2-22-1984/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.08.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-1984

Tsiviilasi

OÜ Kalwi Guesthouse hagi X vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.02.2023 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

OÜ

Kalwi

Guesthouse

apellatsioonkaebus,

hind

46 679,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Kalwi Guesthouse (registrikood 14546926),

esindaja Ervin Nurmela

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.02.2023 otsus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Kalwi Guesthouse (hageja) esitas 07.02.2022 maakohtule hagi X (kostja) vastu

põhivõlgnevuse 42 900 euro ja viivise saamiseks. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Y 05.04.2021 hageja 100% osade müügilepingu,

mille kohaselt kostja müüs ja Y ostis hageja osa nimiväärtusega 2500 eurot, mis moodustas

100% hageja osakapitalist. Müügilepingu pooleks oli ka hageja. Kostja oli nii enne

müügilepingu sõlmimist kui ka müügilepingu sõlmimise hetkel hageja juhatuse liige.

Müügilepingu sõlmimise järel kutsuti kostja hageja juhatuse liikme kohalt tagasi. Kostja

kinnitas müügilepingu p-s 1.4.12, et tema valduses on hageja sularaha kassa 42 900 eurot.

Müügilepingu pooled (sh hageja) leppisid müügilepingu p-s 3.2.1 kokku, et kostja kohustub

hageja sularaha kassa üle kandma hageja pangakontole hiljemalt 31.12.2021. Hageja saatis

kostjale 09.12.2021 meeldetuletuse müügilepingust tuleneva sularaha kassa ülekandmise

kohustuse täitmise kohta (tl 10). Kostja meeldetuletusele ei reageerinud ning müügilepingu p-

st 3.2.1. tulenevat kohustust tähtaegselt ei täitnud. Hagejal oli nõue kostja kui endise juhatuse

liikme vastu, mis seisnes hageja sularaha kassa hagejale tagastamise nõudes. Kostja ei täitnud

sularaha kassa ülekandmise kohustust vastavalt müügilepingus kokkulepitule. Kostja kohustus

muutus sissenõutavaks 31.12.2021, mil saabus kokkulepitud hiliseim tasumise tähtaeg. Kostja

ei täitnud oma rahalist kohustust vabatahtlikult, mistõttu nõudis hageja rahalise põhikohustuse

täitmisega viivitamise eest viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Alternatiivselt palus

kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtul puudus õiguslik alus avalduse menetlusse võtmiseks. Hageja ei pidanud kinni

kohtuväliseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning ei esitanud ühtegi tõendit, selle kohta, et

ta üritas saavutada kostjaga kohtuvälist lahendust. Seega tuli kohtul keelduda hagi menetlusse

võtmisest. Müügilepingus ei välistanud pooled kostja õigust anda üle lepingu p-s 1.4.12

nimetatud sularaha kassa sularahas. Seda ka olenemata p-s 3.2.1. toodud kokkuleppest kanda

sularaha kassa hageja pangakontole. Kostja täitis kohustuse sularahas, kuivõrd see oli talle

mugavam ja jättis sularaha kassa 42 900 eurot 05.04.2021 sularahas hageja asukohas Kalvi

mõisa peahoone esimesel korrusel asuva kontori seifi. Kuivõrd sularaha hoiti seal ka

varasemalt, siis leidis kostja, et sellise praktika jätkamine oli õige ja sobilik. Selle kohta tegi

kostja ka sularaha kassa üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 25). Koos sularaha kassa summaga

jättis kostja seifi ka üleandmise-vastuvõtmise akti originaali. Kostja täitis sularaha üleandmise

kohustuse ja hagejal puudus alus kohtusse pöördumiseks.

Hageja seisukoht

Kostja koostas ja esitas maakohtu menetluses esmakordselt tõendi, millega soovis tõendada, et

täitis oma kohustuse hageja ees 05.04.2021. Vastav dokument koostati tagantjärele ja tegelikult

sularaha kassa üleandmist ei toimunud. Müügilepingu kohaselt viibis kostja 05.04.2021 kell

16.39 Tallinnas.

Kostja dokument ei vabasta teda kohustusest tagastada hagejale sularaha kassa. Müügilepingus

leppisid pooled kokku, et sularaha kassa tagastamist tõendab poolte vahel sõlmitav akt. Kostja

andis akti kohaselt hageja sularaha kassa üle iseendale, seejuures esindas kostja akti kohaselt

hagejat kui juhatuse liige. Hageja osanik oli akti väidetava sõlmimise hetkel Y. Kostjal oli

iseenda suhtes kohustusest vabastamiseks vajalik osaniku nõusolek, mis puudus. Kostjal ei

võinud sõlmida iseendaga sularaha üleandmise-vastuvõtmise akti ja akt oli äriseadustiku (ÄS)

