2-22-17917/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

11. august 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-17917

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus N P

vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Avaldaja:

AB

„Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314

Tallinn), lepinguline esindaja A L (e-post xxx)

Puudutatud isik: N P (isikukood xxx, elukoht xxx)

16.05.2023

Avaldaja lepinguline esindaja A L

Puudutatud isik N P

Puudutatud isiku lepinguline esindaja I R

Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus N P vastu kahju hüvitamise nõudes

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.

3. Välja mõista avaldajalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt puudutatud isiku N P kasuks

menetluskulud summas 438,50 eurot (õigusabikulud).

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaal tasuda puudutatud isikule N Ple käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni

täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Avaldaja nõue ja asjaolud

1. Kohtule esitatud avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri

aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu

nr xxx. Kindlustusvõtjaks on O R, kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.

11.05.2020 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 10.05.2020 korteris xxx veekahju.

Kahjuteate kohaselt asub kindlustatud korter teisel korrusel, viiendal korrusel oli veeavarii,

mistõttu said kahjustada elutuba, köök, vannituba ja esik, laed ja seinad. xxx korteriühistu vastuse

kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr xxx, kus kraanikausi all oli katki soojaveetoru,

mis ei ole kaasomandis. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxx üle 12.05.2020

ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr xxx saanud

kahjustada köögi lagi, seinad; elutoa lagi, seinad; esiku lagi; vannitoas on vaja kontrollida

elektrisüsteem. Põranda talade vahel on vill ja talade peal on PLP (puitlaastplaat), vill võib olla

märgunud. Köögi, elutoa ja esiku põrand on kohati kahjustatud. Magamistoas on põrand

kahjustamata.

2. Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx OÜ summas 3287,90 eurot.

Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.

Kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist, avaldaja hüvitas kahju summas 2267 eurot

kindlustusvõtja arvelduskontole. Puudutatud isik on korteriomandi xxx omanik. Avaldaja esitas

27.05.2020 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude tasumise tähtajaga hiljemalt

10.06.2020. Puudutatud isik hüvitas avaldajale kahju vaid osaliselt, summas 830,80 eurot.

Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on 1436,20 eurot (2267-830,80).

3. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue asjast

puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel

on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist

saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu

olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6

mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka

võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta

sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23).

Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud

korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele

korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude

alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju

korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise

korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud

õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse

täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 teise

alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest

ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on

selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128

alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige

järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: teine

korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse

rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või

tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). KrtS § 31 lg 1 p

1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset

kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma

eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku

mõju. AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt

kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi

kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega tulenevalt KrtS

§ 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 oleks puudutatud isik pidanud vältima teise kaasomaniku (alumise

naabri) kahjustamist. Avaldaja hinnangul oleks asjast puudutatud isik pidanud vältima teisi

kaasomanikke kahjustavat asjaolu (veekahju) endale kuuluvas korteris. Seadusest tulenevat

hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isikute vastutus ei

sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust,

millisel konkreetsel põhjusel kahjustav asjaolu (veekahju) tekkis. Avaldaja hinnangul on oluline

see, et puudutatud isik olid kahju tekkimise hetkel korteri xxx omanik.

4. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle

on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema

perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju

hüvitamise

nõude

aluseks

olevaid

asjaolusid

tõendama

avaldaja.

Kui

kahjustatud

korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise

korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik)

rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi

omanik

(puudutatud

isik)

tõendama,

et

kahjustav

asjaolu

tulenes

korteriomanike

kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka

Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et

veekahju on alguse saanud xxx korterist. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse

rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine

ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik

sõltumata süüst. Korteriomanik (puudutatud isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi

oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

5. Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr xxx on saanud 10.05.2020

toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles

ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest

tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise

võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada

avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos

puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. Avaldaja

hinnangul on KrtS § 31 lg 1 p 1 ning AÕS § 72 lg 5 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida

ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada

ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg

2). Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et veekahju korral

võib vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist

kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise

kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3

esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse

vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr

xxx siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Avaldaja hüvitas kahju

summas 2267 eurot, omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

6. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi

ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta

poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada

asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas

kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-

12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea

igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Puudutatud isiku käitumise (ta ei vältinud

korterisisest veekahju) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest

tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei

oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.

7. Kahjunõue seni tasumata summa ulatuses muutunud sissenõutavaks alates 11.06.2020. VÕS §

113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes (lisa 11) palus avaldaja

kahju hüvitada hiljemalt 10.06.2020. Puudutatud isik kogu kahju hüvitanud ei ole, seega on

avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue

alates 11.06.2020. Viivised avalduse esitamise seisuga 29.11.2022 (periood 11.06.2020 –

29.11.2022) on 283,76 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/).

8. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahju summas 1436,20 eurot

(põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 29.11.2022 summas 283,76 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 30.11.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

9. Avaldaja palub menetluskulu jätta puudutatud isiku kanda ja välja mõista viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise

otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Puudutatud isiku vastuväited

10. Puudutatud isik ei vaidlusta asjaolu, et korter xxx on saanud 10.05.2020 korteris xxx toimunud

veeuputuse tagajärjel kahjustada ja kahjustuse eest vastutab puudutatud isik. Korter xxx asub

korrusmaja 5. korrusel ning korter xxx selle all 2. korrusel. Samuti said veeuputuses kannatada

1., 3. ja 4. korruste üksteise all asuvad korterid. 10.05.2020 toimunud veeuputuse ajal oli korter

xxx kindlustatud kindlustusseltsis xxx, mille kaudu on toimunud läbirääkimised kahjustada

saanud korterite omanikega ning tekkinud kahju hüvitamine. Avaldaja jättis oma avalduses

ütlemata, et puudutatud isik ja korteri xxx kindlustusseltsi kahjukäsitleja on üritanud pidada

avaldajaga läbirääkimisi ja on teinud 09.06.2020 kompromissettepaneku. Avaldaja käitus

pahausklikult, keeldus läbirääkimistest nii puudutatud isiku, kui korteri xxx kindlustusseltsiga,

eitavalt vastas palvetele pikendada maksetähtaega ning pole esitanud palutud arvutuskäiku

väljamakstud kahjunõudele summas 2267 eurot. Avaldaja on võtnud kahjunõude suuruse

määramise aluseks vaid ühe ehitusfirma hinnapakkumise, pannes puudutatud isiku fakti ette,

jättes ilma valiku võimaluseta. Puudutatud isiku hinnangul on käsitletav hinnapakkumine

ülepaisutatud ja ebarealistlik. Korruptsiooni vältimiseks on õige antud olukorras küsida erinevate

konkureerivate ehitusfirmade hinnapakkumisi võrdlemiseks ja õiglase hinna määramiseks.

Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et ta on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle

läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue

puudutatud isiku vastu. Puudutatud isik ei nõustu esitatud kahjunõude suurusega. Põhjendatud

ega mõistlik ei ole, et olukorras, kus korter oli kahjustatud minimaalselt, sai kahjustatud korteri

omanik toredusliku, mitte vajaliku remonti puudutatud isiku arvel, selle juures kahju hüvitamine

ei tohi olla rikastumise allikaks. Puudutatud isik leiab, et avaldaja/kindlustusandja võib

kindlustusvõtjale/ korteri xxx omanikule välja maksta ükskõik kui suure kindlustushüvitise

vastavalt nende vahel sõlmitud lepingu tingimustele. Avaldaja peab arvestama sellega, et kahju

ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS 7. peatüki sätteid. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1, lg 3

ja lg 5, VÕS § 132 lg 3 ning VÕS § 140 lg 1 saaks kindlustusfirma tagasinõudega puudutatud

isikult välja nõuda üksnes tegeliku kahju. Tuleb lähtuda kahju hüvitamise eesmärgist, milleks on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1).

VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 5 näeb ette, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu,

mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja

arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 132

lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue

samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise

määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui

kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel

põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse

iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse

olemasolu.

11. Puudutatud isik ei ole sätestatud KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 kohustust rikkunud ning

on oma korterit hooldanud, korteris xxx on tehtud kapitaalremont ja vahetatud veetorustik.

Veeavarii juhtus segisti voolikute sisemiste metallelementide deformeerimise tõttu eeldatavasti

veekoostise mõjul, mida polnud võimalik ette näha.

12. Põhjendatud ei ole, et põranda vahetus oli vajalik. xxx kahjukäsitleja oma 01.06.20 e-kirjas

pööras avaldaja tähelepanu, et xxx kindlustuse poolt esitatud vara ülevaatuse akti järgi pole korteri

nr xxx põrandal liigniiskust tuvastatud, seda kinnitas korteri xxx omanik ülevaatuse ajal. Tema

soov oli lasta parandada kõik kahjustada saanud seinad ja laed. Põrandakatet ei soovinud

korteriomanik vahetada. xxx OÜ kalkulatsiooni järgi vahetusele kuulus nii põrand kui

aluspõranda vill ja PLP, kuigi aluspõranda villa ja PLP kahjustumine ei ole tõendatud. Kas ja mis

ulatuses on aluspõrand kahjustatud selgub alles peale laminaatpõranda eemaldamist. Selge ei ole,

millest koosneb korteri xxx omanikule väljamakstud kahjuhüvitise summa 2267 eurot,

kahjunõudega on avaldaja esitanud xxx OÜ hinnapakkumise summas 3287,90 euro veekahjustuse

tagajärgede likvideerimiseks, kuid korteri xxx omanikule on välja makstud 2267 eurot. Korteri nr

xxx kindlustusseltsi xxx AS kahju hinnang 1298,26 eurot. xxx OÜ hinnapakkumise võrdlemiseks

on puudutatud isik palunud erapooletu ehitusfirma xxx OÜ analoogse hinnakalkulatsiooni, mille

summaks tuli 2281,5 eurot. Kahju hüvitamise eesmärgiks on teha vajalik, mitte toreduslik remont

ning luua olukord ligilähedane sellele, mis oli enne kahju tekkimist, on jõutud otsusele välja

maksta avaldajale kahjuhüvitise summas 830,8 eurot arvestades 2281,5 (xxx OÜ

hinnakalkulatsioon) -1243 (põrandatööd) = 1038,5 eurot. Korteris 21 oli enne veeuputust ca 5-8

aastat vana remont, siis on õiglane rakendada vähemalt minimaalse amortisatsiooni (20% jagatuna

mainitud perioodi peale teeb 2,5-4% aastas) ning 1038,5 eurot - 20% = 830,8 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi

ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise

kohustamiseks.

14. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. Kohus

võttis avalduse 02.12.2022 määrusega menetlusse.

15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, tunnistaja ütlustega ning

hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et avaldus ei ole põhjendatud ega tõendatud ning

ei kuulu rahuldamisele.

16. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

 xxx korterelamus toimus veekahju juhtum, milles sai kannatada korter nr xxx;

 korter xxx oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud xxx ehk AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kindlustuslepinguga nr xxx;

 avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju eest 2267 eurot;

 puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik;

 vee lekke korteris põhjustas kraanikausi all asuv katkine soojavee ühendus;

 avaldaja on puudutatud isikule esitanud tagasinõude summas 2267 eurot, millest tasuti

830,80 eurot.

17. Kohtule esitatud e-kirjast nähtuvalt on kahjustada saanud korteri nr xxx omanik O R on

teavitanud 11.05.2020 kahjuteates avaldajale, et tema korter on saanud 10.05.2020 toimunud

veeuputuse tagajärjel kahjustada, ``elutuba, köök, vannituba ja esiku laed on veekahjudega.

Seinad ja siis ka põrandad, aga kuna põrandal on laminaat ja all vill ja seda pole lahti võetud,

siis ei tea kahjusid.``

18. 12.05.2020 on kindlustusandja poolt koostatud vara ülevaatuse akt, aktist nähtuvalt on selle

toimingu teinud xxx OÜ esindaja. Kahju kirjelduses on märgitud, et ``köögis ja elutoas on laes ja

seintel läbijooksu jäljed, esikus läbijooksu jäljed ja kahjustatud lagi. Võib kahtlustada, et vill on

märgunud, kuigi liigniiskust ei näidanud.`` 12.05.2020 taastusremondi hinnapakkumuses

kindlustusele on xxx OÜ esindaja R R veekahjustuste likvideerimiseks kokku teinud pakkumuse

3287,90 eurot (käibemaksuta). Arvestatud on hinnakalkulatsioonis ka vaidlusaluse põranda

vahetus.

19. Pooled vaidlevadki asjaolu üle, kas põrand sai kahjustada või mitte (28.03.2023 kohtuistungi

protokoll 00:04:53) ning sellest tulenevalt kindlustusvõtjale tekitatud kahju suuruse üle

(28.03.2023 kohtuistungi protoll 00:07:36). Avaldaja on 16.01.2023 menetlusdokumendis

märkinud, et köögi, elutoa ja esiku põrand on kohati kahjustunud, mistõttu on põhjendatud

põranda parandamine. Nimetatud soovib kinnitada fotoga, millest nähtub, et parketis on

vuugivahed laiali. Kohus kuulas 16.05.2023 toimunud kohtuistungil ära kannatanu O Ri

vaidlusaluse kahjujuhtumi osas. Tunnistaja väitel olid põrandal igal pool veeloigud, mida ta

kuivatas, täpset veekogust ei osanud ta esile tuua. Kohus leiab, et avaldaja esitatud

dokumentaalsed tõendid on vastuolulised ja ei kinnita piisavalt põranda vahetuse vajadust.

Esitatud vara ülevaatuse aktist ja hinnakalkulatsioonist nähtuvalt on seda teinud üks ja sama isik

R R. Vara ülevaatuse aktis ei ole põranda osas vee kahjustusi täheldatud, samas on see arvestatud

hinnakalkulatsiooni. Ainuüksi märge, et võib kahtlustada, et vill on märgunud, et tõenda põranda

veekahjustusi, kui on kindlaks tehtud, et liigniiskust ei olnud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega

põhistatud, mis alusel on lähtutud põranda veekahjustusest. Seega ei ole vara ülevaatuse akt

kooskõlas esitatud kalkulatsiooniga ning teisi hinnakalkulatsioone hageja poolt ei ole esitatud.

Tulenevalt VÕS § 127 lg 1, lg 3 ja lg 5, VÕS § 132 lg 3 ning VÕS § 140 lg 1 saaks kindlustusfirma

tagasinõudega puudutatud isikult välja nõuda üksnes tegeliku kahju. Tuleb lähtuda kahju

hüvitamise eesmärgist, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu

ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 5 näeb ette, et kahjuhüvitisest tuleb maha

arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt

säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise

eesmärgiga. VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku

hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist

kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

20. Tunnistajana andis ütlusi kahjustada saanud korteriomanik O R. Tunnistaja sõnul ei teadnud

ta täpselt, mis ajal uputus toimus, koheselt ei märganud ka põrandal kahjustusi, mis nüüdseks on

(kohtuistungi protokoll 00:09:54) olemas. Tunnistaja selgitas ka, et saadud hüvitise summa eest

remonditi vannituba, põrandat ei vahetatud. Kohus leiab, et kuivõrd korteri ülevaatusel põranda

liigniiskust ei täheldatud, ei kinnita ainuüksi tunnistaja ütlus veekahjustuse olemasolu. Avaldaja

leiab, et vaatluse käigus tehtud fotod kinnitavad, et põrand on kahjustunud (28.03.2023

kohtuistungi protokoll 00:11:57). Fotod on tehtud aga 12.05.2020 kell 16.45, seega vahetult pärast

10.05.2020 sündmust. Tunnistaja sõnul kohe ei märganud ta midagi (16.05.2023 kohtuistungi

protokoll 00:09:54), seega ei ole ka nimetatud tõendid ühtselt seda asjaolu kinnitavad.

21. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 järgi kohustatud tagama,

et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud.

KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise

ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5

teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õigusi kahjustamast.

22. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning

§-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-

12, p 15):

• teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

• kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

23. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles

ulatuses avaldajale kui kindlustusandjale VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju

tekitaja vastu üle. Puudutatud isik on osaliselt tagasinõude täitnud. Kohus leiab arvestades

asjaolu, et vaidlus on põranda kahjustuse üle, täiendav hüvitise nõue põhjendatud.

24. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg

3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82

esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse

täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Avalaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel on läinud üle kahjustatud

korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema

poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud

isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale. Kohtu hinnangul ei ole aga avaldaja poolt

esile toodud kahju suurus põhjendatud ega tõendatud. Avaldaja on kahjustunud korteri

taastusremondi maksumuseks võtnud ühe hinnapakkumuse, mis ei ole kooskõlas vara

ülevaatusaktis kirjeldatuga. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite

põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti

tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

25. Avaldaja tugineb oma kahjunõudes asjaolule, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1

p-st 1 tulenevat kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades

hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub

lekkekoht. Avaldaja hinnangul on veekahju alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korterist,

mille üle ka kohtumenetluses vaidlus puudub. Puudutatud isik vaidleb avaldaja nõudele vastu

leides, et kahju suurus on ülepaisutatud. Kohus leiab, et korteriomanikul lasus kohustus hoida

eriomandi ese korras, vastutades tekitatud kahju eest, kuid kahju suuruse kindlaks määramisel

tuleb arvestada ja lähtuda kahju hüvitamise eesmärgist.

26. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik vastutab korterile nr 32 tekitatud kahju eest.

Kohtu hinnangul on puudutatud isik viivitanud enda kohustuse täitmisega, mistõttu on avaldajal

õigus nõuda puudutatud isikult selle eest viivist. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei kuulu

viivise nõue rahuldamisele, kui põhinõue jääb rahuldamata.

27. Menetluskulud

28. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades

korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus jätab

avaldaja nõude rahuldamata, peab kohus õiglaseks jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses

avaldaja kanda.

29. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

30. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS

§ 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS

§ 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

31. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud summas

438,50 eurot (õigusabikulud 4,4 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta). Lepingulise

esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

o avalduse ja selle lisadega ning puudutatud isiku vastusega avaldusele tutvumine (1 tund);

o esmane konsultatsioon kliendiga ja nõupidamine (0,75 tundi);

o 28.03.2023 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine (1 tund);

o 16.05.2023 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine (1,5 tundi);

o menetluskulude nimekirja koostamine (0,15 tundi tunnihinnaga 90 eurot).

32. Avaldajal ei ole vastuväiteid puudutatud isiku menetluskuludele.

33. Lepinguline esindaja on osutanud puudutatud isikule õigusabi tunnihinnaga vahemikust 90-

100 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isikut esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2

tingimustele vastav lepinguline esindaja. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja

vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning

156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja puudutatud isiku lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.

34. Edasi kontrollib kohus puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on

puudutatud isiku õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja

mahtu, põhjendatud. Kõigi toimingute tegemine on kontrollitav ka tsiviilasja toimikust ja neile

kulunud aeg ei ole ülepaisutatud. Puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 4,4 tundi (1 tund + 0,75 tundi + 1 tund + 1,5 tundi +

0,15 tundi). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on puudutatud isiku õigusabikulu kokku

438,50 eurot (4,25 tundi × 100 eurot + 0,15 tundi x 90 eurot).

35. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks

438,50 eurot, mis kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et

sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust,

ka põhjendatud. Puudutatud isiku taotlusel tuleb avaldajalt välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177

lg 4).

36. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik