1-09-22181/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2011.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09- 22181 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tõlk

Kea Lemming Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 15. märts 2011.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi H.N süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9; 266 lg 2 p 1 -25 lg 2 ja 200 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18. novembri 2010.a otsus Apellatsioonide esitaja Süüdistatav H.N ja tema kaitsja adv Leelo Viil Prokurör Reena Nieländer

Süüdistatav H.N

isikukood XXX, Eesti kodanik, elukoht XXX XXX-

X XXXX, ei tööta, kohtu poolt karistatud üheksal korral, viimati 30.07.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva, vabanes 19.08.2009.a; 15.02.2010.a Pärnu Maakohtu poolt KarS §

199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 6 kuud ja 28 päeva tingimisi 2-aastase katseajaga, vahi all alates 08.02.2010.a. Kaitsja Adv Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 18. novembri 2010.a otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 18.11.2010.a otsusega tunnistati H.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 1 25 lg 2 järgi 3 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

Eelvangistuses viibitud 8 päeva arvati karistusaja hulka, karistuse kandmise alguseks loeti

08.02.2010.a. KarS § 200 lg 1 järgi mõisteti H.N õigeks. 15.02.2010.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud tingimisi karistus määrati iseseisvalt täitmisele.

H.N tunnistati KarS § 199 lg.2 p 7, 8, 9 järgi süüdi alljärgnevas:

02.01.2010 kella 21.30 paiku varastas koos O.A Tallinnas Rotermanni 4 asuvalt Roterman City OÜ hoonelt turvakaamera SK-P500 väärtusega 4800 krooni;

ajavahemikul 15.11.2009 kella 19.00-st kuni 16.11.2009 kella 11.00-ni tungis akna eest

äravõtmise teel Tapal Ambla mnt 20 Anna Sedõševa kõrvalhoonesse ja võttis sealt mootorsae STIHL MS 170 väärtusega 2900 krooni ja mootorsae STIHL väärtusega 2500 krooni;

28.11.2009.a varastas Tallinnas Pikk 33 asuvalt ehitusobjektilt Sergei Seleznevi trelli Metabo väärtusega 4000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest H.N peeti Sergei Seleznevi poolt kinni;

18.12.2009.a tungis ukse lõhkumise teel Tallinnas Ahtri 12/Jõe 9 asuva Softmedia OÜ ruumidesse ja varastas monitori 24“ LG W2453V-PF väärtusega 3999 krooni ja monitori 22“ LG W2243S väärtusega 2490 krooni; 15.01.2010 kella 13.00-14.00 ajal võttis Tallinnas Viru väljak 2 asuvalt ehitusobjektilt Gustaf Tallinn OÜ-le kuuluva akutrelli Makita väärtusega 2000 krooni; 04.02.2010 kella 14.15 paiku püüdis Tallinnas Lootsi 7 asuvast kauplusest RIMI varastada 906 krooni väärtuses kosmeetikakaupu, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni;

05.02.2010 kella 17.30 paiku püüdis varastada Hyper Rimi Mustakivi kauplusest 2313.60 krooni väärtuses kosmeetikakaupu, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni;

06.02.2010.a tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tapal Pargi 12 juures seisvasse ehitussoojakusse ning varastas Jorma Helimetsa kuuluvaid tööriistu koguväärtuses 10100 krooni; 07.02.2010.a varastas Tapa Üleviste 7-31 korteris nagis rippuva tagi taskust Andrii Kuzmychi mobiiltelefoni 1100 krooni väärtuses. KarS § 266 lg 2 p 1- 25 lg 2 järgi tunnistati H.N süüdi selles, et olles varem

toime pannud KarS § 266 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 07.12.2009.a kell 16.00 üritas

ebaseaduslikult omaniku tahte vastaselt tungida lahtise akna kaudu Nafta Films OÜ

3 ruumidesse Tallinnas Niine 11, kuid peeti kinni firma töötajate poolt, pärast kinnipidamist

hakkas H.N rüselema ning tal õnnestus ära joosta. Seega alustas H.N

vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel.

KarS § 200 lg 1 järgi oli H.N-ile esitatud süüdistus selles, et olles 06.02.2010.a

kella 14 paiku Tallinnas Punane 19 asuva maja liftis, vägivalda kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil haaras Maria Vasilieva paremast käest, väänas seda ning seejärel võttis tema jope taskust rahakoti ning põgenes sündmuskohalt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja varalist kahju summas 400 krooni.

Maakohus leidis, et tõendatud ei ole H.N poolt osutatud vägivald ning kvalifitseeris

selles episoodis kirjeldatud teo avaliku vargusena KarS § 199 lg 2 p 5 järgi ning leidis kokkuvõtvalt, et H.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel O.A, ja I.V, kuid nende suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

APELLATSIOONIDE SISU

H.N vaidlustab kohtuotsuse karistuse mõistmise ja Jorma Helimetsa tsiviilhagi osas. Kannatanu ei esitanud kohtule ostutšekke, mis tõendaksid instrumentide väärtust. Hagi tuleb seetõttu annulleerida. Karistust peab H.N liialt rangeks. KarS § 199 lg 2 järgi võib karistuseks mõista ka

rahalise karistuse, karistusest tingimisi vabastada või mõista minimaalse vangistuse. G. H.N taotleb karistusmäära vähendamist nii palju kui see on võimalik.

Kaitsja taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega karistusmäära kergendamist.

Kohus on oma otsuses leidnud, et süüdistatavaid on võimalik karistada vangistusega

sanktsiooni alammäära ja keskmäära lähedases suuruses, kuid on H.N-ile siiski mõistnud sanktsiooni keskmist määra ületava karistuse. Kohus ei ole karistusmäära piisavalt

põhjendanud. Mõistetud karistus ei vasta teosüüle. Raskendavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Suur kahju H.N ei tekitanud. Kaitsja juhib tähelepanu, et isikutele, kes tunnistavad oma süüd, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata, maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja uue otsusega mõistetud karistuse kergendamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata.

4

Süüdistatavale mõistetud karistustusse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium esmalt, et

kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab

süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et

madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid

asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas

süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine. Maakohus on karistust mõistes arvestanud mittekoosseisuliste

raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. H.N on varem üheksal korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, tal on pikka aega puudunud töö, seega legaalne sissetulek, mistõttu ei saa tema puhul asuda isegi vaagima rahalise karistuse mõistmise võimalikkust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise

aluseks isiku süü. H.N tunnistati süüdi üheteistkümnes kuriteos, tema käitumine vastab KarS §-le 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9, mis tähendab, et tema kuritegelikus tegevuses esines neli raskendavat koosseisulist asjaolu. Seega ainuüksi H.N süü suurusest lähtudes ei

ole võimalik talle mõistetud sanktsiooni keskmise määra lähedast karistust leevendada. H.N-ile

kergema karistuse mõistmine ei oleks üldpreventiivselt õiglase karistusena vastuvõetav, kuivõrd põhjendamatult kerget karistust võtaks üldsus ebaõiglasena ning see ei suuda täita üldpreventiivset eesmärki. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, nagu oleks H.N-ile mõistetud karistus

vastuolus kohtuotsuse põhiosas toodud järeldustega karistusmäärade valikul. Kohus on

tõdenud, et süüdistatavatele tuleb mõista vangistus sanktsiooni keskmäära lähedaselt. H.N-ile mõistetud 3-aastane vangistus ongi sanktsiooni (kuni 5 aastat vangistust) lähedane.

Mis puudutab H.N vastu esitatud tsiviilhagisid, siis märgib kohtukolleegium, et talle oli tagatud võimalus esitada soovi korral kannatanute nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid,

kriminaaltoimiku materjalides oli piisav teave selle kohta, milliste asjaolude alusel ning

millised tsiviilnõuded tema vastu on esitatud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on H.N

selgesõnaliselt kinnitanud, et tunnistab ennast süüdi, ütlusi anda ei soovi, tsiviilhagidega on nõus. Küsimust tsiviilhagide põhjendatusest ei tõstatanud ka kaitsja /tl 176- 177/. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-09

väljendatud seisukohale, mille kohaselt juhul, kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi

vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna.

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. Seega on maakohus põhjendatult ja seadusega vastavuses kannatanu Jorma Helimetsa hagi kogu ulatuses rahuldanud ja tekitatud kahju H.N-ilt välja mõistnud.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.11.2011.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Malle Preimer Ivi Kesküla Urmas Reinola