistatav Z.I tunnistas ennast KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi tunnistas ta ennast täielikult süüdi.

Süüdistatav A.L tunnistas ennast süüdi talle esitatud süüdistuses.

Süüdistatav Z.I kinnitas kohtuistungil, et oma meelest ta kannatanule kehavigastusi ei tekitanud. Z.I väitel nägi ta vanamemme kas poes või siis, kui viimane poest välja tuli. Vanamemmel oli rahakott ja see paistis kilekotist läbi, samuti paistsid kilekotist prillid ja võtmed. Z.I sõnul tuli tal kas Grossi poe juures või bussijaama juures mõte memmelt kott ära võtta. A.L-ile oli ta öelnud, et tule kaasa, et läheme vanainimesele järele. Z.I tunnistas, et kannatanu seisatas purskkaevu juures, kus ta viimast kõnetas, küsides, et kuhu te lähete. Seejärel olid nad kannatanust mööda läinud, jäädes xxxx seisma. Z.I sõnul oli A.L meetrit 5 eemal, sest tema ütles viimasele, et seisa siin, minnes ise edasi memme juurde ja võttes temalt koti ära. Z.I arvates sai ta kannatanult koti kergesti kätte. Z.I väitel A.L ei takistanud memme ja viimane ei olnud kuhugi tupikusse aetud. Z.I kinnitas, et seejärel läks ta jaama poole A.L-ile järele. Z.I tunnistas, et andis A.L-ile raha, et viimane neile õlut ostaks.

Süüdistatav Z.I kinnitas, et teda on varem varguste eest karistatud, täpsemalt eelmise aasta mais oli tal 2 varguse episoodi, mille eest teda karistati rahatrahviga. Z.I põhjendas 16.07.2010 toimepandud õllede vargust sellega, et ta tegi tervele pundile Grossi poe ees olnud rahvale välja. Z.I tunnistas, et pani õlled püksivärvli vahele ja teda peeti kinni, kui ta poest välja tuli. Kauplus sai õlled tagasi.

Süüdistatav A.L kinnitas kohtuistungil, et kohtus kannatanuga 14.07.2010 xxxx, olles koos Z.I-ga ja minnes viimase ettepanekul poest väljunud kannatanule mõne aja pärast järele. A.L väitel kõnetas kannatanut esimesena Z.I. Seda, mida viimane kannatanule ütles, ta ei kuulnud, sest ei seisnud kõrval. A.L tunnistas, et ta sai aru, et midagi juhtub, sest lihtsalt niisama ei oleks Z.I kannatanu juurde läinud ja hakanud temaga rääkima. A.L tunnistas, et tal oli ka huvitav ja ta läks lähemale. A.L sõnul tõmbas Z.I ootamatult kannatanult kotid käest ära, kuid kui kannatanu oleks tahtnud ära minna, siis oleks ta saanud minna, sest tema viimase ees ei seisnud. A.L väitel oli kannatanul üks kilekott ja teine oli nagu kohver või portfelli moodi kott. Kui Z.I talle järele tuli, ei olnud tal ühtegi kotti käes, oli vaid rahakott, millest ta andis talle

100 krooni selle eest, et nad olid koos. A.L sõnul tema Z.I-lt raha ei küsinud ega avaldanud pretensiooni selle üle, et viimane talle liiga vähe raha andis. A.L ütlustest nähtub, et enne seda Z.I raha ei olnud. A.L väitel temal mingit ülesannet kottide äravõtmise juures ei olnud, tema lihtsalt seisis ja vaatas, mis toimub.

KrMS § 289 lg 1,2 ja 293 lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel A.L kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. A.L on kohtueelses menetluses (tl 16) öelnud, et „Kõndides Rein seletas, et ta proovib talt raha küsida. Algul ma pidin eemal seisma ning hiljem pidin talle lähemale minema. Ma pidin vaatama, et kedagi ei tuleks.“ A.L ei osanud kohtuistungil põhjendada antud ütluste erinevust, kinnitades, et Z.I ütles talle, et seisa kõrval, et ära lähemale tule. Seda, kust Z.I võis teada, et kannatanul võib nii palju raha olla, ta ei teadnud. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus kaitsja taotlusel A.L kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. A.L on kohtueelses menetluses (tl 16) öelnud, et „Rein ütles, et lähme üle raudtee, ootame teda, et tal on alati palju raha.“ A.L kinnitas kohtuistungil, et talle tuli meelde, et kui Z.I kauplusest välja tuli, siis ta ütles, et lähme jalutame, et sellel vanaemal on raha. KrMS § 289 lg 1,2 ja 293 lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel A.L kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. A.L on kohtueelses menetluses (tl 17) öelnud, et „Rein andis mulle 100 krooni. Mina küsisin, et miks nii vähe, siis Rein vastas, et see pole minu asi, et rahakoti võtsin ära ju mina.“ A.L kinnitas kohtuistungil, et tema küsis, kas see on kõik, kas nii vähe. Küsimuse peale, et mille eest Z.I talle raha andis, vastas A.L , et võib-olla selle eest, et ta kõrval seisis.

KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel A.L kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. A.L on kohtueelses menetluses (tl 17) öelnud, et „Rein andis selle raha valvamise eest. Ma küsisin küll rohkem aga ta ei andnud.“ A.L kinnitas kohtuistungil, et ta ei valvanud, aga ta seisis kõrval ja raha kohta küsis ta Z.I-lt, kas see on kõik ja viimane ütles, et kõik.

Kannatanu E R kinnitas kohtuistungil, et möödunud aasta 14. juulil peale kella 14.00 xxxx tahtis ta minna kauplusesse, kuid enne seda xxxx itaaliapärasesse kohvikusse, hakates minema üle raudtee, kui üks meesterahvas tuli vana purskkaevu juurest põõsastest välja ja küsis eesti keeles, kuhu sa lähed. Kui ta jõudis raudtee ületada, suhtles see meesterahvas ühe naisega bussijaamas. Seejärel olid nad läinud temast mööda, keeranud ringi ja jäänud temast umbes 3 meetri kaugusel seisma ning see naisterahvas küsis temalt, kuhu sa lähed. E Ra sõnul ütles ta naisterahvale, et läheb poodi, mispeale naisterahvas ütles, et siin ei ole poodi ja tema ütles, et läheb siis tagasi, keerates ringi ja hakates tagasi minema, kuid naisterahvas astus sammu või paar, seistes tema ette, et ta linna poole tagasi minna ei saaks. E Ra väitel tuli siis mees lähemale ja ta sai kohe aru, et viimane tahab tema kotte võtta, mispeale ta keeras kilekottide sangad ümber käe. E Ra sõnul ütles mees talle, et anna need kotid siia. E R kinnitas, et ta hoidis kotte kinni ega tahtnud neid anda, kuid vaatas, et tema jõud siin ei aita ja andis järele. Mees tõmbas temalt mõlemad kotid ära ning meesterahvas ja naisterahvas läksid kõrvuti bussijaama poole ja sealt edasi Säästumarketi poole ning tema veel karjus, et andke mu prillid siia, minnes neile järele. E Ra sõnul tundis ta kottide tõmbamise ajal käes valu, püüdes ühe käega hoida teist kätt. E Ra väitel olid tal mõlemal käel sinikad. Ühes kotis oli tal rahakott, milles oli 970 krooni raha, võtmed ja prillid ning teises kotis tal midagi väärtuslikku ei olnud.

Rahasumma suurust mäletas E R seetõttu, et käis enne xxxx ja võttis sealt 1000 krooni, ostes maiustust. E R tundis kohtuistungil süüdistatavates ära need inimesed, kelle kohta ta eelnevalt ütlusi andis. E Ra ütlustest nähtub, et politseist sõitsid nad kiirabisse ja seal vaadati, et luud ei ole katki.

Tunnistaja G M kinnitas kohtuistungil, et 16.07.2010 kella 14.45 paiku äratasid tähelepanu kaks imelikult käituvat meest. Ostukorvis oli neil 2 pudelit Bock õlut. Z.I võttis õlled, peites need püksivärvli vahele ja tõmmates T-särgi peale. Seejärel oli Z.I siirdunud alkoholiletti ja möödunud kassast õllede eest maksmata. G M sõnul pidasid nad Z.I kinni, kauplus sai õlled rikkumata kujul tagasi.

Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel:

- koopia AS Tapa Haigla kiirabikaardist 14.07.2010 (tl 4) E Ra kohta. Patsiendil tuvastati küünarvartel ja labakätel hematoomid.

- äratundmiseks esitamise protokoll 20.07.2010 ning sinna juurde kuuluv fototabel (tl 5-7), millest nähtub, et kannatanu E R tundis ära talle äratundmiseks esitatud fotodelt fotol nr 3 oleva naise, kelle näokuju ja juuksed on samasugused, kui sellel naisel, kes oli koos temalt koti röövinud mehega. Äratuntud isikuks osutus A.L.

- äratundmiseks esitamise protokoll 22.07.2010 ning sinna juurde kuuluv fototabel (tl 21-23), millest nähtub, et kannatanu E R tundis ära talle äratundmiseks esitatud fotodelt fotol nr 2 oleva meesterahva, kes tõmbas temalt koti ära. Kannatanu E R tundis mehe ära näo ja juuste järgi, samuti vanuse järgi (umbes 50 aastane). Äratuntud isikuks osutus Z.I.

