2-22-15612/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 16.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15612

Kohtuasi

Themis Õigusbüroo OÜ X vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Themis Õigusbüroo OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja / võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ,

lepinguline esindaja Tanel Riivits

Võlgnik X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand

Reinmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Themis Õigusbüroo OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 07.02.2023 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-15612

MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Themis Õigusbüroo OÜ (võlausaldaja) esitas 18.10.2022 avalduse X (võlgnik) pankroti

väljakuulutamiseks. Võlgnik vaidles avaldusele vastu, paludes jätta avaldus rahuldamata ja

menetluskulud võlausaldaja kanda.

2. 17.01.2023 esitas võlgnik menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos menetluskulude

nimekirjaga, mille kohaselt on võlgniku menetluskulud kokku 4512 eurot (sh käibemaks).

Võlausaldaja vaidles võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu, leides, et

neid tuleb vähendada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. 07.02.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) jättis Harju Maakohus võlgnikule ajutise

halduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse.

4. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus võlgniku menetluskulud võlausaldaja kanda ja

mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud kokku 2016 eurot (sh käibemaks)

(resolutsiooni p 4), samuti viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni (resolutsiooni p 5). Võlgniku taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 2496 euro ulatuses.

Määruskaebus

5. Võlausaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada

vaidlustatud määrus menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas ning vähendada

väljamõistetavaid menetluskulusid selliselt, et väljamõistetav summa ei ületaks 1008 eurot

(sh käibemaks).

6. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole õigusabikulude väljamõistmine kahe lepingulise

esindaja tehtud töö eest põhjendatud. Maakohtu hinnangud võlgniku lepinguliste esindajate töö

ajakulu põhjendatusele ei ole järjepidevad ning esindajate tunnitasu määr on liiga kõrge.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus käsitlenud ka võlausaldaja taotlust tõendada

menetluskulude tekkimist.

7. Määruskaebuse rahuldamise korral palub võlausaldaja tagastada sellelt tasutud riigilõiv.

Määruskaebuse läbivaatamise kulud palub võlausaldaja jätta poolte endi kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

8. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja vaidlustatud määrus

muutmata.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-15612

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt

koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele juhib kolleegium esmalt tähelepanu sellele, et

hüvitatavate menetluskulude (sh lepingulise esindaja kulude suuruse määramise) peamiseks

kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures

on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik).

12. Praegusel juhul ei ole maakohus võlgniku esindajate toimingute põhjendatust ja

vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu ei ole

alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi

piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud võlgniku esindajate toiminguid ja töö mahtu

ning hinnanud iga toimingu vajalikkust kohtumenetluses. Menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel on maakohus muu hulgas arvesse võtnud ka asjaolu, et võlgnikku

esindas menetluse jooksul kaks esindajat: vandeadvokaat Hannes Toodu on esitanud

18.11.2022 esmased vastuväited; vandeadvokaat Armand Reinmaa on esitanud 17.01.2023

täiendavad seisukohad ning esindanud võlgnikku kohtuistungil. Maakohus on hinnanud

kummagi esindaja tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning ei ole leidnud, et

toimingud oleksid üksteist dubleerinud või olnud muul põhjusel ebavajalikud või

põhjendamatud. Asjaolu, et võlgnik ei nõustu maakohtu hinnanguga toimingute vajalikkuse ja

neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Dokumentide koostamiseks

ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise

menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm 26.10.2011,

3-2-1-88-11, p 12 teine lõik).

13. See, et vandeadvokaat Armand Reinmaa tegi menetlustoiminguid juba enne, kui ta taotles

kohtult e-toimikule juurdepääsu, ei väljenda, et advokaat on menetluskulude nimekirjas

kajastanud ebaõiget infot. Advokaat võis kohtuasja materjalid saada ka oma kliendi (võlgnik)

või teise lepingulise esindaja (vandeadvokaat Hannes Toodu) käest.

14. Võlausaldaja väitel ei ole maakohtu hinnangud esindajate ajakulu põhjendatuse osas

järjepidevad, kuna 18.11.2022 esitatud esmaste vastuväidete (neli lehekülge) puhul pidas kohus

põhjendatud ajakuluks kuus tundi, samas kui 17.01.2023 esitatud seisukohtade

(kolm lehekülge) puhul pidas kohus põhjendatud ajakuluks kolm tundi. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Nagu maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, võivad esmased

toimingud, nagu materjalide läbitöötamine ja õigusliku positsiooni kujundamine, olla

ajakulukamad kui hilisemate täiendavate seisukohtade esitamine. Menetlusdokumendi

ettevalmistamiseks kulunud aja põhjendatusele hinnangu andmisel ei saa lähtuda üksnes

lehekülgede arvust, vaid menetlusdokumendiga seotud töö mahust tervikuna. Maakohus on

menetluskulude põhjendatuse analüüsimisel võtnud õigesti arvesse ka vaidluse olemust,

menetluse staadiumit ja menetlusdokumendi sisu, mitte ainult menetlusdokumendi lehekülgede

arvu.

15. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu väljamõistetud esindajate töötunni hind (192 eurot,

koos käibemaksuga) ebamõistlikult kõrge. Ringkonnakohus leiab, et tunnihind 192 eurot (koos

2-22-15612

käibemaksuga) on tsiviilasja keerukust ning võlgniku esindajate kvalifikatsiooni arvesse võttes

mõistlik tasu. Tunnihind vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. See, et võlgnik on

palunud määruskaebemenetluses mõista võlausaldajalt välja menetluskulud tunnitasuga

192 eurot (koos käibemaksuga), ei tähenda, et võlgnik oleks esindaja tunnitasu muude

menetlustoimingute puhul näidanud suuremana, kui see tegelikult oli. Võlgnikul võib

esindajaga olla kokkulepe, et toimingud tehakse erineva tunnihinnaga, või on võlgnik palunud

mõista menetluskulud välja väiksemas summas, kui need tegelikult olid – vastavalt sellele, mida

maakohus pidas vaidlustatud määruses põhjendatuks.

16. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette, et kohus ei nõudnud võlgnikult

menetluskulude tekkimise tõendamist. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele

anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama

menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid

dokumente esitama. Maakohus ei pidanud seda vajalikuks ning ka ringkonnakohtu hinnangul

puudub tsiviilasjas esile toodud asjaolusid arvestades vajadus nõuda võlgnikult välja

menetluskulusid tõendavaid dokumente. Võlgnikku esindasid menetluses lepingulised

esindajad, mistõttu saab pidada usutavaks, et võlgnikul tekkisid õigusabikulud. Võlgnik on

kooskõlas TsMS § 176 lg 5 maakohtule kinnitanud, et menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maakohus on

kontrollinud

menetluskulude

nimekirja

vastavust

toimiku

materjalidele

ning

on

väljamõistetavate kulude koosseisu

vajalikus ulatuses

korrigeerinud.

Seega

leiab

ringkonnakohus, et maakohtu otsustust mitte nõuda võlgnikult menetluskulude tekkimist

tõendavate dokumentide esitamist, ei ole alust ümber hinnata. See, palju võlgnikul on kohustusi

või mitmes (kohtu)menetluses ta osaleb, ei oma menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tähtsust. Ka see, et maakohus pidas võlgniku menetluskulu üksnes osaliselt

põhjendatuks, ei tähenda, et võlgnikku esindav advokaat oleks esitanud menetluskulude

nimekirjas ebaõiget infot tekkinud kulude kohta. Menetluskulu võib olla faktiliselt suurem kui

summa, mida kohus peab TsMS § 175 lg 1 tähenduses menetluskuluna põhjendatuks ja

vajalikuks.

17. Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise

esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 217 lg 1). See, et võlgnikul on

õigusalased teadmised, ei võta temalt õigust osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu.

18. Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka võlausaldaja

taotlus määruskaebuselt makstud riigilõivu tagastamiseks.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)