2-23-104956/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-104956

Tsiviilasi

OK I. OÜ hagi I. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

2693,96 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja OK I. OÜ (registrikood xxxxxxxx, xxxxxxxx xxx xx,

xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer

(e-post

anu.volmer@okI..ee)

Kostja I. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxxxxxx

xxxx, xxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt I. P.lt (P.) hageja OK I. OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1275

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 73,65 eurot, kokku 1348,65 eurot.

3. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 50% ulatuses I. P. ja 50%

ulatuses OK I. OÜ kanda.

4. Rahuldada OK I. OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

5. Välja mõista I. P.lt hageja OK I. OÜ kasuks menetluskuludena 192,50 eurot.

6. Välja mõista I. P.lt hageja OK I. OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (192,50 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 14. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 1958,95 eurot, intressid 278,33 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 426,68 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele

ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 2693,96 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja E. AS (registrikood: xxxxxxx, edaspidi krediidiandja)

13.07.2021 tähtajatu krediidilepingu nr 4752723372,, krediidilimiidiga 2000,00 eurot (dtl 44-45).

Hageja saatis 31.10.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 54-56). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei

täitnud, ütles E. AS lepingu üles 14.11.2022.a (dtl 58). Kostja on hagejale tasunud kokku 1405 eurot

(dtl 5153). E. AS loovutas nõude hagejale 27.12.2022 (dtl 59).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele (dtl 29). Lisaks väidab hageja, et laenu andmisel lähtuti ka

kostja pangakonto väljavõttest, kuid nimetatud väljavõtet kohtule esitatud ei ole. Kohtule ei ole ka

teada, kui pika ajavahemiku kohta kostja pangakonto väljavõtet analüüsiti laenu andmisel ning

millised sissetulekud ning kohustused konto väljavõttest nähtusid. Kui kohus ei saa nimetatud

2(4)

pangakonto väljavõtet analüüsida, ei ole kohtul võimalik veenduda, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet oleks järgitud. Seesuguse asjaolu tõendamiskoormis lasus aga hagejal ja seda on kohus

hagejale selgitanud. Seetõttu leiab kohus kokkuvõtteks, et krediidiandja ei ole laenu andmisel

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 37,50 % aastas (vt dtl 44). VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam.

Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti summas 2680 eurot, tagasimakseperioodiga 60 kuud,

kohustusega tasuda iga kuu 15.kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid 1/60

eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.

11. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 1405 eurot (dtl 51-53).

Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1275 eurot (2680-1405), sest tulenevalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

12. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

13. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 15.11.2022 – 14.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 73,65 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

15. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 50% ulatuses kostja ja 50% ulatuses hageja kanda.

16. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

17. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 385 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses

osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 385 * 50% = 192,50 eurot.

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

3(4)

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (192,50 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)