2-23-114814/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2023, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-114814 Tsiviilasi OK I. OÜ hagi E. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetluse liik Lihtmenetlus Tsiviilasja hind 3697,16 eurot Menetlusosalised

ja

nende esindajad Hageja OK I. OÜ (registrikood xxxxxxxx, aadress xxxxxxxx xxx xx, xxxxxxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post xxxx

@xxxxxxxx.

xx) Kostja E. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx x-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxx; tegelik eluja asukoht teadmata) RESOLUTSIOON 1. Jätta hagiavaldus rahuldamata. 2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. 3. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. 4. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 01. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 3092,11 eurot, intressid 213,48 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 341,57 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.07.2023. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 3697,16 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 20.08.2016 IPF D. AS-ga krediidikontolepingu nr 2767108, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1250 euro. 16.12.2016 on pooled kokku leppinud muuta kliendi krediidilimiidi ning kehtestada see alates käesoleva lepingu sõlmimise kuupäevast summas 1500 eurot. 23.02.2017 on pooled kokku leppinud muuta kliendi krediidilimiidi ning kehtestada see alates käesoleva lepingu sõlmimise kuupäevast summas 2000 eurot. 22.01.2018 on pooled kokku leppinud muuta kliendi krediidilimiidi ning kehtestada see alates käesoleva lepingu sõlmimise kuupäevast summas 2400 eurot. 18.08.2018 on pooled kokku leppinud muuta kliendi krediidilimiidi ning kehtestada see alates käesoleva lepingu sõlmimise kuupäevast summas 2800 eurot. 28.11.2018 on pooled kokku leppinud muuta kliendi krediidilimiidi ning kehtestada see alates käesoleva lepingu sõlmimise kuupäevast summas 3350 eurot. 10.05.2019 on pooled kokku leppinud muuta kliendi krediidilimiidi ning kehtestada see alates käesoleva lepingu sõlmimise kuupäevast summas 3500 eurot (dtl 30-77). Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 24.08.2016 kuni 05.03.2021 kogu summas 4307,54 eurot. Hageja on kinnitanud, et tagasimakseid on kostja teinud kokku summas 6359,28 eurot (dtl 78-80). Hageja saatis 24.11.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 90). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles IPF D. AS lepingu üles 15.12.2022.a. IPF D. AS loovutas nõude hagejale 15.12.2022 (dtl 90).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). 2(4)

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele (dtl 23). Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, sh ka laenutaotlust ega registritest tehtud päringute vastuseid. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid või kohustusi.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud esialgse lepingu järgi pidanuks intress olema 46,20 % aastas, viimase lepingu järgi 24% aastas (vt dtl 30 ja 70). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti kõigi lepingute peale kokku summas 4307,54 eurot, kohustusega tasuda iga kuu 19.kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid.

11. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 6359,28 eurot (dtl 80). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda.

12. Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi ega ka viivist.

13. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

14. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

17. Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3(4)

4(4)