1-23-4159/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-23-4159

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. augustil 2023 Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-4159 (22231503772)

Kohtunik

Liina K.K

Kriminaalasi K.K süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav

K.K – sünniaeg XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel eesti keel, pensionär, varem kriminaal- . ja väärteokorras karistamata Kaitsja

Kristina Isokoski

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks K.K 424 1 lg rahaline karistus 150 arvestades a suuruseks 14,80 eurot), s.o. 2220 eurot. päevamäära ( päevamäär KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et ei pöörata täitmisele, kui karistust K.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulut

amise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 6 päevamäära (kanda jääv

rahaline karistus seega 144 päevamäära, s.o 2131,20 eurot).

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos K.K-lt süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1087,50 eurot riigituludesse .

2

Kohustada K.K tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 90,62 eurot.

Sundraha tasuda igakuiste maksetena Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS- -is LHV is või EE957700771001523585 AS Pank. Maksekorraldusel on k viitenumber 99923700024843. ohustuslik märkida Selgitusse võib märkida: „K.K , kriminaalasi 1-23-4159, menetluskulud ja sundraha Samuti -toimiku “. on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 234 eurot ja ekspertiisikulu 54 eurot jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule vastavat taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS 10. peatüki sätteid.

Esitatud süüdistus

K.K süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 16.10.2022 kella 14.07 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Rohuneeme tee 32 juures suunaga Kesk tee mootorsõidukit Honda CR-V, reg-nr XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove: etanooli sisaldus veres 2,61 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/l, k=2). Sellise tegevusega rikkus K.K liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 - nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu - joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS

§ 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani K.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Asjaolud ja menetluse käik

3

06.07.2023 laekus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Ringkonnaprokuratuuri Põhja abi Natalia Du poolt 05.07.2023 koostatud K.K prokuröri škina süüdistusakt süüdistuses KarS 424 lg 1 o § järgi kvalifitseeritud kurite toimepanemises. Prokurör taotles asja arutamist käskmenetluse sätteid järgides ning tegi ettepaneku kohaldada süüdistatav K.K-le põhikaristusena rahalist karistust.

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lõige 2 sätestab, et k aselt k äskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Lõike 3 koh äskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi.

Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et prokuröri poolt esitatud taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab KrMS § 251 sätestatud nõuetele. KarS § järgi kvalifitseeritava KarS § 424 lg 1 kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 sätete kohaselt. Süüdistusakt on saadetud süüdistataval

e ja kaitsjale 05.07.2023. 17.07.2023 on kaitsja saatnud seisukoha antud kriminaalasjas.

Kriminaalasja materjalide põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava K.K süü temale inkrimineeritud kuriteo ud ja tema tegevus joobes toimepanemises on tõendamist leidn juhtimise episoodis 424 lg 1 . on õigesti kvalifitseeritud KarS § järgi

KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Süüdistatava süü on tõendamist leidnud ütluste tema enda kohtueelses menetluses antud , tunnistaja Xi kohtueelses menetluses antud ütlustega ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete imelt K.K , et ta tunnistab tõenditega. N nähtub süüdistatava ütlustest süüd is alkoholi nii 15.10.2022 õhtul kui ka 16.10.2022 enne rooli istumist ja selgitab, et tarb jõi kanget alkoholi. Kuna oli nii purjus, ei tulnud juhtimisega toime ja sõitis äärekivisse. Tunnistaja X lt helistas i ütluste kohaselt nägi ta äärekivisse sõitu pealt, millest tuleneva häirekeskusesse. Kuni politsei saabumiseni isik alkoholi ei tarvitanud. K.K süüd ja teo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub isiku kinnipidamise aeg, alus ja koht ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

Samuti indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub K.K-l tuvastatud alkoholijoobe positiivne tulemus ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millelt nähtub alkoholijoove (etanooli sisaldus veres 2,61 mg/g,

laiendmääramatusega ± 0,06 mg/l).

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, mille korral isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud etanooli sisaldust veres, pidi menetlusalune isik kohtu arvates aru saama, et on alkoholijoobes, seda nii enesetunde kui ka varasema

4

elukogemuse pinnalt. Seejuures selgitas menetlusalune isik ka seda, et alkoholi nii eelmisel jõi õhtul kui . Seega oli ta oma seisundist üheselt teadlik ning enne rooli istumist sellest hoolimata otsustas sõidukit juhtima asuda. Isik on kohtueelses menetluses antud ütlustes ise kinnitanud, et oli nii suures joobes, et ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ja sõitis äärekivisse. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Teo K.K õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § näeb võimaliku 424 lg 1 sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse. Karistuse mõistmisel kolme arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isiku KarS § 56 lg 1 t. kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid

ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lgst 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12).

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat K.K 424 15 . K.K keskmise KarS § lg 1 järgi rahalise karistusega 0 päevamäära päevasissetuleku suurus on 14,80 eurot, seega on K.K rahalise karistuse päevamäär 14,80 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 6 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 144 päevamäära, s.o 2131,20 eurot. KarS § 73 alusel urör jätta mõistetav rahaline karistus 2131,20 taotleb prok

eurot tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui K.K ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd antud asjas keskmiseks. Süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik. K.K vanust ja juhistaaži arvestades puudub alus arvata, et kergemaliigiline karistus isiku käitumisele mõju ei avaldaks. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust johtuvalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus nõustub prokuröriga märgitud päevamäära

karistusettepanekus suurusega. Arvestades süüdistatava süü süü tunnistamist süüdistatava poolt suurust, kuriteo asjaolusid, , tema vanust ja tervislikku seisundit ning karistuse -ja , peab üld eripreventiivseid eesmärke kohus . Samuti peab kohus põhjendatuks prokuröri poolt taotletavat karistust 150 päevamäära võimalikuks jätta määratav karistus tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse

katseajaga.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et K.K 424 tuleb süüdi tunnistada KarS § lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, milline jätta KarS § 73 sätteid kohaldades täitmisele pööramata, kui K.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

5

Süüdistatava vanust ja tervislikku seisundit arvestades ei pea kohus vajalikuks kohaldada käesoleval juhul lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmine.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades K.K vanust ning tervislikku ja majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks jätta kaitsjatasud ja ekspertiisikulu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub K.K-lt sundraha teise astme kuriteos süüdistatavalt

väljamõistmisele süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1087,50 eurot riigituludesse.

Liina K.K Kohtunik