2-21-19645/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19645

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Risto Sepa avaldus eksperdi

määramiseks ja X-le kuuluvale kinnisasja mõttelisele

osale uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr

027/2021/1220

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.06.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

Puudutatud

isik

(võlgnik)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

(sissenõudja)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Arsi Pavelts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 13.06.2022 määrus muutmata.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta X kanda.

5. Määrata kindlaks Y-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista X-lt

Y kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 714 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni p-de 2–6 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-21-19645

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (avaldaja, kohtutäitur) esitas 16.12.2021 Harju Maakohtule

avalduse eksperdi määramiseks ja X-le (võlgnik) kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale uue

hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 027/2021/1220 (täiteasi).

Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täiteasjas täitemenetlus, mille aluseks on Harju

Maakohtu 27.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-30372 ja sissenõudja avaldus. Kohtutäitur

arestis 01.11.2021 võlgnikule kuuluva kinnisasja osa. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74

lg 4 alusel määras arestitud kinnisasjale hinna kohtutäitur. Võlgnik esitas 11.11.2021 kaebuse

arestimisakti peale, millega vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Avaldaja palub kohtul

määrata ekspert kinnisasja mõttelise osa uue hindamise korraldamiseks.

2. Harju Maakohus võttis 31.01.2022 määrusega avalduse menetlusse ja kohustas võlgnikku

tasuma eksperdi hindamiskulude katteks 820 eurot ning esitama kohtule selle tasumist tõendav

dokument või andmed tasumise elektrooniliseks kontrollimiseks 10 päeva jooksul määruse

kättesaamisest. Maakohus hoiatas võlgnikku, et hindamiskulude määratud ajaks tasumata

jätmise korral loetakse, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud.

3. Võlgnik esitas 28.02.2022 maakohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-

22-2373 menetluse lõppemiseni.

4. Harju Maakohus jättis võlgniku taotluse menetluse peatamiseks 14.04.2022 määrusega

rahuldamata ja kohustas võlgnikku tasuma eksperdi hindamiskulude katteks 820 eurot 7 päeva

jooksul määruse kättesaamisest. Kohus hoiatas võlgnikku uuesti, et hindamiskulude määratud

ajaks tasumata jätmise korral loetakse, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 13.06.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse läbi vaatamata.

Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ja mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 324 eurot, millele lisandub viivis. Avaldajal ei ole hüvitatavaid

menetluskulusid.

5.1. Maakohtu määruse põhjendustes tugines maakohus asja lahendamisel TMS § 74 lg-tele 4,

7, 8 ja 9 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 148 lg-tele 1 ja 4.

5.2. Maakohus märkis, et täitemenetluses nr 027/2021/1220 on kohtutäituri määratud kinnisasja

hinna vaidlustanud võlgnik. Maakohus kohustas 31.01.2022 ja korduvalt 14.04.2022

kohtumäärusega võlgnikku tasuma ekspertiisitasu ettemaksu summas 820 eurot 7 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Võlgnik sai 14.04.2022 kohtumääruse kätte 25.04.2022, seega

tuli tal ekspertiisitasu tasuda hiljemalt 02.05.2022. Võlgnik ei ole kohtu määratud tähtajaks

esitanud ekspertiisitasu tasumist tõendavat maksedokumenti ega andmeid, mis võimaldaksid

kohtul elektrooniliselt kontrollida ekspertiisitasu tasumist. Samuti ei nähtu kohtute

2-21-19645

infosüsteemist ekspertiisitasu tasumist. Kuivõrd hindamise vaidlustaja, st võlgnik, ei ole

ekspertiisitasu tähtaegselt tasunud, tuleb lugeda, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Maakohus

leidis, et olukorras, kus võlgnik eksperditasu kohtu määratud tähtaja jooksul tasunud ei ole, ei

ole kohtul võimalik avaldust edasi menetleda. Maakohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 3 ja

TMS § 74 lg 9 koosmõjus läbi vaatamata.

5.3. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kuna lahend tehti

tema kahjuks põhjusel, et ta ei tasunud ekspertiisikulu. Maakohus määras kindlaks

sissenõudjale hüvitatavate menetluskulude suuruse, vähendades taotletud menetluskulude

hüvitise suurust 486 eurolt 324 eurole.

Määruskaebus, sissenõudja seisukoht ja menetluse edasine käik

6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätkata asja

läbivaatamist, kuid peatada tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-22-2373 menetluse

lõppemiseni ning jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud kohtutäituri ja

sissenõudja kanda.

6.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti menetluse peatamata. Menetluse

peatamata jätmise määruse peale ei saa esitada määruskaebust, mistõttu ei saanud võlgnik oma

õigusi ja huve määruskaebuse esitamise teel kaitsta. Seetõttu tugineb võlgnik praeguses

määruskaebuses sellele, et maakohus rikkus menetlust peatamata jättes TsMS § 356 lg-s 1

sätestatut. Isegi juhul, kui maakohus ei pidanud põhjendatuks menetlust TsMS § 356 lg-s 1

sätestatu alusel peatada, oleks maakohus saanud menetluse peatada TsMS § 355 alusel.

Menetlusosalise osalemine teises kohtumenetluses, mille tulemusest sõltub otseselt ka see, kas

see menetlusosaline peab kohtumenetluses kandma tema jaoks märkimisväärselt suuri

menetluskulusid 820 euro ekspertiisitasu näol (mida võib-olla ei olegi vaja kanda, kuivõrd

vajadus ekspertiisi teostamiseks võib ära langeda teise kohtumenetluse tulemusena), võib

määruskaebuse esitaja hinnangul olla käsitletav poolest tuleneva mõjuva põhjusena.

6.2. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti võlgniku kanda. Kuna avaldajaks oli kohtutäitur,

oleks pidanud maakohus jätma menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause järgi kohtutäituri

kanda.

6.3. Maakohus ei andnud enne vaidlustatud määruse tegemist pooltele võrdset võimalust

esitada teise poole menetlusdokumentide osas seisukohti. Võlgnik ei saanud avaldada

sissenõudja menetluskulude nimekirja osas omapoolset seisukohta, kuna seda ei toimetatud

võlgnikule kätte. Sissenõudja lepingulise esindaja e-kiri loeti võlgnikule kätte toimetatuks

TsMS § 314¹ lg 2 järgi. TsMS § 314¹ lg 2 peaks olema ultima ratio abinõu menetlusdokumendi

kättetoimetamisel siis, kui teised menetlusdokumendi kättetoimetamise viisid on ammendunud.

Lisaks ei ole sissenõudja menetluskulude nimekiri digitaalselt allkirjastatud.

7. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

võlgniku kanda.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-19645

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Võlgnik esitas koos määruskaebusega ka menetluse peatamise taotluse. Võlgnik palus

praeguses tsiviilasjas menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-22-2373 menetluse lõppemiseni.

Kuna tsiviilasjas nr 2-22-2373 on praeguse määruse tegemise ajaks menetlus lõppenud, jätab

ringkonnakohus taotluse rahuldamata.

11. Sissenõudja palus keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuna määruskaebus ei

ole esitatud tähtaegselt. TsMS § 661 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg hagita

menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Sissenõudja leiab, et võlgnikule oli vaidlustatud määrus kätte toimetatud

17.06.2022, mistõttu saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 04.07.2022 ning 22.07.2022

esitatud määruskaebus on seega esitatud hilinenult. Toimiku materjalidest nähtub, et

sissenõudja esitas 29.06.2022 taotluse lugeda vaidlustatud määrus võlgnikule kättetoimetatuks

TsMS § 3111 lg 1 p 1 alusel, alternatiivselt TsMS § 3141 järgi (tl 49). Maakohus saatis

võlgnikule vaidlustatud määruse 04.07.2022 e-kirjaga, märkides sealjuures, et kohus loeb

dokumendi kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel TsMS § 3141 lg 2 alusel (tl 51). Seega

luges maakohus vaidlustatud määruse võlgnikule kättetoimetatuks 08.07.2022, mistõttu oli

viimane tähtpäev määruskaebuse esitamiseks 25.07.2022. Järelikult on võlgniku 22.07.2022

määruskaebus esitatud tähtaegselt ja puudub alus määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks.

12. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

12.1. Praeguses asjas on kohtutäitur esitanud kohtule avalduse TMS § 74 lg 7 ja 8 alusel

seetõttu, et võlgnik vaidlustas kohtutäituri poolt arestimisel määratud kinnisasja hinna.

Maakohus jättis kohtutäituri avalduse läbi vaatamata, sest võlgnik ei tasunud eksperdi

hindamistasu. Määruskaebuse põhiliseks väiteks on, et maakohus ei oleks tohtinud jätta

avaldust läbi vaatamata, kuna maakohus on rikkunud TsMS § 356 lg-t 1 või § 355, jättes

menetluse peatamata.

Kohus võib mõjuval põhjusel (TsMS § 355) või teise menetluse tõttu (TsMS § 356 lg 1)

menetluse peatada, kuid ei ole selleks kohustatud. Maakohus lahendas võlgniku peatamise

taotluse 14.04.2022 määrusega, millega jättis taotluse rahuldamata. Maakohus on õigesti

märkinud, et määrus ei ole edasikaevatav osas, milles maakohus jättis menetluse peatamata

(TsMS § 360 lg 2). Kuna maakohus oli jätnud menetluse peatamata ja määras võlgnikule uue

tähtaja eksperdi hindamiskulude katteks 820 euro tasumiseks, oli võlgnik uue hindamise

korraldamiseks kohustatud ettemakse tasuma. Maakohus hoiatas võlgnikku, et hindamiskulude

määratud ajaks tasumata jätmise korral loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt sai võlgnik maakohtu 14.04.2022 määruse AET-is kätte 25.04.2022,

mistõttu tuli vastavalt määruses antud tähtajale (7 päeva alates määruse kättetoimetamisest)

820 eurot tasuda hiljemalt 02.05.2022. Võlgnik tähtajaks hindamiskulusid ei tasunud ja võlgnik

ei ole ka määruskaebuses väitnud, et ta oleks seda teinud ning et maakohus oleks ekslikult

jätnud tasumise tähelepanuta. Kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri hindamise, kuid

hindamiskulusid määratud tähtajaks ei tasunud, loetakse TMS § 74 lg 9 järgi, et ta ei ole

2-21-19645

hindamist vaidlustanud. Maakohus jättis seega õigesti avalduse TsMS § 423 lg 3 ja TMS § 74

lg 9 koosmõjus läbi vaatamata.

12.2. Võlgnik vaidlustab lisaks menetluskulude jaotust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

praeguse asja menetluskulud õigesti jaotanud, jättes need TsMS § 172 lg 1 esimese lause

kohaselt võlgniku kanda, kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Nõustuda ei saa

võlgniku seisukohaga, et kuna avaldajaks oli praeguses asjas kohtutäitur, siis tulnuks kulud jätta

kohtutäituri kanda. Kohtutäituril tuleb TMS § 74 lg 8 järgi pöörduda kohtusse uue hindamise

korraldamiseks eksperdi määramiseks, kui võlgnik või sissenõudja on TMS § 74 lg 7 järgi

hinna vaidlustanud. Kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri määratud hinna, on menetlus

algatatud võlgniku tõttu ja tema huvides. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mille tõttu kohus

võiks otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni teine menetlusosaline

(TsMS § 172 lg 1 teine lause).

12.3. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus kohelnud pooli ebavõrdselt, kuna ei

andnud võlgnikule võimalust avaldada sissenõudja menetluskulude nimekirja osas omapoolset

seisukohta. Samuti leiab võlgnik, et maakohus ei oleks tohtinud sissenõudja menetluskulude

nimekirja aktsepteerida, kuna see on allkirjastamata. TsMS § 336 lg 4 võimaldab kohtul

menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta

digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi

saatmises. Eeltoodust tulenevalt võis maakohus lugeda sissenõudja menetluskulude nimekirja

piisavaks, vaatamata sellele, et see oli allkirjastamata. Maakohus saatis sissenõudja

menetluskulude nimekirja võlgnikule 17.05.2022 ja 27.05.2022. Kuna võlgnik ei olnud

17.05.2022 e-kirja kättesaamist kinnitanud, saatis maakohus võlgnikule korduvalt e-kirja

27.05.2022, milles märkis ühtlasi, et kohus loeb e-kirja TsMS § 3141 lg 2 alusel

kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Maakohus oli seega esmalt proovinud

võlgnikule menetluskulude nimekirja kätte toimetada e-kirja vahendusel, oodates võlgniku

kättesaamiskinnitust. Kuna kättetoimetamine sel viisil ei õnnestunud, luges maakohus

sissenõudja menetluskulude nimekirja võlgnikule korrektselt TsMS § 3141 lg 2 alusel

kättetoimetatuks. Võlgnik maakohtu määratud tähtajaks, s.o 03.06.2022, ega vaidlustatud

määruse tegemise ajaks, s.o 13.06.2022, sissenõudja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid

ei esitanud. Võlgnik ei ole ka määruskaebuses toonud esile, et vaidlustatud määrus oleks

sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise osas ebaõige seetõttu, et ta ei saanud

väidetavalt sellele seisukohta esitada. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire. Võlgnik ei ole välja toonud ühtegi argumenti, et sissenõudja

kindlaksmääratud menetluskulud oleksid põhjendamatud või et neid tuleks vähendada. Seetõttu

ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu määrust menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas muuta.

13. Kokkuvõttes jääb määruskaebus rahuldamata, mistõttu jäävad kaebusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.

14. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

14.1. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-21-19645

14.2. Sissenõudja esitas 06.07.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on sissenõudja

lepingulise esindaja kulud määruskaebemenetluses kokku 918 eurot (käibemaksuga).

Menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud e-kirja teel, mida ringkonnakohus peab

TsMS § 336 lg 4 järgi piisavaks, kuivõrd sissenõudja lepinguline esindaja on praeguses

tsiviilasjas sama e-posti aadressi kasutades esitanud digitaalselt allkirjastatud dokumente.

Sissenõudja

lepingulisel

esindajal

kulus

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

menetlusdokumentide võlgnikule kättetoimetamise asjaolude kontrollimisele ja kohtule

taotluse koostamisele 0,30 tundi; võlgniku määruskaebuse, õiguskirjanduse ja materjalide

analüüsile ning võlgniku määruskaebusele seisukohtade koostamisele 3,5 tundi; menetluse

seisu kontrollimisele ja järelpäringu ringkonnakohtule koostamisele 0,2 tundi; kohtu

21.06.2023 kirjaga tutvumisele, kohtu 06.07.2023 määruse analüüsile ja menetluskulude

taotluse koostamisele 0,5 tundi. Sissenõudja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta

mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga.

14.3. Ringkonnakohtu hinnangul sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu määr 170 eurot,

millele lisandub käibemaks, ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

vandeadvokaadile makstavat tasu. Sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 4,5 tundi)

määruskaebemenetluses on kolleegiumi arvates asja vähest keerukust ja mahukust arvestades

osaliselt põhjendamatu. Kuivõrd sissenõudja lepinguline esindaja oli tsiviilasja materjalidega

kursis, käesolev õigusvaidlus ei ole tavapärasest keerukam ning menetlusdokumendid ei ole

mahukad (määruskaebuse sisu ca 2 lk ja määruskaebuse vastuse sisu ca 2 lk), peab

ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks määruskaebusele vastamise ja sellega

seotud toimingute puhul kokku 3 tundi ning menetluskulude nimekirja kohtule esitamise ja

kohtuga suhtlemise puhul kokku 0,5 tundi. Seega on sissenõudja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud ringkonnakohtus 714 eurot (3,5 h x 170 eurot + 20%). Eeltoodust tulenevalt

mõistab ringkonnakohus võlgnikult sissenõudja kasuks välja 714 eurot. Lisaks peab võlgnik

tulenevalt sissenõudja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest

kuni täitmiseni

15. Määruse peale, välja arvatud osas, millega on jäetud taotlus menetluse peatamata jätmiseks

rahuldamata, võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427). Menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178

lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)