2-22-128484/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-128484

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finants hagi X vastu põhivõlgnevuse

930,55 euro, intressi, sissenõudmis-kulude ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.12.2022 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

379,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja AŽ

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses ja määrata selleks 379,58 eurot.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 22.12.2022 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude

145,55 eurot osas (resolutsiooni p-d 2 ja 4) ja edasiulatuva viivisenõude

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas

(resolutsiooni p 3), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas

(resolutsiooni p 5). Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu

Maakohtule.

2-22-128484

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 29.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 1157,88 euro saamiseks. Kohus tegi 05.08.2022 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas

07.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 09.11.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 930,55 eurot, intressi 71,80 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 191,85 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise alates 10.11.2022 kuni

põhinõude (930,55 eurot) täitmiseni intressimääraga võrdses määras, s.o 33,15% aastas.

3. Hagiavalduse kohaselt on Placet Group OÜ ja kostja vahel 15.11.2021 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr TL3736995, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot ning kohustus selle

tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.12.2021 – 10.12.2022. Kuna kostja oma

laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles

29.03.2022. 29.03.2022 loovutas Placet Group OÜ oma nõude kostja vastu hagejale koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Kostja on teinud makseid põhiosa katteks 69,45 euro ulatuses, seega on põhiosa võlgnevus

930,55 eurot (1000-69,45).

5. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 33,15% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates teisest osamaksest (s.o 10.01.2022) kuni ülesütlemisele eelnenud

neljanda osamakseni (s.o 10.03.2022) kokku 71,80 eurot (26,56 + 24,69 + 20,55). Kostja

intressi tasunud ei ole.

6. Hageja nõuab viivist põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates (s.o.

28.03.2022) kuni hagi esitamiseni (s.o 09.11.2022) lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras, s.o 33,15%, kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 7.1. ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga

on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 191,85 eurot.

2-22-128484

7. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 10.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses määras, s.o 33,15% aastas.

8. Võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 40 eurot (VÕS § 1132 lg 2).

Kostja vastuväited

9. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Pärnu Maakohtu 22.12.2022 tagaseljaotsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel 15.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu

nr TL3736995 alusel põhivõlgnevus 930,55 eurot, intress 71,80 eurot, sissenõudmiskulud

40 eurot ja viivis (perioodi 28.03.2022-09.11.2022 eest) 46,30 eurot ning viivis põhinõudelt

(930,55 eurolt) alates 10.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte enam kui 884,25 eurot. Maakohus jättis rahuldamata

hagi kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 145,55 eurot. Maakohus jättis

menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda, mõistis kostjalt hageja

kasuks menetluskulu hüvitamiseks välja 386,25 eurot ja viivise menetluskuludelt.

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lahendas kohus hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja

ei vastanud kohtu määratud tähtpäevaks hagile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1).

12. 15.11.2021 tarbijakrediidilepingus on Placet Group OÜ ja kostja kokku leppinud viivise

määras 0,09% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Lepingus kokkulepitud

viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui 4 korda. Riigikohtu praktika kohaselt

on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe,

kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure

viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (RKTKo 14.06.2005, 3-2-1-66-05, p 24;

RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 13). Seega on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult

kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 28.03.2022 – 09.11.2022

eest 46,30 eurot. Nõue sissenõutavaks muutunud viivise 145,55 euro väljamõistmiseks jääb

rahuldamata.

13. Kuna lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, tuleb hageja nõue hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lahendi

tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 930,55 eurot täitmiseni.

14. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja

kanda 25% ulatuses ja kostja kanda 75% ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt

on hageja menetluskulude suuruseks 675 eurot, sh hagiavaldustelt tasutud riigilõiv 315 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 360 eurot (120 eurot/ h

x 2 h ja 50 min). Riigilõiv 315 eurot on põhjendatud kulu. Maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot on samuti põhjendatud kulu TsMS § 4842 järgi. Hageja lepingulisel esindajal on

kulunud 2 tundi 50 min hagiavalduse koostamise ja selle esitamisega seotud toimingute peale.

Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud 1,5 töötunni eest, s.o kokku

2-22-128484

180 eurot (1,5 h x 120 eurot/h), kuna tsiviilasi on õiguslikult lihtne ja väikese mahuga ning

tegemist on standardse hagiavaldusega, milliseid on hageja esitanud korduvalt. Kokku on

hageja menetluskulud põhjendatud 515 euro ulatuses (315+20+180). TsMS § 174 lg-st 2 ja

menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 75%

menetluskuludest, s.o 386,25 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4).

Apellatsioonkaebus

15. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis hageja viivisenõuded rahuldamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Hageja vaidlustas

ka menetluskulude jaotuse. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hageja

viivisenõuded täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.

16. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8), jättes osa hageja

väidete suhtes seisukoha võtmata.

17. Kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu

põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei

ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid on kostjaga eraldi läbi räägitud.

18. Maakohus on ebaõigesti vähendanud kostjalt väljamõistetavaid viiviseid seadusjärgse

viivisemäärani. VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause koostoimes tuleb lugeda

tarbijakrediidilepingule kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, kui

see on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teises lauses viidatud määrast. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-

120-08 selgelt väljendanud seisukohta, et tarbijakrediidilepingu puhul on võlausaldajal õigus

nõuda viivist samas suuruses, mis on lepingus kokku lepitud intressimäär (juhul, kui see on

kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär).

19. Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus kokku lepitud

intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Ühtlasi on ka lepingus

kokku lepitud, et viivisemäärana kohaldub lepingus kokku lepitud intressimäär. Seetõttu tuleb

lugeda kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, s.o 33,15% aastas.

20. Käesolevas kohtuasjas ei ole võimalik lähtuda Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-16

väljendatud seisukohast, nagu maksimaalseks mõistlikuks viivisemääraks võiks lugeda 24%

aastas ehk 0,06% päevas. Viidatud kohtuasjas esitatud Riigikohtu seisukohad ei ole

kohaldatavad antud kohtuasjale põhjusel, et kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 oli tegemist

õppeteenustasu hüvitamise lepinguga, mitte tarbijakrediidiga, ning selles asjas ei olnudki

võimalik VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes lähtuda lepingujärgsest intressimäärast, sest

seda ei olnud lepingus kokku lepitud (kokku oli lepitud üksnes viivisemääras). Käesolevas

tsiviilasjas on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus intressimääras kokku lepitud,

mistõttu tuleb lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest.

21. Juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui

seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud

kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub,

kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Ka olukorras, kus laenu tingimustes kokku

lepitud viivisemäär on tühine või viivisemäär tuleb tüüptingimustest ega saa seetõttu olla

õiguslik alus viivise nõudmiseks, tuleneb sama suur viivisemäär seadusest, s.o VÕS § 415 lg-

st 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatust (vt TlnRnKo 05.11.2019, 2-18-5981, p 28;

2-22-128484

TlnRnKo 18.02.2021, 2-19-134971, p-d 22-23; TlnRnKo 19.04.2021, 2-20-110475, p-d 23-24;

TlnRnKo 03.06.2021, 2-20-117378, p 16).

22. Antud juhul ei ole kostja taotlenud viivisemäära või väljamõistetava viivise summa

vähendamist. Kuivõrd tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et kostja ei ole hagile

vastanud, ei saa kohus tagaseljaotsust tehes ise VÕS § 113 lg-t 8 kohaldada ega viivise suurust

piirata.

23. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, siis kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 tuleb

menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud.

Käesolevas kohtuasjas esitatud hagiavaldus ei ole nii-öelda õiguslikult lihtne tüüphagi. Hageja

esindaja on tutvunud ja analüüsinud nõude aluseks olevaid dokumente, tellinud ja kogunud

täiendavaid dokumente, neid analüüsinud, koostanud hagiavalduse, komplekteerinud

hagiavalduse lisad ning esitanud dokumendid kohtule.

Vastustaja seisukoht

24. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja

maakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Kuna vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus

teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid peab selle saatma uueks läbivaatamiseks esimese astme

kohtule (TsMS § 657 lg 2).

26. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on

vaidlustanud maakohtu otsuse järgmises ulatuses: (i) resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus

rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise

perioodi 28.03.2022 – 09.11.2022 eest 46,30 eurot, st jättis sissenõutavaks muutunud viivise

145,55 eurot kostjalt välja mõistmata (resolutsiooni p 4); (ii) resolutsiooni p 3, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (930,55 eurot) alates 10.11.2022 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid

kokku mitte enam kui 884,25 eurot; ning (iii) resolutsiooni p 5.1, millega jättis maakohus

menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi osaliselt rahuldamata jätmisel (viiviste osas)

ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme (VÕS § 415 lg 1, VÕS § 113 lg 1 kolmas lause).

Samuti rikkus maakohus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja

§ 442 lg 8), kui jättis käsitlemata hageja väited lepingus kokkulepitud intressimäära ja

kohalduva viivisemäära kohta ning põhjendamata, miks ta neid asjakohaseks ei pea või nendega

ei nõustu.

28. Nimelt on hageja 09.11.2022 hagiavalduses (dtl 25–29) oma viivisenõuet esitades

tuginenud VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Hageja märkis, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist

ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-

le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

2-22-128484

Seejärel selgitas hageja, et ta nõuab lepingu alusel viivist põhivõlalt 930,55 eurot alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.03.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

09.11.2022, lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o

33,15% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõudis sissenõutavaks muutunud viivist 191,85 eurot. Samuti nõudis hageja

edasiulatuvalt viivist kogu põhinõudelt (930,55 eurot) alates 10.11.2022 kuni kohase tasumiseni

lepingujärgses viivisemääras 33,15% aastas. Hageja tugines Riigikohtu seisukohale, et

laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 415 lg 1 esimene

lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 3-2-

1-120-08, p 12).

29. Praegusel juhul oli laenulepingus kokkulepitud intressimäär 33,15% aastas. Seega oli

tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mistõttu VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb

lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Maakohus viitas Riigikohtu

14.06.2005 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 (p 24) ja 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-

1-25-16 (p 13), mis aga ei käsitle tarbijakrediidi olukordi ega ole oma järelduste osas – et

eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära – käesoleval juhul asjakohane. Maakohus ei ole samal

ajal põhjendanud, miks ei ole asjas kohaldatav VÕS § 113 lg 1 kolmas lause, kuigi Riigikohus

ei ole muutnud otsuses 3-2-1-120-08 väljendatud seisukohti. Maakohus ei ole vaidlustatud

otsuses viidanud ka sellistele asjaoludele, millega võiks kaasneda laenulepingus sisalduva

intressimäära kokkuleppe või kogu lepingu tühisus. Muuhulgas ei ole maakohus tuvastanud, et

krediidi kulukuse määr ületaks VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri. Arvestades, et kostja ei

ole viivise vähendamist ka taotlenud, ei oleks maakohus saanud viivist omal algatusel

vähendada ega piirata edasiulatuva viivisenõude suurust.

30. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks osas,

milles maakohus jättis rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise

nõude. Kuna vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus teha tühistatud osas ise uut

otsust, vaid TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

31. Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse

piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle

tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb

maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 46,30 eurot ületavas osas ja rahuldamata

hageja edasiulatuva viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas.

32. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks

läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus.

Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja

uuel läbivaatamisel.

2-22-128484

Tsiviilasja hinna muutmine

33. Ringkonnakohus on eksinud 15.02.2023 määruses, millega apellatsioonkaebus menetlusse

võeti, apellatsioonkaebuse hinna määramisega ning määranud kaebuse hinnaks ekslikult 145,55

eurot. Kuivõrd hageja vaidlustas hagi rahuldamata jätmise nii sissnõutavaks muutunud viivise

kui ka edasiulatuva viivise osas, on tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 379,58 eurot.

Tsiviilasja hinna arvestus on järgnev: sissenõutavaks muutnud viivis 145,55 eurot + edasiulatuv

viivis (33,15% - 8% = 25,15%) x 930,55 eurot = 379,58 eurot. Juhindudes TsMS § 136 lg 4

teisest lausest muudab ringkonnakohus asja hinda apellatsioonimenetluses.

34. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 170 eurot, aga eelmises punktis

määratud tsiviilasja hinnalt tulnuks riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi tasuda

lõivu 140 eurot. Hagejal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi enam tasutud

riigilõivu 30 eurot tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt