2-22-4404/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4404

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

07.03.2022. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2021/5576

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.09.2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik/määruskaebuse esitaja): X (isikukood

XXXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Suido Västra (e-post:XXX)

Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus (aadress A.Lauteri 5 Tallinn, e-post:XXX)

Puudutatud isik II (sissenõudja): OÜ AIRES LAENUD

(registrikood 10995828, aadress Teatri väljak 3 Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02.09.2022. a määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus

määruskaebuse esitaja kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-22-4404

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 25.03.2022. a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse (kohtutäitur) 07.03.2022. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2021/5576, milles palub

eelnimetatud otsuse (otsus) tühistada ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 20.09.2021. a kaebust

ja selle kaebuse 10.02.2022. a täiendust uuesti läbi vaatama ning jätta menetluskulud

kohtutäituri kanda.

2. Kaebuse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus 022/2021/5576, mille aluseks

on sissenõudja OÜ AIRES LAENUD (sissenõudja) avaldus ja täitedokumendiks Tallinna notar

Margus Veskimäe 25.02.2015. a notariaalne dokument nr 961 (Keelumärgete kustutamise

avaldused, hüpoteekide kustutamise avaldused, hüpoteekide seadmise lepingud, kokkulepe

järjekoha kohta ja asjaõiguslepingud). Avaldaja esitas 20.09.2021. a kohtutäiturile kaebuse

arestimise tühistamiseks, korteriomandile seatud käsutamise keelumärke kustutamiseks ja

täitemenetluse lõpetamiseks. Kaebuse aluseks oli asjaolu, et täitur ei ole lähtunud

formaliseeritusse printsiibist, sissenõudjal puudub nõue võlgniku vastu ja vara arestimine ei ole

põhjendatud. Kohtutäitur tegi kaebuse osas 08.10.2021. a otsuse, millega jättis kaebuse

rahuldamata. Avaldaja pöördus kaebusega kohtutäituri otsuse peale kohtusse ning Tallinna

Ringkonnakohtu 17.01.2022. a määrusega tsiviilasjas 2-21-16595 tühistati kohtutäituri

08.10.2021. a otsus ja kohustati kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.

3. Kohtutäitur tegi 07.03.2022. a avaldaja 20.09.2021. a kaebuse osas uue otsuse, millega

rahuldas kaebuse osaliselt osas, mille kohaselt tuleb kohtutäituril sissenõudjalt sissenõutava

nõude osas nõuda lisaandmete esitamist, muus osas jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata.

4. Avaldaja ei ole rahul sellega, et kohtutäitur jättis 07.03.2022. a otsusega avaldaja kaebuse

täitemenetluse lõpetamise nõudes rahuldamata. Sissenõudja ei ole esitanud täiteasjas tõendit

selle kohta, et on 25.02.2015. a tagatislepingus viidatud 55 000 eurot notarile 22.02.2015. a üle

kandnud. Avaldaja leiab, et on sissenõudja kohustus teha oma nõue kohtutäiturile usutavaks ja

kohtutäituri kohustus selle nõude usutavust hinnata tähendab, et avaldajal on õigus esitada

kohtutäiturile ja kohtule tõendid selle kohta, et sissenõudja nõue usutav ei ole. Kohtutäituril,

isegi kui ei ole õigust nõuda sissenõudjalt maksekorraldusi laenu maksmise kohta, on nõude

usutavuse hindamise kohustuse täitmiseks kohtutäituril kohustus hinnata ka seda tõendit.

Kohtutäitur saatis 25.01.2022. a avaldajale sissenõudja 20.01.2022. a täitmisavalduse ja

20.01.2022. a täitmisteate. Avaldaja esitas 10.02.2022. a kaebuse täienduse. Kohtutäitur määras

kaebuse läbivaatamise 15.02.2022. a. Sissenõudja kaebuse läbivaatamisel ei osalenud ja

20.09.2021. a kaebuse läbivaatamist 15.02.2022. a sisuliselt ei toimunud. TMS § 217 lg 3 alusel

oli kohtutäituril 25.02.2022. a alus täitemenetluse lõpetamiseks, vastava otsuse tegemiseks.

Avaldaja 20.09.2021. a kaebuses ja 10.02.2022. a kaebuse täienduses palus täitemenetlus

lõpetada, st otsusest järeldub kohtutäituri seisukoht, et TMS § 23 lg 41 nõuded on sissenõudja

täitnud. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur 17.01.2022. a ringkonnakohtu määrust täitnud

ning avaldaja 20.09.2021. a kaebust uuesti läbi vaadanud. 07.03.2022. a otsusega jättis

kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata sissenõudja 03.03.2022. a täitmisavalduse alusel,

mille avaldaja sai 18.03.2022. a. TMS § 217 lg 1 sätestatud kohtueelne menetlus 03.03.2022. a

täitmisavalduse alusel algab 08.03.2022. a täitmisteatest. Avaldaja hinnangul ei selgu ühestki

2-22-4404

varasemast nõudearvestusest, kuidas väidetavad nõuded, st põhinõue summas 52 666,72 eurot,

intressinõue summas 5 750,02 eurot ja viivisenõue summas 4 440,86 eurot on saadud.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, jäi otsuses toodud seisukohtade ning põhjenduste

juurde, leides, et see on õiguspärane. Kohtutäitur osundas, et kaebuse punktides 13.1 ja 14

toodud väiteid ei ole kaebaja esialgses kaebuses esile toonud, vaid alles 25.03.2022. a kaebuses,

mille täitur on lahendanud 28.04.2022. a otsusega. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse

rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

6. Sissenõudja kohtule oma seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 02.09.2022. a määrusega X kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse 07.03.2022. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2021/5576 rahuldamata ning

menetlusosaliste menetluskulud X kanda. Kohus määras, et puudutatud isikutel menetluskulud

puuduvad.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avalduse rahuldamiseks alused

puuduvad. Kohus selgitas, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust ning neid väiteid,

mida esialgses kaebuses esitatud ei olnud, kohus ei hinda.

9. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kohtutäitur on asja õigesti menetlusse võtnud ja kas

täitur peaks juba alustatud täitemenetluse selle eelduste puudumise tõttu lõpetama. Avaldaja oli

20.09.2021. a kaebuses seisukohal, et täitur ei selgitanud täitemenetlust alustades välja, kas

võlgnikul oli ikkagi võlausaldaja ees võlakohustus. Võlgnik leidis, et mingit laenu ta

võlausaldajalt saanud ei ole, tegemist on olematu laenuga. Lisaks on võlgnik täitmisteates

esitatud nõude rahuldanud ja seega peab kohtutäitur täitemenetluse lõpetama. 10.02.2022. a

kaebuse täienduses vaidles võlgnik sissenõudja võlaarvestusele vastu ja leidis, et sissenõudja ei

ole esitanud nõuetekohast põhi-ja kõrvalnõuete arvestust, sellest ei ole võimalik aru saada,

milliste lähteandmete alusel on võlaarvestust võimalik kontrollida.

10. Kohus selgitas, et täitedokumenti täitmisele võttes peab kohtutäitur hindama selle

formaalset kehtivust ja vastavust täiedokumendile esitatud nõuetele: kas täitedokument sisaldub

TMS § 2 lõikes 1 toodud loetelus, kas see on jõustunud ning kas sellest on võimalik välja lugeda

menetluse pooled ja sisu. Täitedokumendi põhjal tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi ei ole

kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädev lahendama, selliste

vaidluste tarbeks on teine õiguskaitsevahend – sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (TMS §

221). Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamine eeldab kohtutäituri eksimust

menetluse läbiviimisel, TMS § 221 korral aga on probleem nõude olemasolus või selle

täidetavuses ja hagis toodud nõue on suunatud sissenõudja vastu.

11. Kohus leidis, et käesoleval juhul on täidetud täitemenetluse alustamise formaalsed eeldused

ning täitemenetluse lõpetamiseks alust ei ole. TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib

kohtutäitur

täitemenetluse

läbi

sissenõudja

avalduse

(edaspidi

täitmisavaldus)

ja

täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lõike 4 järgi lisatakse täitmisavaldusele täitedokument.

Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras

kinnitatud ärakirjana. Kohus märkis, et täitemenetlus on alustatud sissenõudja 03.08.2021. a

avalduse ja 25.02.2015. a notariaalse dokumendi nr 961 alusel (tl 65-69). Viidatud lepingu 2.2.2

2-22-4404

ja 3.2 kohaselt on hüpoteegiga summas 15 000 eurot tagatud sissenõudja Aires Laenud OÜ

nõuded, mis tulenevad Aires Laenud OÜ, X ning tema lahutatud abikaasa vahel 25.02.2015. a

sõlmitud krediidilepingust nr. 1500811 ja selle võimalikest lisadest. Asja materjalide juurde on

esitatud ka 31.08.2021. a notariaalne dokument nr 5408 (hüpoteekide üleandmise leping ja

asjaõiguslepingud), millega anti avaldaja korteriomandile kantud hüpoteek summas 60 000

eurot eelmiselt hüpoteegipidajalt üle käesoleva täiteasja sissenõudjale (tl 70-71). Notariaalne

hüpoteegi seadmise ja kohesele sundtäitmisele allumise leping on TMS § 2 lg 1 p 19 kohane

täitedokument. Kohus märkis, et seega ei ole asjakohane avaldaja väide selle kohta, et tema ei

ole laenu saanud, kuivõrd kohustatud isikuks ei ole mitte laenusaaja vaid hüpoteegiga

koormatud kinnisasja omanik. Avaldaja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik on

hüpoteegi seadmisel andnud nõusoleku kohesele sundtäitmisele allumise kohta ja seega ei ole

tähendust sellel, kas avaldaja on sissenõudjalt isiklikult laenu saanud või mitte. Lisaks on

tegemist materiaalõigusliku väitega, mis tuleks lahendada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi menetluses.

12. Kohtu hinnangul on seadusega kooskõlas ka sissenõudja täitmisavaldus. Täitmisavaldus

vastab TMS § 23 lg-s 2 sätestatud formaalsetele tingimustele, kuivõrd sellest selguvad kõik

vajalikud rekvisiidid ja andmed kohtutäituri, sissenõudja ja võlgniku kohta. TMS § 23 lg 41

järgi TMS § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile

esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus.

Sissenõudja on hüpoteegi seadmise lepingu kohtutäiturile esitanud, sellest nähtub, et avaldaja

on võtnud endale kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. Koos täitmisavaldusega on

kohtutäiturile eelnevalt esitatud ka 25.02.2015. a krediidileping nr 1500811 koos

maksegraafikuga (tl 54-58, 155-159). Tallinna Ringkonnakohus asus 17.01.2022. a määruses

tsiviilasjas nr 2-21-16595 seisukohale, et sissenõudja poolt varasemalt esitatud võlaarvestus ja

seega põhi- ja kõrvalnõuete kujunemine ei olnud piisavalt selge ega kontrollitav. Vastavalt

Tallinna Ringkonnakohtu juhistele andis täitur sissenõudjale võimaluse nõude kujunemist

täiendavalt selgitada ja põhistada.

13. Asja materjalidest nähtub, et sissenõudja esitas 03.03.2022. a täiendatud täitmisavalduse,

võlgnevuse arvestuse laenulepingule 1500811 seisuga 03.03.2022. a, krediidilepingu nr

1500811 lisad 1 ja 2 koos maksegraafikutega (tl 144, 148, 149-154). Kohtu hinnangul on

sissenõudja seega tõendanud põhi – ja kõrvalnõuete kujunemise aluse – ta on esitanud

laenulepingu ja selle lisad ning dokumentidest nähtub nii laenusumma, laenu tähtaeg kui ka

kõrvalnõuete määr. Kooskõlas TMS § 23 lg 4 ja 41 ei pea põhi- ja kõrvanõuete alust kinnitavad

dokumendid olema notariaalselt tõestatud, kuivõrd seaduse sõnastus nõuab notariaalset tõestust

vaid täitedokumendilt.

14. Kuigi käesolevas vaidluses on avaldaja esile toonud, et ta ei mäleta krediidilepingu nr

1500811 lisade nr 1 ja 2 sõlmimist, nende lisade maksegraafikute osadel lehtedel on puudu osa

avaldaja allkirjast ning seega on laenulepingute lisade ehtsus kahtluse all, kohus avaldajaga ei

nõustunud. Kohtu hinnangul on ka selle väite näol tegemist materiaalõigusliku asjaoluga, mille

kohta tuleb seisukoht võtta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Kohtutäitur

ei pea täiteasja menetlusse võtmise otsustamisel hakkama tuvastama laenulepingute ja nende

lisade ehtsust. Kohtutäituri jaoks piisab, kui sissenõudja tõendab talle laenulepingu esitamisega

nõude aluse, seda on käesoleval juhul sissenõudja ka teinud. Kohus rõhutas, et sissenõudja

vastutab täitmisavalduses toodud andmete õiguse eest. Kui sissenõudja on täitmisavalduses

esitanud teadvalt valeandmeid ja tõendanud täitemenetluses oma nõude alust võltsitud

dokumendiga,

on

tegemist

karistusseadustikus

sätestatud

teoga,

millele

järgneb

kriminaalvastutus, lisaks peab sissenõudja hüvitama ka kõik täitemenetluse kulud ja sellega

kaasneva kahju. Seega vastutab nõude aluse ehtsuse eest sissenõudja ning kohtutäitur ei pea

2-22-4404

tuvastama laenulepingu ja sellel olevate allkirjade ehtsust, piisab kui kohtutäitur teeb kindlaks

nõude aluseks oleva lepingu olemasolu ja selle tingimused. Kohtutäituril puuduvad ilmselgelt

ka erialased oskused, et hinnata laenulepingul või selle lisadel olevate allkirjade ehtsusust.

15. Täpsustatud täitmisavalduse kohaselt oli nõude summa 03.08.2021. a seisuga kokku

59 061,38 eurot, millest põhiosa võlg on 52 666,72 eurot, intressivõlg 5 750,02 eurot ja viivis

644,64 eurot. Nõude summa 03.03.2022. a seisuga on 62 857,60 eurot, millest põhiosa võlg

52 666,72 eurot, intressivõlg 5750,02 eurot ja viivis 4440,86 eurot. Sissenõudja on märkinud,

et igapäevaselt lisandub viivis 0,034% võlgnevuse põhiosalt eh 17,91 eurot päevas (tl 144

pöördel). Krediidilepingust nr 1500811 ja selle lisadest 1 ja 2 selgub, et sissenõudja on

laenusaajale teinud kolm põhisosa väljamakset - 25.02.2015. a - 40 000 eurot, 07.07.2017. a –

10 000 eurot ja 19.02.2019. a - 3 800 eurot. Seega on nende dokumentide alusel laenusaajale

kokku väljastatud laenu summas 53 800 eurot. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 17.01.2022.

a määruses tsiviilasjas nr 2-21-16595, et kohtutäituril ei ole õigust ega kohustust nõuda

sissenõudjalt maksekorraldusi laenu laenusaajale välja maksmise kohta (p 12.2). Seega tuleb

eeldada sissenõudja esitatud dokumentide õigsust.

16. Koos täpsustatud täitmisavaldusega 03.03.2022. a esitas sissenõudja ka krediidilepingu

täitmiseks laekunud maksete nimekirja ja täpsustatud põhi- ja kõrvalnõuete arvestuse. Kohus

leidis, et sissenõudja on piisava detailsusega selgitanud esitatud nõude kujunemist ja kohtutäitur

on seda piisava põhjalikkusega kontrollinud. Sissenõudja on esile toonud, et alates laenulepingu

sõlmimisest 25.02.2015. a - 18.09.2019. a toimus laenusaaja poolt laenukohustuste täitmine

suures osas vastavalt laenulepingu ja selle lisades kokkulepitud graafikule. Hiljem on maksed

toimunud korrapäratult ja tähtaegu järgimata. Viimane laekumine laenukohustuste katteks

toimus 09.05.2021. a, mis on arvestatud osaliselt 17.08.2020. a graafikujärgse makse katteks,

pärast seda ei ole kohustust enam täidetud. Sissenõudja poolt esitatud arvestuse kohaselt on

võlgniku poolt lepingu nr. 1500811 täitmiseks laekunud kokku 18 765,21 eurot, millest on

arvestanud 1 133,28 eurot põhiosa ja 17 631 eurot kõrvalnõuete katteks (tl 148). Kohtutäitur on

kaebust lahendades kontrollinud, et sissenõudja poolt esitatud krediidilepingu täitmiseks

laekunud maksete nimekirjas on kõik võlgniku poolt edastatud maksekorraldustes märgitud

maksed kajastatud ja need on laenukohustuse täitmiseks arvestatud. Kohus leidis seega, et

kohtutäiturile on sissenõudja esitanud TMS § 23 lg 41 alusel ka põhi- ja kõrvalnõuete detailse

arvestuse ja kohtutäitur on seda põhjalikult kontrollinud.

17. Kohus kontrollis samuti üle sissenõudja esitatud arvestuse ning nõustus sellega. Avaldaja

poolt avaldusele lisatud kontoväljavõtetest nähtub, et avaldaja on krediidilepingu nr 150811

katteks teinud sissenõudjale makseid ajavahemikul 15.09.2015. a - 09.05.2021. a kokku

summas 17 240,90 eurot (tl 15-32). Seega kinnitavad ka avaldaja enda esitatud tõendid

sissenõudja väidete õigsust. Kui avaldaja on seisukohal, et sissenõudja on valesti arvestanud

tasutud summasid põhi – ja kõrvalnõuete vahel, on avaldajal võimalus esitada oma väide

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Seda, millises osas on võlgniku tehtud

makseid arvestatud kas põhi- või kõrvalnõuete katteks, ei saa kohtutäitur täiteasja menetlusse

võtmise otsustamisel kontrollida, kuivõrd see väljuks taaskord täitemenetluse formaliseerituse

põhimõttest. Tegemist on materiaalõigusliku vastuväitega ja selle lahendamiseks tuleb

võlgnikul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu.

18. Kohus selgitas, et formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei kontrolli kohtutäitur

täitemenetluse alustamisel materiaalõiguslikke asjaolusid, sh kas nõue on olemas. Käesoleval

juhul on kohtutäitur täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022. a määrusega tsiviilasjas nr

2-21-16595 antud juhised, andnud võimaluse sissenõudjale detailse arvestuse esitamiseks ja

seejärel kaebuse uuesti läbi vaadanud. Asjaolu, et sissenõudja kaebuse läbivaatamisele ei ilmu,

2-22-4404

ei takista kaebuse läbivaatamist ega anna alust täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur on

kontrollinud ja kaebuse lahendamise käigus tuvastanud, et sissenõudja nõudearvestus vastab

laenulepingule. See, et avaldaja kohtutäituri hinnangutega ei nõustu, ei tähenda, et kohtutäitur

ei oleks ringkonnakohtu juhiseid täitnud. Kuna kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid

aluse täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 alusel, on kohtutäitur õigesti jätnud võlgniku

kaebuse rahuldamata. Eeltoodust lähtuvalt jättis kohus avaldaja kaebuse kohtutäituri

07.03.2022. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2021/55876 rahuldamata. Kohus ei vastanud ka

kaebuse p 13.1 ja p 14 toodud väidetele, kuivõrd need on täitur lahendanud 28.04.2022. a

otsuses.

Määruskaebus

19. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega tühistada kohtutäituri 07.03.2022. a otsus ja kohustada kohtutäiturit avaldaja

20.09.2022. a kaebust ja selle 10.02.2022. a täiendust uuesti läbi vaatama; välja nõuda

sissenõudjalt avaldajaga sõlmitud krediidilepingu nr 1500811 ja selle lisade originaalid ning

jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

20. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus TMS § 23 lg 41 valesti kohaldanud ja

oluliselt rikkunud määruse põhjendamiskohustust.

21. Avaldaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022. a määrusele tsiviilasjas nr 2-21-

16595. TMS § 23 lg 41 näeb ette, et koos hüpoteegi seadmise lepinguga tuleb täitemenetluse

alustamiseks kohtutäiturile esitada ka tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja

detailne arvestus, et vähendada vaidlusi sissenõutava summa suuruse üle ja riski sissenõudja

positsiooni kuritarvitamiseks. Eelnimetatu on ühtlasi tõendiks nõude sissenõutavuse kohta. Kui

seadus kohustab sissenõudjat viidatud dokumente esitama, siis on kohtutäitur kohustatud neid

ka kontrollima, sh tuleb kohtutäituril kontrollida seda, kas nõudearvestus vastab lepingule.

Täitemenetluse alustamise üks eeldus on, et konkreetses täitemenetluses sissenõutavate nõuete

suuruse kujunemine on selge ja arusaadav. Tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23

lg-st 41 tulenevalt hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt

kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis

võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud

sissenõutavaks muutunud nõuetega (Riigikohtu 29.05.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12,

p 36). Hüpoteegiga tagatud nõuete korral on kohtutäituril kohustus täitemenetluse alustamise

eeldusi kindlaks määratud ulatuses kontrollida.

22. Täitmisavaldusest ei nähtu detailset intressi- ja viivisearvestust. Sissenõudja ei ole esitanud

kohtutäiturile põhi- ja kõrvalnõuete alust ega detailset arvestust, mille õigsust oleks võimalik

kontrollida. Kontrollitavat arvestust selle kohta, kuidas on saadud põhinõue 52 666,02 eurot,

intressinõue 5 750,02 eurot ja viivisenõue 3 699,93 eurot, ei ole sissenõudja esitanud,

kohtutäitur ega maakohus ei ole sissenõudja arvestuse õigsust kontrollinud ega põhjendanud,

miks nad avaldaja põhjendustega, vastuväidetega nõudele ei nõustu.

23. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile 20.01.2022. a täpsustatud täitmisavalduse, milles on

nõude arvestus laenulepingu lisa nr 1 ja nr 2 alusel, mille kohaselt avaldaja on saanud täiendavat

laenu summas 10000 eurot ja 3800 eurot. Lisa 1 maksegraafiku järgi (dtl 95) ja lisa 2

maksegraafiku järgi (dtl 101) oli avaldaja täitnud maksegraafikuid 15.03.2019. a seisuga

korrektselt, sest laenujääk seisuga 15.03.2019. a oli 49286,59 eurot, st sama summa, mis oli

15.07.2017. a maksegraafiku järgi seisuga 15.03.2019. a. Seega seisuga 15.03.2019. a avaldajal

laenu põhiosa, intressi ega viivise võlga ei olnud. Perioodil 2019 märts - 2021 juuni on avaldaja

2-22-4404

tasunud sissenõudjale kokku 6832,59 eurot laenulepingu nr 15000811 alusel. Millistest

liidetavatest intressimaksetest koosneb intressinõue 5750,02 eurot ja viivisenõue 3699,93 eurot,

selle kohta ei ole sissenõudja kontrollitavat arvestust esitanud.

24. Sissenõudja konto väljavõtte järgi (dtl 50-52) on sissenõudja kandnud oma kontolt notarile,

kohtutäituritele 2015 veebruaris ja märtsis kokku 76457,45 eurot. Sissenõudja kohustus teha

oma nõue kohtutäiturile usutavaks ja kohtutäituri kohustus selle nõude usutavust hinnata

tähendab, et avaldajal on õigus esitada kohtutäiturile ja kohtule tõendid selle kohta, et

sissenõudja nõue usutav ei ole. Kohtutäituril isegi kui ei ole õigust nõuda sissenõudjalt

maksekorraldusi laenu maksmise kohta, on nõude usutavuse hindamise kohustuse täitmiseks

kohustus hinnata ka seda tõendit.

25. Asjaolud, mida kohus saab arvesse võtta ka hagita asja lahendamisel: 1) sissenõudja ei ole

kandnud avaldaja kontole laenu summas 40000 eurot ega lisaks sellele 10000 eurot ega 3800

eurot ega mingis muus summas, vaid sissenõudja on kandnud otse kolmandatele isikutele

76457,45 eurot (laen), mis oli Äripanga laen sissenõudjale; 2) sundtäitmised avaldaja vara

suhtes (täitemenetlused nr 022/2021/5576 ja nr 022/2021/5577, Harju Maakohtu tsiviilasjad nr

2-22-4404, 2-22-9400, 2-21-15333) lähtuvad sisuliselt laenust sissenõudjale Äripangalt; 3)

avaldaja on sissenõudjale tasunud kokku 32169,11 eurot; 4) sissenõudja nõue avaldaja vastu

saab lähtuda arvestusest 76457,45-32169,11=44288,34 eurot, millest tagatiskokkuleppe järgi

sissenõudjal sundtäidetavat nõuet avaldaja vastu 15000 eurot ületavas summas ei ole.

26. Kohtutäituri järelduse 07.03.2022. a otsuses, et sissenõudja poolt esitatud arvestuse kohaselt

on võlgniku poolt lepingu nr 1500811 täitmiseks laekunud kokku 18765,21 eurot, millest on

arvestanud 1133,28 eurot põhiosa ja 17631,93 eurot kõrvalnõuete katteks, õigsust ei ole

võimalik kontrollida. Sundtäidetav saab sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõue avaldaja vastu

olla juhul, kui see on selge ja arusaadav. Avaldaja kaebust, et nõue ei ole selge ega arusaadav,

lahendab kohus ka hagita menetluses. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei oma asja lahendamisel

tähtsust, et sissenõudjal ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet avaldaja vastu 15000 eurot ületavas

summas.

27. Avaldaja viitab 25.02.2015. a tagatiskokkuleppele: 2.1. Omanik seab Hüpoteegipidaja II

kasuks lepingu esemele esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga

kuuskümmend tuhat (60 000) eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. 2.2. Hüpoteegiga on tagatud

Hüpoteegipidaja II nõuded alljärgnevalt: 2.2.1. Kõik nõuded Hüpoteegipidaja III vastu, mis

tulenevad Hüpoteegipidaja II ja Hüpoteegipidaja III vahel 25.02.2015. a sõlmitud

laenulepingust nr 12382015J ja selle võimalikest lisadest. 2.2. Kõik nõuded Omaniku ja

Omaniku lahutatud abikaasa vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja III, Omaniku ja Omaniku

lahutatud abikaasa vahel 25.02.2015. a sõlmitud krediidilepingust nr 1500811 ja selle

võimalikest lisadest kui Hüpoteegipidaja III loovutab nimetatud lepingutest tulenevad Omaniku

ja Omaniku lahutatud abikaasa vastu suunatud nõuded Hüpoteegipidajale II. 2.3. Osalejad

lepivad kokku, et Hüpoteegipidajal II on õigus loovutada käesoleva lepingu alusel seatav

hüpoteek Hüpoteegipidajale III, loovutades sellisel juhul Hüpoteegipidajale III tagasi ka

hüpoteegiga tagatud nõuded Omaniku ja Omaniku lahutatud abikaasa vastu, mis on

Hüpoteegipidajale II loovutatud käesoleva lepingu punkti kaks kaks kaks (2.2.2.) kohaselt.

28. Tagatislepingus hüpoteegipidaja II on Tallinna Äripanga AS (pank) ja hüpoteegipidaja III

on sissenõudja. Tagatislepingu punkti 2.2.3. järgi selleks, et sissenõudjal tekiks hüpoteegiga

tagatud nõue avaldaja vastu 15000 eurot ületavas summas krediidilepingust nr 1500811

tulenevas nõudes, peab sissenõudja kõigepealt selle nõude loovutama pangale ja seejärel peab

2-22-4404

pank selle nõude loovutama sissenõudjale tagasi. Sellise tingimuse põhjuseks on avaldaja

arusaamise järgi tagatislepingu p. 2.2.1. viidatud laenuleping nr 12382015J, mille alusel pank

eeldatavalt andis sissenõudjale laenu 55000 eurot, mille sissenõudja 22.02.2015. a notari

deposiitarvele edasi kandis, st pank soovis seda laenu sissenõudjale selliselt tagada.

Tagatislepingust järeldub, et hüpoteeki 15000 eurot ületavas summas krediidilepingu nr

1500811 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal omandada mingil teisel viisil, kui ainult

pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu, mida ei ole toimunud, st 31.08.2021. a

hüpoteegi ülekandmise leping hüpoteegisummat krediidilepingu nr 1500811 tagamiseks ei

suurendanud. Tagatislepingus ei ole kokku lepitud mingit teist võimalust, kuidas hüpoteek

krediidilepingu nr 1500811 tagamiseks saaks olla suurem kui 15000 eurot, st alustada nõude

loovutamist nö otsast peale tagatislepingu p 2.2.3. kokku lepitud tagajärge kaasa ei tooks. Isegi

kui sissenõudja nõue avaldaja vastu TMS § 2 lg 1 p 19 alusel oleks olemas, ei ole see 15000

eurost suurem.

29. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile lisa 1 koopia, millel maksegraafiku lk 1 on avaldaja

allkirjast osa puudu, ja lisa 2 koopia, millel maksegraafiku lk 1-4 on avaldaja allkirjast osa

puudu. Hagita menetluses lähtub kohus uurimisprintsiibist ja selleks, et hinnata, kas kohtutäitur

on TMS § 23 lg 41 nõuded täitnud või kaebuse rahuldamisel oleks tal võimalik need nõuded

täita, on oluline välja selgitada, millise lepingu on avaldaja sissenõudjaga sõlminud. Kuna

avaldaja allkirja ehtsus vähemalt krediidilepingu lisadel ei ole üheselt selge, palub avaldaja

sissenõudjalt krediidilepingu nr 1500811 ja selle lisade originaalid välja nõuda.

Menetlusosaliste seisukohad

30. Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maakohtu

määrus on õige ja seaduslik ning selle tühistamiseks puuduvad alused. Kaebaja poolt kohtule

esitatud määruskaebus on sisuliselt identne kohtutäiturile ja maakohtule esitatud kaebustega.

Kohtutäituril puudub võimalus uusi ja täiendavaid selgitusi enam anda. Kaebaja ei ole endiselt

põhjendanud, miks ja kuidas peab kohtutäitur tuvastama maksekorraldusi ja allkirjade õigsust.

Lepingute ja allkirjade ehtsust puudutav on materiaalõiguslik vaidlus, milline tuleb lahendada

hagimenetluses. Kohtutäitur ei saa lahendada materiaalõiguslikke asjaolusid ning võlgnikul on

TMS § 221 aluse võimalik esitada selles osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mida

ta on käesoleval juhul ka teinud.

31. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Sissenõudja nõustus kohtutäituri vastuväidetega. Sisulised etteheited nõude suuruse osas on

põhjendamatud ning lahendatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses, millise

hagimenetluse määruskaebuse esitaja on alustanud. Nõue on tegelik, sissenõutav ja esitatud

täitmiseks õige isiku poolt õiges summas. Loovutatud ja tagasi loovutatud. Puudutatud isik on

väljastanud laenu, mida ei ole tagastatud.

Menetluse edasine käik

32. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-4404

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

34. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule materiaalõiguse väär kohaldamine ette

heidetav.

35. Nii nagu määruskaebuse esitaja õigesti esile toob, on kohtupraktikas TMS 23 lg 4¹

kohaldamisel selgitatud, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb hüpoteegipidajal

täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks

teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja

millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega (vt

RKTKo 29.05.2012. a, 3-2-1-64-12, p 36). Selle seisukoha juurde on Riigikohus jäänud ka

hilisemas kohtupraktikas (vt nt RKTKo 14.10.2015. a, 3-2-1-102-15, p 12), täpsustades, et

kohtutäiturile esitatavaid andmeid peab olema võimalik kontrollida ka kohtumenetluses (vt nt

RKTKo 30.04.2014. a, 3-2-1-29-14, p 23).

36. Samas ei ole kohtupraktikas ega õigusaktides kindlaks määratud, millise detailitäpsusega ja

millises vormis eelnimetatud nõudearvestus kohtutäiturile esitada tuleb. Vaieldamatult selge

on, et sissenõudja nõude kujunemine peab olema kohtutäituri jaoks arusaadav ning kohtu poolt

kontrollitav. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu poolt 17.01.2022. a määruses tsiviilasjas nr 2-

21-16595 antud juhistele tuli kohtutäituril avaldaja kaebuse uuel läbivaatamisel välja selgitada,

kuidas on kujunenud sissenõudja täitmisavalduses märgitud võlgnevus nii põhi- kui

kõrvalnõuete osas, arvestades ka avaldaja väidet, et sissenõudja nõuet on mingis osas täidetud.

37. Analoogselt maakohtuga on ringkonnakohus seisukohal, et kohtutäitur ei ole kaebuse uuel

läbivaatamisel ringkonnakohtu antud juhiseid rikkunud ning on sissenõudja nõuet piisava

põhjalikkusega kontrollinud. Selles osas järgib ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi ja

seadusest tulenevalt neid ei korda. Sissenõudja nõude kujunemine on, arvestades esitatud

dokumente ja selgitusi, 03.03.2022. a seisuga (tlk 66) kontrollitav ja jälgitav. Sissenõudja poolt

esitatu põhjal saab asuda seisukohale, et ta on oma nõuded kohtutäiturile usutavaks teinud, sh

on arusaadavad nii tasumata laenu põhiosa kui intressi summade suurused, tasumisele

kuuluvate graafikujärgsete maksete suurused, viivisemäär, intressimäär, tasumata maksete

arvestusperiood, maksete sissenõutavaks muutmise aeg, avaldaja poolt teostatud maksete aeg

ja suurused.

38. Ringkonnakohtu hinnangul lähtub määruskaebuse esitaja vääralt väitest, et sissenõudja

nõue avaldaja vastu saab lähtuda arvestusest 76 457,45 – 32 169,11 = 44 288,34 eurot. Kuigi

avaldaja esitatud kontoväljavõtetest nähtub tõepoolest, et sissenõudjale on tasutud 32 169,11

eurot (tlk 29-32), selgub nende analüüsist, et selle summa hulgas on ka lepingu nr 1500812

järgsed maksed.

39. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu, et käesolevas asjas lahendatakse

kaebust kohtutäituri otsusele täiteasjas nr 022/2021/5576, milles esitatud täitmisavaldusest

nähtuvalt tagavad hüpoteegid sissenõudja, avaldaja ja SA vahel 25.02.2015. a sõlmitud

krediidilepingust nr 1500811 tulenevaid nõudeid (tlk 37). Ka sissenõudja nõudearvestused on

2-22-4404

seotud ainult laenulepinguga nr 1500811 (tlk 38, 66). Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu

ja määruskaebuses ka ei väideta, et hüpoteekidega tagatavate nõuete kokkulepet on muudetud,

ei puutu lepingu nr 1500812 järgsed maksed käesoleval juhul asjasse ning neid ei ole alust

arvestada krediidilepingu nr 1500811 järgsete maksetena.

40. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et käesolevas asjas tuleb arvestada

asjaolusid, et sissenõudja ei olegi avaldaja kontole laenu summas 53 800 eurot kandnud, vaid

kandis otse kolmandatele isikutele 76 457,45 eurot, mis oli Äripanga laen sissenõudjale ja

sundtäitmised avaldaja vara suhtes (täitemenetlused nr 022/2021/5576 ja nr 022/2021/5577)

lähtuvad Äripanga laenust sissenõudjale.

41. Sisuliselt väidab avaldaja ringkonnakohtu hinnangul taas kord seda, et tema ei ole

sissenõudjalt laenu saanud. Tegemist on materiaalõigusliku vastuväitega, mis tuleb esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses. Toodust johtuvalt ei pidanud

kohtutäitur kontrollima ega hindama avaldaja poolt tõendina esitatud sissenõudja konto

väljavõtet. Seda, et kohtutäituril ei ole õigust ega kohustust sissenõudjalt nõuda

maksekorraldusi laenu maksmise kohta, selgitas avaldajale ringkonnakohus ka oma

17.01.2022. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-16595 (p 12.2.).

42. Ringkonnakohus

on

seisukohal,

et

maakohtule

ei

ole

ette

heidetav

ka

põhjendamiskohustuse rikkumine.

43. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel

kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või

pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS §

217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust,

kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (vt nt

RKTKm 01.04.2009. a, 3-2-1-20-09, p 10).

44. Eeltoodust tulenevalt tuli avaldajal kõik asjaolud, millele ta soovis oma kaebuses

kohtutäituri otsusele tugineda, esitada esmalt kohtutäiturile. Arvestades, et avaldaja esitas

kaebuse punktides 13.1 ja 14 väited esmakordselt alles 25.03.2022. a maakohtule esitatud

menetlusdokumendis ning neid ei ole esitatud tema 20.09.2021. a kaebuses (tlk 11-12), mida

kohtutäitur oli kohustatud uuesti läbi vaatama ega ka selle 10.02.2022.a täienduses (tlk 40-41),

ka on kohtutäituri neile väidetele vastanud 28.04.2022. a otsuses (tlk 95-98), ei pidanudki

maakohus nende kaebuse väite osas seisukohta võtma. Neil põhjendustel ei saa neid avaldaja

kaebuse väiteid analüüsida ja oma seisukohta avaldada ka ringkonnakohus.

45. Määruskaebusest nähtuvalt on avaldaja kahtluse alla seadnud ka oma allkirja ehtsuse

sissenõudja poolt esitatud maksegraafiku lehekülgedel ning kordab maakohtu menetluses

esitatud taotlust krediidilepingu nr 1500811 ja selle lisade originaalide sissenõudjalt välja

nõudmiseks.

46. Analoogselt maakohtuga on ka ringkonnakohus seisukohal, et selle taotluse rahuldamiseks

seaduslik alus puudub. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et kohtutäitur ei

pea täitemenetluse algatamisel tegelema lepingute ehtsuse tuvastamisega. Ka kohtupraktikas

on sedastatud, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saaks kohtutäitur

kontrollida nt väiteid, et allkiri dokumendil on võltsitud, kuna selline vaidlus väljub kohtutäituri

pädevuses olevate küsimuste kontrollimise raamidest (vt RKTKm 20.11.2013.a, 3-2-1-138-13,

p-d 18 ja 19). Kuivõrd tegemist on sisulise etteheitega sissenõudjale ja tema nõudele, on

2-22-4404

tegemist materiaalõigusliku vastuväitega, mis tuleb avaldajal esitada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagimenetluses, nagu on vaidlustatud määruses õigesti leidnud ka maakohus.

47. Praegusel juhul on täitemenetlus algatatud täitedokumendi alusel, milleks on notariaalselt

tõestatud kokkulepe avaldaja kohesele sundtäitmisele allumise kohta hüpoteegiga tagatud

nõuete rahuldamiseks. Kohtupraktikas on rõhutatud, et hüpoteegi alusel saab täitemenetlust

alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks (vt ka VÕS § 82 lg 7), st tagatud

nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Kui hüpoteegipidaja ei ole

põhistanud, et tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud, peab täitur keelduma täitemenetluse

algatamisest, alustatud täitemenetluse aga TMS § 48 p 4 või 7 alusel lõpetama (vt nt RKTKo

28.09.2011.a, 3-2-1-60-11, p 17).

48. Võttes arvesse, et sissenõudja hüpoteegipidajana on kohtutäiturile põhistanud oma nõude

sissenõutavaks muutumise ja avaldaja ei ole määruskaebemenetluses suutnud põhistada

vastupidist, kohtutäiturile ei ole etteheidetav ka ringkonnakohtu poolt 17.01.2022. a tsiviilasjas

nr 2-21-16595 tehtud määruses antud juhiste täitmata jätmine või avaldaja kaebuse läbi

vaatamata jätmine, puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ning maakohtu määruse

tühistamiseks ja avaldaja kaebuse kohtutäiturile uueks läbi vaatamiseks saatmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

49. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel määruskaebuse esitaja

kanda.

50. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt puuduvad puudutatud isikutel määruskaebemenetluses

menetluskulud, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

51. TMS §-st 218 lg-st 3 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1 tulenevalt

võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/