- AS OG Elektra avaldus 16.07.2010 (tl 37), milles palutakse võtta vastutusele kodanik, kes möödus AS OG Elektra Tapa Kaubanduskeskuse, asukohaga Jaama 1 Tapa, kassast 2 pudeli kange heleda õllega Bock, jättes kauba eest maksmata. Kaup väärtuses 67.70 krooni tagastatud neile rikkumatult.

- Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna kiirmenetluse otsus 11.05.2010 Z.I kohta (tl 38), millest nähtub, et 02.05.2010 kell 10.12 varastas Z.I Tapa Säästumarketist Vene juustu hinnaga 24.40 krooni. Oma teoga pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku varalise õiguse vastu. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi. Z.I-le määrati karistuseks rahatrahv 8 trahviühikut, s.o. 480 krooni.

- Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna kiirmenetluse otsus 11.05.2010 Z.I kohta (tl 39), millest nähtub, et 02.05.2010 kell 12.39 varastas Z.I Tapa Säästumarketist Vene juustu hinnaga 24.40 krooni. Oma teoga pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku varalise õiguse vastu. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi. Z.I-le määrati karistuseks rahatrahv 11 trahviühikut, s.o. 660 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 63 p 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavad Z.I ja A.L panid toime neile inkrimineeritavad kuriteod. Kannatanu E Ra ütlustega on tõendatud see, et süüdistatav Z.I tõmbas tema käest jõuga ära ümber randme keeratud kilekotid, millest ühes oli rahakott 970 krooniga, prillid väärtusega 400 krooni ja võtmekimp. Süüdistatava Z.I väitel sai ta koti kannatanu E Ralt kergesti kätte, eitades seetõttu viimasele kehavigastuste tekitamist. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu E Ra ütlustes, et ta tundis kottide tõmbamise ajal käes valu ning sellest jäid talle mõlemale käele sinikad, sest AS Tapa Haigla kiirabis, kuhu politsei ta 14.07.2010 viis, tuvastati tal küünarvartel ja labakätel hematoomid. Süüdistatav A.L eitas kohtuistungil seda, et ta oleks jälginud ümbrust ja valvanud, et kedagi ei tuleks ajal, mil Z.I kannatanu käest koti ära tõmbas. Kannatanu E Ra ütlustega on tõendatud, et A.L astus sammu või paar lähemale, seistes tema ette, et ta linna poole tagasi minna ei saaks, kui Z.I talle lähemale tuli ja temalt kotid ära tõmbas. Süüdistatava A.L kohtuistungil antud ütlustest nähtub see, et ta sai aru, mis eesmärgil tegi Z.I talle ettepaneku kannatanule järele minna. Selle, et A.L ei olnud asjas mingit osa, lükkab ta ise ümber oma faktilise käitumisega ja ütlustega, et ta seisis eemal.

Süüdistatava Z.I ütlustega on tõendatud, et tema oli käskinud A.L 5 meetrit eemal seista kohast, kus ta kannatanu käest koti ära tõmbas. Eeltoodust järeldub siiski see, et võimaliku ohu korral oleks A.L Z.I hoiatanud. Tähtsusetu ei ole ka see asjaolu, et röövitud rahast andis Z.I A.L-ile 100 krooni, hinnates selliselt tema panust.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist röövimisega mitte avaliku vargusega (KarS § 199 lg 2 p 5), sest objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil.

Kannatanu E Ra suhtes kasutatud vägivald oli ajaliselt seotud temalt kilekoti hõivamisega ja suunatud tema poolt osutatud vastupanu mahasurumisele. Süüdistatav Z.I kasutas kannatanult kilekoti äratõmbamiseks füüsilist jõudu, sest vaatamata sellele, et ta pidi nägema, et kilekott oli kannatanul ümber randme keeratud ja viimane hoidis seda kinni, otsustas ta siiski kilekoti eaka kannatanu käest, kellest ta jõud ilmselgelt üle käis, jõuga ära tõmmata. Vägivald ilmnes antud juhul kehalises väärkohtlemises (KarS § 121), mis on röövimise koosseisust hõlmatud, sest kannatanule põhjustati füüsilist valu ja tema küünarvartel ja labakätel tuvastati hematoomid. Süüdistatava Z.I poolt toimepandu on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 200 lg 2 p

4 järgi kvalifitseeritud, sest ta KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttis vägivalda kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest on röövimise koosseis täidetud, sest süüdistatav Z.I tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Omastamine ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust, s.t. et isik peab seadma endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise.

