1-11-3705/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-11-3705 (kohtueelses menetluses nr 11260101078)

riik .R I versus Menetlus kohtuistung kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav

I.R (isikukood XXX; elukoht x.xxxxxxx x

xxxx-xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx ; töötab ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes (KrMS) §-dest 159, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused

1. Tunnistada .R süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle rahaline I

karistusseadustiku

karistus 200 päevamäära, s. o 640 eurot; KarS § 66 lg 1 alusel määrata .R-ile I

mõistetud rahaline karistus 640 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 55 eurot kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 25-ndaks kuupäevaks, alates 2011 a aprilli kuust. Täiendavad otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista .R-ilt sundraha 208 eurot 51 senti, riigi õigusabi tasu 57 eurot 54 senti

I

riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 266,05 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1)

alates 2011 a aprilli kuust igakuise menetluskulu osa 22 eurot 18 senti tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 19 eurot 18

senti maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või

2

kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-11-3705“);

3.3 ositi täitmiseks määratud menetluskulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või

kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-3705“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata süüdistataval üksnes kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe sisu

Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ning karistamiseks rahalise karistuse 200

päevamäära, s.o 640 eurot (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 3,20

eurot). KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 1 aasta jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta mitte vähem kui 55 eurot kuni rahalise karistuse tasumiseni.

2. Kuriteo asjaolud I.R on toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS §

424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 20.03.2011 kell 00.50 Viljandi maakonnas Kolga-

Jaani vallas Kolga-Jaani asulas Viljandi mnt 11 maja ees mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga 859 XXX joobeseisundis.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille

kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja

lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku vahetult kuriteo

toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus midas võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses. KarS § 2562 lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste

kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KarS §-s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; KarS § 240 p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1

või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja

arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS §-le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite

3 loetelu; KarS § 218 lg-1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav,

kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 eurot. KarS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab

KarS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 208,51 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik.

Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse riigi õigusabi seaduse kriminaalmenetluses.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord .

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 19,18 eurot ja muu kriminaalmenetluse kuluna 19,18 eurot, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 38,36 eurot.

I.R-i kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot.

Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot tuleb arvestada advokaat Raul Tosmannile.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

4

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb .R-ilt

välja mõista I

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 208,51 eurot, õigusabi tasu 57,54 eurot - riigieelarve tuludesse.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Kalev Kuningas

Kohtunik