§ 181 lg 3 kohaselt tühine. Samaaegselt hageja osade müügilepinguga kutsuti kostja tagasi

3

hageja juhatuse liikme kohalt. Kostja oli teadlik hageja uuest juhatusest. Seega ei olnud kostja

05.04.2021 kell 16.49 enam hageja juhatuse liige ega saanud hagejat esindada.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Müügilepingu kohaselt oli kostja müüja ja Y ostja. Hageja märgiti lepingusse kui OÜ, kes ei

olnud lepingu järgi ei ostja ega müüja. Lepingu järgi müüs kostja Y-le hageja 100% osa. Seega

sõlmisid Y ja kostja VÕS § 208 lg-te 1 ja 3 tähenduses osa müügilepingu. Lepingu p 1.4.12

kohaselt kinnitas müüja, et tema valduses oli sularaha kassa 42 900 eurot. Lepingu p-st 3.2.1

tulenes müüja kohustus kanda sularaha kassa üle osaühingu pangakontole hiljemalt 31.12.2021.

Müüja kohustus andma osaühingu raamatupidamise osaühingu uuele juhatusele hiljemalt

01.05.2021 (p 3.2.2). Lisaks nägi p 3.2.3 ette, et pooled sõlmivad sularaha kassa ja

raamatupidamise dokumentatsiooni üleandmise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis

tõendab müüja vastavate kohustuste täitmist. Viidatud punktidest nähtusid müüja ja ostja

vahelised kokkulepitud tingimused. Lepingust ei nähtunud, et hagejale oleks antud lepingu järgi

õigus nõuda lepingu p-st 3.2.2 tuleneva kohustuse täitmist. Hageja osales lepingus VÕS § 80

lg 1 järgi kolmanda isikuna. Lepingus puudus kokkulepe selle kohta, et hageja saaks nõuda

kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 80 lg-te 1 ja 3 järgi. Lepingu p-dest 3.2.1 ja 3.2.2 tulenevad

kohustused olid seega teineteise ees müüjal ja ostjal, kellest kostjal tuleb kohustus täita VÕS §

76 lg-te 1 ja 2, § 8 lg-te 1 ja 2 ning § 80 lg 1 järgi kolmandale isikule. Asjaolu, et hageja oli

lepingus ära märgitud, ei tähenda automaatselt VÕS § 80 lg 2 mõttes tema õigust nõuda lepingu

täitmist. Taoline kokkulepe lepingus puudus.

Kuivõrd hageja ei tõendanud oma nõudeõigust kostja vastu, tuli hagi jätta rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt puudus vajadus hinnata, kas kostja rikkus lepingut VÕS § 100 mõttes.

Seega ei hinnanud kohus ka poolte esitatud tõendeid. Kuivõrd hageja põhinõue jäi rahuldamata,

siis jäi rahuldamata ka viivisenõue.

Hageja apellatsioonkaebus

5. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevus 42 900 eurot ja viivis või alternatiivselt saata asi lahendamiseks

tagasi maakohtule. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Maakohus rikkus menetluses oluliselt menetlusõiguse norme, hindas ebaõigesti tõendeid ja

kohaldas materiaalõigust ebaõigesti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata põhjusel, et

müügilepingust ei tulenenud hageja õigust nõuda kostjalt sularaha kassa üleandmist. Maakohus

ei juhtinud menetluses kordagi hageja tähelepanu kohtu võimalikule tõlgendusele, mille

kohaselt ei anna müügileping hagejale nõudeõigust kostja vastu. Selles osas oli kohtuotsus

hageja jaoks üllatav, sest kostja ei vaielnud vastu, et müügileping annab hagejale nõudeõiguse.

Müügileping tõendas, et hageja sularaha kassa oli kostja käes ning kostjal oli kohustus sularaha

kassa hagejale tagastada. Kohus peab selgituskohustuse raames mh välja selgitama hageja

seisukoha alternatiivsete hagi aluste kohta ja et müügileping ei pruugi anda hagejale

nõudeõigust kostja vastu. Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, mis tõi kaasa

ebaõige kohtulahendi.

Maakohus hindas müügilepingut kitsalt lepingu pealkirjast (müügileping) nähtuvalt, asudes

ebaõigele järeldusele, et lepingust tulenesid õigused ja kohustused üksnes müüjale (kostjale) ja

ostjale, kuid mitte hagejale. Müügilepingul oli kolm osapoolt, kelleks olid kostja, Y ja hageja.

