2-22-102586/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

14.08.2023 , Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-102586

Kohtuasi

Lääne-Harju vald, Xxx alevik, Xxx tn 3 korteriühistu avaldus T B

vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Lääne-Harju vald, Xxx alevik, Xxx tn 3 korteriühistu,

lepinguline esindaja P M (e-post xxx)

Puudutatud isik: T B, lepinguline esindaja Ü K (e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 08.05.2023

Tsiviilasja hind 3017,69 eurot

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista T Bilt (B) põhiosas 2501,28 eurot ja kuni 31.03.2022 sissenõutavaks

muutunud viivis 516,41 eurot Lääne-Harju vald, Xxx alevik, Xxx tn 3 korteriühistu kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud puudutatud isiku T Bi (B) kanda.

2. Välja mõista T Bilt menetluskulu 450 eurot Lääne-Harju vald, Xxx alevik, Xxx tn 3

korteriühistu kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

Tsiviilasi nr. 2-22-102586

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue

Lääne-Harju vald, Xxx alevik, Xxx tn 3 korteriühistu esitas 24.01.2022 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2363,32 euro saamiseks. Kohus tegi 26.01.2022

võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.03.2022 aadressil xxx. Võlgnik T B esitas

24.03.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.04.2022 määrusega anti vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg-le 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise

jätkamiseks hagimenetluses.

Avaldaja Lääne-Harju vald, Xxx alevik, Xxx tn 3 korteriühistu esitas 27.04.2022 kohtule avalduse

puudutatud isiku T Bi vastu ühistu majandamiskulude nõudes.

Puudutatud isik on Xxx 3 korteriühistu liige ja talle kuulub korteriomand asukohaga xxx. Avaldaja

osutab Xxx 3 elamu haldamise-, hooldamise- ja majandamise teenuseid, mille eest esitab avaldaja

igakuiselt kõikidele korteriomanikele kommunaalarveid sh puudutatud isikule. Puudutatud isiku

võlgnevus avaldaja ees on kujunenud alates 2020. aastast, kui ta jättis osaliselt või täielikult arved

tasumata, teostades kuluarvetele makseid ebakorrapäraselt.

Pooled on varasemalt korduvalt vaielnud majandamiskulude tasumise üle tsiviilasjas nr 2-19-xxx,

kus lahendus päädis poolte kompromissiga. Puudutatud isik ei asunud kompromissi täitma ning

avaldaja on võlgnevuse esitatud täitemenetlusse sissenõudmiseks. Puudutatud isiku võlgnevuse

osas on tehtud 13.01.2021 Pärnu Maakohtu määrus ts 2- 20-xxx, millega kohustati võlgnikku T B

tasuma avaldajale xxx korteriühistu põhinõudeid summas 2352,62 eurot ja kõrvalnõudeid summas

523,84 eurot ning hüvitama riigilõivu 86,29 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. 01.04.2021 esitas T

B avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 025/2021/10, mille kohus jättis rahuldamata

ning lisandusid kohtukulud summas 80,00 eurot. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on

kohtumenetluse tsiviilasjas 2-22-xxx võlgnevuse sissenõudmiseks.

Avaldaja leiab, et alates 1.12.2020 kuni 31.03.2022 on sissenõutavaks muutunud võlgnevus

põhiosas 2501,28 eurot ja viivis 516,41 eurot, mille puudutatud isik peaks talle tasuma. Avaldaja

on esitanud igakuiselt arved, mida puudutatud isik ei ole tasunud.

Avaldaja selgitab, et täitemenetluses laekunud summad on varasemate võlgnevuste so

kohtulahendites väljamõistetud nõuete tasumiseks arvestatud, mis nähtub ka kohtutäituri poolt

lisatud selgitustes. Täitemenetluses on laekunud perioodil 22.12.2020 – 28.03.2022 summas

3989,15 eurot ning on arvestatud kohtulahendite nr 2-19-xxx; 2-20-xxx ja 2-21- xxx alusel

avaldaja kasuks väljamõistetud nõuete tasumiseks.

Puudutatud isiku vastuväited

Puudutatud isik nõuet ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Puudutatud isikule kuuluva korteriomandi

üldpind on 47,40 m2 ning see on xxx mõttelist osa kinnistust. Põhikirjas ei ole erisusi

majandamiskulude kandmisel ette nähtud. Järelikult tuleb majandamiskulud kanda

proportsionaalselt kaasomandi osale.

Avaldaja ei ole tõendanud, et korteriühistu on vastu võtnud otsused majanduskava kinnitamiseks,

ei ole tõendatud, et korteriühistu oleks sõlminud lepinguid teenuste osutamiseks, ei ole tõendatud

osutatud teenuste hind. Puudutatud isik palub avaldajal esitada erinevate kululiikide jaotust

korteriomanike vahel tõendavad dokumendid. Puudutatud isikul on tekkinud kahtlus

majandamiskulude korteriomanike vahel jagamise seaduslikkuses. Talle ei ole arveid esitatud.

Puudutatud isiku hinnangul saab kohus menetleda nõuet arvete osas mis olid muutunud

sissenõutavaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks. Avaldaja esindaja on avalduse

allkirjastanud 27.04.2022 ja ka siis ei olnud veel sissenõutavaks muutunud arve TE04075

maksetähtajaga 30.04.2022.

Menetluse käigus nõustus puudutatud isik, et avaldajal on õigus nõudele summas 637,45 eurot

(küte 484,25 eurot, prügi 53,38 eurot, vesi ja kanalisatsioon 176,93 eurot ning üldelekter 22,89

eurot), kuid ei nõustu ülejäänud nõude summaga. Menetluse käigus esitas puudutatud isik

täiendavad vastuväited, et avaldaja ei ole saatnud puudutatud isiku elektronposti aadressile

17.11.2019 ega 07.09.2022 toimunud korteriomanike üldkoosoleku teateid, seega on koosoleku

kokkukutsumise korda rikutud.

Menetluse käik

Kohus tegi pooltele korduvalt ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, kuid pooled kokkuleppele

ei jõudnud.

Kohtu põhjendused

Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta

puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isik tunnistab avaldaja nõuet 637,45 euro osas, seega kohus ei analüüsi

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt küttekulude, prügiveokulude, vee ja kanalisatsiooni

teenuse kulude ja üldelektri kulude põhjendatust sh korteriühistu ja teenuse pakkuja lepingute

olemasolu, korteriühistu õigust lepinguid sõlmida, kulude jaotamise proportsiooni korteriühistu

sees ning puudutatud isikule esitatud arvete suurust.

Poolte vahel on vaidlus hooldusteenuse, kindlustusmaksete, reservkapitali maksete, ühistu laenu ja

üldvee eest tasumisele kuuluvate summade üle. Puudutatud isik ei tunnista ka viivist.

Pooled vaidlevad nõude põhiosa ja viivise summa üle ning selle üle, kas puudutatud isikut teavitati

korteriomanike üldkoosolekute toimumisest.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 ja 2 teostavad korteriomanikud oma

korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses

korteriühistu kaudu ning peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea

usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa

suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja

kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KrtS § 40 lg 1 sätestab kohustuste jaotuse korteriomanike

vahel majandamiskulude kandmisel. KrtS § 40 lg 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

seadusest erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel.

Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või

vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Xxx 3 KÜ põhikirja punktides 3.2, 4.9 ja 4.11 on fikseeritud liikme kohustused mh elaniku kohta

arvestatud sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule.

Puudutatud isiku tegevus ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Puudutatud isik

on esitanud korduvalt erinevates kohtumenetlustes väite, et talle ei ole majandamiskava ja

korteriühistu poolt sõlmitud lepinguid teatavaks tehtud, nõudnud korduvalt alus dokumentide

esitamist ning väitnud, et teda ei ole ühistu koosolekule kutsutud. Kohtu hinnangul ei ole hea usu

põhimõttega kooskõlas puudutatud isiku tegevus üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste

seaduspärasuse vaidlustamisel ligikaudu neli aastat pärast koosolekut. Puudutatud isik väitis, et

avaldaja ei ole saatnud puudutatud isiku elektronposti aadressile 17.11.2019 ega 07.09.2022

toimunud korteriomanike üldkoosoleku teateid. Samuti on puudutatud isik esitanud kohtule

valeväiteid selle kohta, et talle ei ole arveid esitatud.

Kohtule on esitatud korteriühistu Xxx 3 ning elamu Xxx 3 Xxxl korteriomanike 17.11.2019

korduvkoosoleku protokoll (dtl 381), milles järgi võeti vastu majanduskava (dtl 382). Kohtule on

esitatud 09.05.2023 menetlusdokumendiga 07.09.2022 koosoleku kutse ja koosoleku protokoll (dtl

385). Korteriühistu juhatuse liige selgitas kohtule kohtuistungil, et koosoleku kutse pannakse üles

elamukoridori. Kohtul ei ole kahtlust selle väite õigsuses. Kohtule esitatud korteriühistu Xxx 3

2022/2023 majanduskavast on näha kulude arvestus, remondifondi (reservkapitali) suurus, laenu

suurus, hooldusteenuse suurus jm elamu haldamiseks vajalike kulude suurus. Koosolekut

protokollidest nähtub, et kutse koosolekule on pandud elamu trepikotta koos majanduskava

projektiga. Koosolek on protokolli kohaselt olnud otsustusvõimeline.

Puudutatud isiku väited, selle kohta, et koosoleku kokkukutsumisel on rikutud kokkukutsumise

korda, on paljasõnalised. Kohus saab eeldada, et koosolek on otsustus võimeline ja ühistu otsused

kehtivad. Puudutatud isik peab oma vastuväite puhul esitama vähemalt põhistused, miks on tema

arvates kokkukutsumise korda rikutud. Kohtu hinnangul ei ole ta tõsiseltvõetavaid põhistusi

esitanud.

Kohtule esitatud arvetest on näha puudutatud isiku rahalise kohustuse suurus, võlgnetav summa

ning ka viivis. Kohtule 09.05.2023 eitatud menetlusdokumendis on dokumendi sees esitatud ka

välja võte poolte kirjavahetusest, kust on näha, et arved on puudutatud isikule tema e-posti

aadressil väljastatud. Seega on puudutatud isiku väide, et talle ei ole arveid saadetud, valed.

Avaldaja on arvete esitamist tõendanud.

Hooldusteenuse nõue

Hooldusteenuse suurus on 2019 majandamiskavas ette nähtud, selleks on 0,2933364 ja 2022

majanduskavas 0,310386 eurot ruutmeetrile. Puudutatud isiku puhul seega maksimaalselt vastavalt

13,90 ja 14,71 eurot (47,40 ruutmeetrit * 0,2933364 / 0,310386). Kohtu hinnangul vastab see

puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud maksete suurusele, näiteks on veebruaris 2022

esitatud arvel kajastatud remondifondi tasu suuruseks 5,69 eurot.

Kindlustusmaksete osas on puudutatud isik esitanud vastuväite, kuid avaldaja ei ole arvetel

kindlustust kajastanud.

Reservkapitali maksete nõue

Reservkapitali maksed on majandamiskavas ette nähtud, selleks on 0,278531 eurot eluruumi

ruutmeetri kohta. Puudutatud isiku puhul seega maksimaalselt 13,20 eurot kuus (47,40 ruutmeetrit

* 0,278531). Kohtu hinnangul vastab see puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud maksete

suurusele, näiteks on veebruaris 2022 esitatud arvel kajastatud remondifondi tasu suuruseks 11.10

eurot.

Ühistu laenu nõue

Korteriühistu Xxx 3 ja xxx AS vahel sõlmitu laenuleping laenuleping nr. xxx nähtub, et

laenuleping on sõlmitud perioodiks 27.07.2008-30.06.2022. Mõlemas majandamiskavas on ette

nähtud ka laenu kuluarvestus, selleks on 0,572498 eurot ruutmeetri kohta. Puudutatud isiku puhul

seega maksimaalselt 27,1364052 eurot kuus (47,40 ruutmeetrit * 0, 572498).Kohtu hinnangul

vastab see puudutatud isikule esitatud arvetel kajastatud maksete suurusele, näiteks on aprillis

2021 esitatud arvel ühistu laenu suuruseks märgitud  eurot.

Üldvee eest on korteriühistu saanud arveid (12.2020 arve dtl 149; 01.2021 arve dtl 158; 02.2021

arve dtl 164; 03.2021 arve dtl 173; 04.2021 arve dtl 179; 05.2021 arve dtl 183; 06.2021 arve dtl

184; 07.2021 arve dtl 188; 08.2021 arve dtl 195; 09.2021 arve dtl 201; 10.2021 arve dtl 204;

11.2021 arve dtl 2011; 12.2021 arve dtl 217; 01.2022 arve 223; 02.2022 arve dtl 229; 03.2022 arve

dtl 235). Üldvee kulu on avaldaja esindaja selgituste järgi vee kulu, mis on korterite veearvestite ja

maja veearvesti vahe, seega on tegemist kuluga, mis on tegelik ühistu liikmete tarbimine.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et avaldaja nõue on kogu ulatuses põhjendatud, osaliselt puudutatud isik

seda ka tunnistab. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on avaldaja õigustatud nõudma kohustuse täitmist.

Puudutatud isikult tuleb välja mõista põhivõlg 2501,28 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on avaldaja

õigustatud nõudma viivist. Avaldaja palub välja mõista viivis kuni avalduse esitamiseni

31.03.2022 summas 516,41 eurot ja ka see kuulub rahuldamisele.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 järgi 3017,69 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § § 172 lg 1 järgi kannab menetluskulud hagita asjas isik, kelle kasuks menetlus toimus.

Kohus võib otsustada, et menetluskulud kannab mõni teine menetlusosaline. Kohtu hinnangul

tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest tema on põhjustanud kohtumenetlus.

TsMS § 173 lg 1 järgi määrab kohus kulud kindlaks kohtulahendis. Menetluskulud peavad olema

mõistlikud ja põhjendatud.

Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot ning tasunud ka õigusabi kulude eest. Õigusabikulud

kokku 5,5 tundi summas 400,00 eurot, millest kohtuistung 10.02.2023 ajakuluga 1 tund summas

100,00 eurot; avaldaja tasutud riigilõiv summas 50,00 eurot; seisukoha koostamine kohtunõudele

ajakuluga 2,5 tundi summas 200,00 eurot ja kohtuistung 8.05.2023 ajakuluga 1 tund summas

100,00.

Kohtu hinnangul on esindaja kulu mõistlik ja põhjendatud. Puudutatud isik on ise oma tegevusega

tekitanud olukorra, kus on paljasõnaliselt vastuväiteid esitanud ning seetõttu on olnud avaldajal

vajadus sellises mahus õigusabi teenus osutamisele. Õigusabi teenuse ulatus ei ole ülepaisutatud,

avaldaja esitatud menetlusdokumendid on olnud põhjalikud, vajalikud ja lisatõendite hulk on olnud

mahukas.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Härmand

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2025 lahendiga.