Süüdistatava A.L poolt toimepandud tegu on kohtueelsel uurimisel õigesti KarS §

200 lg 2 p 4 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Erinevus kaastäideviimisest seisneb selles, et kaasaaitaja ei valitse tegu, vaid üksnes toetab võõrast tegu. Kui kaasaaitaja peab vähemalt põhitegu võimalikuks, on tegemist kaasaaitamisega kaudse tahtluse vormis.

Süüdistatava Z.I süü KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud nii tema enda antud ütlustega kui ka tunnistaja G M ütlustega, samuti kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega. Toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, sest Z.I varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõraste vallasasjade äravõtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid peeti kaupluse töötaja poolt kinni. Üldjuhul tuleb süstemaatilise varguse all mõista vähemalt kolmandat vargust, seejuures ei ole vahet, kas varasemad varguseepisoodid vastavad eraldivõetuna KarS §-le 199 (kuritegu) või §-le 218 (väärtegu) nagu on käesoleval juhul. Subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav Z.I kavatsetult, sest ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks.

Süüdistatavate Z.I ja A.L käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Süüdistatav Z.I pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette kolmekuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 22 lg 5 kohaselt süüdistatava

A.L kui kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. KarS § 60 lg 1 sätestab, et käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust, sealjuures sama § lg 2 kohaselt kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja sama § lg 3 kohaselt kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär.

Samuti pani süüdistatav Z.I toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama § lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Sama § lg 6 sätestab, et süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatavate Z.I ja A.L karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud puhtsüdamlikku kahetsust, lisaks sellele Z.I puhul veel süü täielikku tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas ja süü osalist tunnistamist KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas. Süüdistatavate Z.I ja A.L käitumises on karistust raskendavaks asjaoluks

KarS § 58 p 3 kohaselt süüteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes, sest kannatanu E R on sündinud 12.11.1923. Seega oli kannatanu E R 14.07.2010, kui tema suhtes röövimine toime pandi,

86 aastane.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat Z.I on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas on teda ka röövimise eest karistatud. Samuti on teda 5-l korral väärtegude toimepanemise eest karistatud, kõik kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvid on tal tasumata. Süüdistatavat A.L ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid väärtegude toimepanemise eest on teda 15-l korral karistatud ja ainult üks kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on tal tasutud. KarS § 200 lg

2 p 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme kuritegu ja KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistatavat Z.I tuleb mõlema kuriteo eest karistada vangistusega, mis liitkaristusena on ettenähtud raskema sanktsiooni alammäära lähedane, sest röövimisega ei põhjustatud kannatanu E Rale raskeid tagajärgi ja süstemaatiline vargus jäi katsestaadiumi.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla vaid kergemate kuritegude puhul ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Arvestades lisaks sellele veel süüdistatava Z.I isikut iseloomustavaid andmeid on kohtu arvates välistatud tema karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine. Süüdistatava A.L puhul kohaldab kohus KarS § 60 sätteid, mõistes talle lühiajalise vangistuse.

Kannatanu E R on esitanud tsiviilhagi (tl 32) varalise kahju nõudes kokku summas 1470 krooni (93,95 eurot), sest temalt röövitud kilekotis oli rahakott, milles oli 970 krooni ja prillid väärtusega

400 krooni. Samuti pidi ta laskma ära vahetada lukusüdamiku ja laskma teha uue võtme, sest temalt röövitud võtmekimbus oli korteri ukse võti. See läks maksma kokku 100 krooni (25 krooni ühe võtme tegemine ja 75 krooni tööraha). Süüdistatav Z.I on võtnud hagi õigeks. Süüdistatav A.L tsiviilhagiga ei nõustunud, sest tema raha ei võtnud, prille ega võtmeid ei näinud.

Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isikute õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS §

1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Sama § lg 4 sätestab, et kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Kohus leiab, et kannatanu E Ra tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest röövimisega kahjustati tema omandit. Süüdistatavad Z.I ja A.L kui ühiselt kannatanule E Rale kahju tekitanud isikud vastutavad solidaarselt.

Eesistuja:

/allkiri/

Heli Väinaste

Rahvakohtunikud:

/allkirjad/

Heli-Liivia Komp ja Merike Viilver

Ärakiri õige

№oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava Z.I apellatsioon Viru Maakohtu

28. veebruari 2011 otsuse peale kriminaalasjas 1-10-13981 läbi vaatamata.

Kohtuotsus jõustus 08. juunil 2011. a Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti Z.I määruskaebus läbi vaatamata. №oremreferent Lea Herne