Lepinguga ei reguleeritud üksnes kostja ja Y vahelist kokkulepet hageja osade ostuks ja

müügiks, vaid mh hageja kassa tagastamise kohustust kostjalt hagejale. Tegemist oli lepinguga

kolmanda isiku kasuks. Kuivõrd müügilepingu sõlmisid kõik kolm osapoolt, sh ka hageja, tuli

hinnata, kas tegemist on lepinguga kolmanda isiku kasuks või tavalise võlasuhtega, kus hageja

4

oli lepingujärgne võlausaldaja. Kuivõrd müügilepingus märgiti osapooltena kolm isikut, oli

ilmne, et leping andis hagejale sularaha kassa tagastamise küsimuses nõudeõiguse kostja vastu.

Kuivõrd müügilepingu pooleks oli ka hageja ning lepingus fikseeriti kostja ehk võlgniku

kohustus tasuda hagejale sularaha kassa, siis oli hageja müügilepingu mõttes võlausaldaja,

kuivõrd hageja kasuks tuli teha tegu (VÕS § 2 lg 1). VÕS § 2 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 annavad

hagejale kui müügilepingu järgsele võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult müügilepingus

kokkulepitud sularaha kassa tagastamise kohustuse täitmist.

Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ei olnud müügilepingu mõttes võlausaldaja ja

müügilepingus ei märgitud, et hageja sularaha kassa tagastamist võib nõuda hageja, tuleneb

märgitud õigus järgnevast. VÕS § 80 lg 2 kohaselt võib võlasuhte olemusest tuleneda, et

kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Lepingus reguleeriti hageja kassa

tagastamist kostjalt hagejale, st hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt. Eelnevast

tulenevalt hindas maakohus müügilepingut ebaõigesti ja kohaldas hageja nõudeõiguse osas

materiaalõigust ebaõigesti.

Lisaks müügilepingule annab hagejale nõudeõiguse ka seadus. Isikul, kelle vara asub õigusliku

aluseta teise isiku valduses, on olemas seadusest tulenev nõudeõigus oma vara tagastamiseks.

Materiaalõiguslikuks aluseks võib olla alusetu rikastumine (VÕS § 1037). Materiaalõiguse

kohaldamine hageja esile toodud asjaoludele on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seotud poolte

õiguslike väidetega. Ka siis, kui hageja tugineb oma nõude õigusliku alusena konkreetsele

sättele, tuleb kohtul hinnata hageja nõude rahuldamise võimalusi hagi aluseks olevatel

asjaoludel kõigil võimalikel õiguslikel alustel. Maakohtul tuli hinnata, kas hageja nõude saab

rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel. Kui maakohus oleks seda hinnanud, oleks ta jõudnud

järeldusele, et müügilepingus sisalduvad kohustused annavad hagejale VÕS § 2 lg 1, VÕS

§ 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 80 lg 2 alusel nõudeõiguse või oleks maakohus nõude alusena

sätestanud alusetu rikastumise sätted.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus tuleb tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu ning tsiviilasi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3

alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

8. Maakohus ei viinud läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, § 329 lg-d 3

ja 4, § 392 ning § 398 ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust (§ 351). Need rikkumised on

olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes. Kuigi ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole

menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, saavad maakohtule ette

heidetavad rikkumised olla siiski kohtuotsuse tühistamise alus, kui rikkumine võis mõjutada

asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2,

vt ka Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Praegusel juhul

on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole

võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

9. Vaidlust ei ole selles, et 05.04.2021 sõlmisid kostja müüjana ja Y ostjana hageja osa

müügilepingu (tl 4-6). Lepingu p-s 1.4.12 kinnitas müüja, et tema valduses on osaühingu

sularaha kassa summas 42 900 eurot. Lepingu p-s 3.2.1 võttis müüja kohustuse osaühingu

sularahakassa üle kanda osaühingu pangakontole nr EE447700771003206774 hiljemalt

31.12.2021.a. Lepingu osaliseks oli ka hageja, mida esindas kostja kui tollane juhatuse liige.

5

Lepingu pooled p-s 3.2.3 kokku, et sõlmivad sularahakassa ja raamatupidamise

dokumentatsiooni

üleandmise

kohta

üleandmise-vastuvõtmise

akti.

Leping

sõlmiti

kaugtõestamise teel ja kostja asukohaks kaugtõestamisel märgiti Seene 26A, Tallinn ja ostja

kohta Corinaldo linn, Itaalia. Digiallkirjadega kinnituslehelt nähtuvalt allkirjastas kostja

lepingu müüja ja OÜ lepingu kl 16.38 ja ostja kl 16.39. Et müüja ei täitnud hageja väitel endale

võetud kohustust, saatis ostja esindaja talle 09.12.2021 meeldetuletuse (tl 10).

10. Pooltel puudus vaidlus, et kostja valduses oli hageja sularahakassa 42 900 eurot.

Maakohtus oli vaidlus selles, kas kostja on sularahakassa hagejale tagastanud või mitte. Poolte

seisukohad olid maakohtus vastandlikud. Kostja esitas 08.03.2022 vastuses hagile vastuväite,

et ta on kohustuse hageja ees täitnud, kuivõrd jättis 05.04.2021 sularaha 42 900 eurot Kalvi

mõisa peahoones asuva kontori seifi ühes aktiga. Sularaha kassa üleandmise- vastuvõtmise akti

allkirjastas kostja nii üleandjana kui ka vastuvõtjana (tl 25). Hageja väitel ei täitnud kostja oma

kohustust, kuivõrd pole esitanud tõendina ülekannet hageja pangakontole ega ka müügilepingu

p-s 3.2.3 viidatud üleandmise-vastuvõtmise akti.

11. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtu otsus üllatav, kuivõrd pooltel puudus vaidlus

selles, et hagejal on lepingust tulenev nõudeõigus. Vaidlus oli üksnes selles, kas kostja on oma

lepingulise kohustuse hageja ees täitnud. Nii väljus maakohus poolte väidetega seatud piiridest

ja rikkus TsMS § 5 lg 1. Ühtlasi kajastab otsus kõnealuses osas ebapiisavat eelmenetlust (TsMS

§ 392).

12. Ringkonnakohus peab võimalikuks, et hagejal on müügilepingust tulenev nõudeõigus. VÕS

§ 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled ja hageja osa

ostja Y leppisid müügilepingus kokku, et kostjal tuleb hageja sularahakassa üle kanda hageja

pangakontole nr EE447700771003206774 hiljemalt 31.12.2021. Seega olid lepingupooled

kokku leppinud kohustuse täitmise täpses viisis.

13. Hageja väitel kutsuti samaaegselt osade müügiga kostja tagasi hageja juhatuse liikme

kohalt. Selle kohta esitas hageja ainuosaniku 05.04.2021 otsuse ja kohtu registriosakonnale

notariaalse allkirja kinnitamise kaugtõestamisel 05.04.2021 kl 16.49 (tl 33-35). Hageja väitel

oli kostja teadlik, et hagejal on uus juhatus, kuivõrd müügilepingu p 3.2.2. kohaselt kohustus

müüja üle andma hageja raamatupidamise osaühingu uuele juhatusele hiljemalt 01.05.2021.

Seega ei olnud hageja hinnangul kostja 05.04.2021 kell 16.49 seisuga enam hageja juhatuse

liige ega saanud hagejat esindada. 05.04.2021 kell 16.39 kinnitas kostja, et hageja sularahakassa

on tema käes, kinnituse andmise ajal asus kostja müügilepingu kohaselt Tallinnas.

Sularahakassa tagastas kostja väidetavalt Kalvi mõisas, kusjuures esindas mõlemat akti

allakirjutanud isikut, so sõlmis akti iseendaga. Hageja väitel oli hageja osanik akti väidetava

koostamise hetkel juba Y ja kohustuse täitmist tõendava akti sõlmimiseks vajas kostja osaniku

nõusolekut, mille puudumise tõttu oli üleandmise-vastuvõtmise akt ÄS § 181 lg 3 kohaselt

tühine. Seega on hageja väitel sularaha kassa jätkuvalt kostja käes ja kohustus hageja ees

täitmata. Neid väiteid maakohus sisuliselt ei käsitlenud, millega rikkus otsuse põhjendamise

kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).

14. Kuivõrd maakohus jättis asja sisuliselt lahendamata, ei pea ringkonnakohus puuduliku

eelmenetluse tõttu võimalikuks ja õigeks tõendamist vajavate asjaolude mahtu arvestades asja

ise sisuliselt lahendada, sest apellatsioonimenetluses esmakordselt asja lahendamiseks oluliste

faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel

rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste

asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded, mh selgitada pooltele tõendamiskoormist ning

anda võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta täiendavaid tõendeid.

6

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja

uue lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt)