2-21-18490/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 9. august 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18490

Kohtuasi

X avaldus Soome vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsuse

täidetavaks tunnistamise tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. novembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Risto Sidok

Puudutatud isik Planmeca OY (Soome Vabariigi

registrikood

0112773-2),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Maria Teder ja Liis Könn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata X tagatise tagastamise taotlus.

2. Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.

3. Jätta läbi vaatamata X määruskaebus osas, millega ta vaidlustab avalduse

rahuldamata jätmist (maakohtu määruse resolutsiooni p 1), ärakuulamise ja

menetluse peatamise taotluste rahuldamata

jätmist (maakohtu määruse

resolutsiooni p 2), Harju Maakohtu 29. novembri 2021. a määrusega rakendatud

esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist (maakohtu määruse resolutsiooni p 3) ning

menetluskulude jaotust (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).

4. Rahuldada X määruskaebus menetluskulude kindlaksmääramise osas (maakohtu

määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6) osaliselt ning tühistada Harju Maakohtu 7.

novembri 2022. a määrus osas, millega maakohus määras Planmeca OY

menetluskulud kindlaks ja mõistis need Xlt välja 12 407 eurot 64 senti ületavas osas.

Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Jätta rahuldamata X avaldus Soome vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsuse,

Harju Maakohtu poolt 22. septembri 2016. a määrusega tunnustatud ning

täidetavaks tunnistatud sõnastuses, Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamise

tühistamiseks.

2-21-18490

5.2. Jätta rahuldamata X taotlused X, C ja Q ärakuulamiseks, menetluse

peatamiseks kuni lahendi jõustumiseni Soome Riigikohtu asjas S2021/723 ja

menetluse peatamiseks kuni Helsingi politsei prefektuuri algatatud uurimise

lõppemiseni asjas 5500/R/64295/19.

5.3. Tühistada 29. novembri 2021. a kohtumäärusega rakendatud esialgse

õiguskaitse abinõu, millega peatati täitemenetlus kohtutäitur Risto Sepa

menetluses olevas täiteasjas nr 024/2016/1746 kuni käesolevas tsiviilasjas

kohtulahendi jõustumiseni.

5.4. Jätta menetluskulud X kanda.

5.5. Määrata Planmeca OY põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

12 407 eurot 64 senti (s.o riigilõiv 50 eurot, tõendite saamise ja tõlkimise kulu

1154 eurot 39 senti ja lepingulise esindaja kulu 11 203 eurot 25 senti) ning

mõista Xlt Planmeca OY kasuks välja menetluskulude hüvitis 12 407 eurot 64

senti.

5.6. Mõista

Xlt

Planmeca

OY

kasuks

menetluskulude

hüvitiselt

välja

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud osas, milles määruskaebus jääb läbi

vaatamata, X kanda, ning menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise osas

menetlusosaliste enda kanda.

7. Mõista Xlt Planmeca OY kasuks välja menetluskulude hüvitis 1435 eurot.

Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni

maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale (v.a resolutsiooni p 1 osas) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik

esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 25. novembril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tühistada

Soome vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsuse täidetavaks tunnistamise.

Avalduse kohaselt tegi Soome vahekohus 25. oktoobril 2012 otsuse (vahekohtu otsus), kuid

muutis selle otsuse resolutsiooni hiljem kahel korral, s.o 26. oktoobril 2012 ja 1. novembril

2012. Planmeca OY (puudutatud isik) esitas 9. septembril 2016 Harju Maakohtule avalduse

vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks, lisades avaldusele vahekohtu

otsuse jõustumise tõendamiseks Helsingi Linnakohtu 12. detsembri 2012. a otsuse, millega

Helsingi Linnakohus tunnistas vahekohtu otsuse täidetavaks 26. oktoobri 2012. a sõnastuses.

Harju Maakohus tunnistas 22. septembri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-13675

2-21-18490

(maakohtu 22. septembri 2016. a määrus) vahekohtu otsuse Eestis täidetavaks 26. oktoobri

2012. a sõnastuses. Eestis on maakohtu 22. septembri 2016. a määruse alusel alustatud avaldaja

vastu täitemenetlust.

Vahekohtu otsuse Eestis täidetavaks tunnistamine tuleb tühistada. Vahekohtu otsus kehtib 1.

novembri 2012. a sõnastuses. Selles sõnastuses ei ole vahekohtu otsust Eestis ega Soomes

täidetavaks tunnistatud. Puudutatud isik on avaldanud, et vahekohtu otsuse resolutsioonil ei ole

25. ja 26. oktoobri 2012. a sõnastuses enam tähtsust. Eestis ei saa olla tunnustatud ja täidetav

välisriigi vahekohtu otsus, mida ei ole selle tegemise asukohariigis tunnustatud ega täidetavaks

tunnistatud. Puudutatud isik jättis tsiviilasjas nr 2-16-13675 kohtule avaldamata, et vahekohtu

otsust muudeti 1. novembril 2012, seda ei ole 1. novembri 2012. a sõnastuses Soomes

täidetavaks tunnistatud. Avaldaja suhtes oleks ebaõiglane, kui tema suhtes saaks Eestis

täitemenetlust läbi viia sellise välisriigi vahekohtu otsuse alusel, mida enam ei eksisteeri.

Samuti oleks avaldaja suhtes ebaõiglane, kui kehtima jääks puuduliku, eksitava ja ebaõige teabe

pinnalt tehtud vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamine.

Vahekohtu otsuse täitmine on vastuolus Eesti õigus- ja avaliku korraga. Vahekohtu otsuse

tegemist puudutavad asjaolud on niivõrd ebaselged, et selle jätkuv tunnustamine ja täidetavaks

tunnistamine ei ole võimalik. Vahekohtumenetluses rikuti oluliselt avaldaja õigusi.

Vahekohtunik muutis vahekohtu otsuse resolutsiooni avaldaja teadmata avaldaja kahjuks, kuigi

tal ei olnud pädevust seda muuta. Vahekohtunik oli erapoolik.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

Avaldaja ei saa taotleda vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamist, sest vahekohtu

otsust ei ole tühistatud. Isegi, kui avaldaja peaks saama taotleda vahekohtu otsuse täidetavaks

tunnistamise muutmist, ei ole ta seda vaatamata kohtu selgitustele teinud. Vahekohtu otsuse

täidetavaks tunnistamise muutmiseks ei oleks alust, sest vahekohtu otsus on täidetavaks

tunnistatud lõplikus (1. novembri 2012. a) sõnastuses. Asjasse ei puutu see, kas ja millises

sõnastuses on vahekohtu otsust tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud Soome kohus.

Siinses asjas ei saa arvesse võtta asjaolusid, mis annaksid alust keelduda vahekohtu otsuse

tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest. Võimalikud vead vahekohtu otsuse tunnustamise

ja täidetavaks tunnistamise menetluses ei ole vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise

tühistamise aluseks. Seetõttu on asjakohatud avaldaja väited vahekohtuniku tegevuse, pädevuse

ületamise ja erapoolikuse kohta. Eesti kohus ei saa Soome kohtu eest otsustada vahekohtu

otsuse tühistamist. Seejuures on Soome kohtud ka leidnud, et vahekohtu otsuse tühistamiseks

ei ole alust. Avaldaja on vahekohtu otsusest teadlik alates 2012. a-st ning vahekohtu otsuse

resolutsiooni parandati enne tsiviilasja nr 2-16-13675 menetlust. Avaldaja on avalduse esitatud

pahatahtlikult täitemenetluse venitamise eesmärgil.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 7. novembri 2022. a määrusega avalduse ja avaldaja taotlused

avaldaja, C ja Q ärakuulamiseks ning menetluse peatamiseks kuni lahendi jõustumiseni Soome

Riigikohtu asjas S2021/723 ja Helsingi prefektuuri algatatud uurimise lõppemiseni asjas

5500/R/64295/19 rahuldamata, ning tühistas maakohtu 29. novembri 2021. a määrusega

rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning

määras puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 17 599 eurot 39 senti ja mõistis

2-21-18490

need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja koos kohustusega tasuda neilt alates määruse

jõustumisest kuni tasumiseni viivist.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsusega mõisteti avaldajalt, Flt ja Qlt igaühelt teises

järjekorras pärast FastClass OY-d solidaarselt nende antud käenduste alusel puudutatud

isiku kasuks välja 5 529 259 eurot 42 senti koos Soome intressiseaduse § 4 lg 1 alusel

arvestatud intressidega alates 1. aprillist 2012 ning kohtukulude ja registritasude

hüvitisena 44 381 eurot koos seadusjärgsete intressidega, ning need summad tuli tasuda

ühe kuu jooksul pärast vahekohtu otsuse väljakuulutamist;

-

vahekohtu otsuse 26. oktoobri 2012. a parandusega kaotati teise järjekorra tingimus;

-

vahekohtu otsuse 1. novembri 2012. a parandusega lisati käenduste ette täiend

„isiklike“, st võlg mõisteti välja solidaarselt antud isiklike käenduste alusel;

-

puudutatud isik esitas tsiviilasjas nr 2-16-13675 vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja

täidetavaks tunnistamiseks 1. novembri 2012. a sõnastuses.

3.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata, sest vahekohtu

otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks ei ole alust.

Kuna puudutatud isik esitas tsiviilasjas nr 2-16-13675 vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja

täidetavaks tunnistamiseks 1. novembri 2012. a sõnastuses, on maakohtu 22. septembri 2016. a

määrusega Eestis tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsus 1. novembri 2012. a

sõnastuses.

Välisriigi vahekohtu otsuse Eestis tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise eelduseks ei ole

see, et seda oleks varem tehtud ka vahekohtu asukoha riigis. Arvestades seda ja asjaolu, et

puudutatud isik esitas tsiviilasjas nr 2-16-13675 Helsingi Linnakohtu 12. detsembri 2012. a

otsuse vahekohtu otsuse jõustumise tõendamiseks ja maakohus ei omistanud sellele

22. septembri 2016. a määruses mingit tähtsust, ei saa asuda seisukohale, et kui Soome kohus

ei oleks vahekohtu otsust täidetavaks tunnistanud, ei oleks seda teinud ka Eesti kohus. Soome

kohus on vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistanud vähemalt 26. oktoobri 2012. a sõnastuses,

millega avaldaja on ka nõustunud. 1. novembril 2012 lisati vahekohtu otsuse resolutsiooni üks

sõna, mida saaks Eestis pidada kirjavea parandamiseks.

Kuna vahekohtu otsust ei ole tühistatud, siis ei kohaldu tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 754 lg 3, mis võimaldab võlgnikul täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse

esitada juhul, kui täidetavaks tunnistatud välisriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse.

Avaldaja on tuginenud ka TsMS § 624 lg-le 1, mis võimaldab kohtulahendi täidetavaks

tunnistanud kohtult taotleda lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist või muutmist, kui

täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud kohtu asukohariigis tühistatud või kui

seda on muudetud. Avaldaja ei saa ka selle sätte alusel nõuda täidetavaks tunnistamise

tühistamist, sest kui vahekohtu otsust on muudetud, saab nõuda täidetavaks tunnistamise

muutmist. Kohus selgitas avaldajale, et ta saab soovi korral oma nõuet vastavalt muuta või

esitada

alternatiivse

nõude,

kuid

avaldaja

seda

ei

teinud.

Avaldaja

etteheited

vahekohtumenetlusele ei mõjuta siinse asja lahendust. Neid saaks esitada Soomes vahekohtu

otsuse tühistamise menetluses. Seejuures on Soome kohtud jätnud avaldaja taotluse vahekohtu

otsuse ja selle muudatuste tühistamiseks rahuldamata. Tähtsust ei ole sellel, et avaldaja on

Soomes esitanud ka vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse.

3.3. Avaldaja taotlused istungi korraldamiseks ning avaldaja, vahekohtunik H ja puudutatud

isiku esindaja C ärakuulamiseks jäävad rahuldamata. Avaldaja on saanud oma seisukohad

2-21-18490

kirjalikult avaldada. Kuna vahekohtu otsust ei ole Soomes tühistatud, ei saa selgitused asja

lahendust muuta. Kohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks.

3.4. Rahuldamata jääb ka avaldaja taotlus peatada menetlus kuni Soome Riigikohtu asjas

S2021/723 tehtava lahendi jõustumiseni, sest Soome Riigikohus ei andnud selles asjas

edasikaebamise õigust ja sellega jäi jõusse Helsingi Apellatsioonikohtu 26. oktoobri 2021. a

otsus nr 1408. Samuti jääb rahuldamata avaldaja taotlus peatada menetlus kuni Helsingi politsei

prefektuuri algatatud uurimise lõppemiseni asjas 5500/R/64295/19. Selle menetluse tulemuseks

ei ole vahekohtu otsuse või selle muudatuste tühistamine, lisaks ei anna vahekohtumenetluse

minetused alust vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamist tühistada.

3.5. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Põhjendatud on puudutatud

isiku riigilõivu kulu 50 eurot ja tõendite saamise kulu 1154 eurot 39 senti. Puudutatud isiku

lepinguliste esindajate kulud on osaliselt põhjendatud. Puudutatud isiku lepinguliste esindajate

toimingud ja nende ajakulu 54 tundi 39 minutit on küll täies ulatuses põhjendatud, kuid nende

tunnitasud on 350 euro (käibemaksuta) ja 390 euro (käibemaksuta) asemel põhjendatud 300

euro (käibemaksuta) ulatuses. Kohus arvestab sellega, et menetlusosalisteks on välisriigi

kodanik ja välisriigi äriühing ning Soome vahekohtu otsuse tühistamise menetluses peeti

põhjendatud tunnitasuks 300 eurot. Seda arvestades on puudutatud isiku põhjendatud

lepingulise esindaja kulud kokku 16 395 eurot (54 tundi 39 minutit × 300 eurot) ning

puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud kokku 17 599 eurot 39 senti (50 eurot + 1154

eurot 39 senti + 16 395 eurot).

3.6. Avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel maakohtu 29. novembri

2021. a määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistada.

3.7. Vastavalt TsMS § 756 lg-le 4 ei saa avalduse rahuldamata jätmist vaidlustada, kuid

TsMS § 4771 lg 2 alusel saab vaidlustada esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist ja TsMS § 178

lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramist.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tunnistada TsMS § 756 lg 4 II lauses sisalduva

kaebeõiguse piirangu põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks, tühistada maakohtu määruse täies

ulatuses ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud

isiku kanda, või eeltoodud taotluse rahuldamata jätmise korral, tühistada maakohtu määruse

avaldajalt 10 725 eurot (sisaldub käibemaks) ületavate puudutatud isiku lepingulise esindaja

kulude väljamõistmise osas. Avaldaja palus lahendada määruskaebuse suulises menetluses.

Määruskaebuse väidete kohaselt on TsMS § 756 lg 4 ebaselge ja selles sisalduv kaebeõiguse

piirang vastuolus PS §-dega 15 ja 24. Vaidluse lahendamine üksnes ühes kohtuastmes ei taga

tõhusat õiguskaitset ja riivab avaldaja õigusi ebaproportsionaalselt. Maakohtu määrus on hagita

menetlust lõpetav määrus ning selliseid määrusi saab üldjuhul vaidlustada sarnaselt otsusega.

Maakohus ei ole põhjendanud avaldaja kaebeõiguse piiramist. Piisav ei ole põhjendus, et

kaebeõiguse piirang tuleneb kehtivast õigusest.

Maakohtu järeldus, et vahekohtu otsust ei ole tühistatud, vaid seda on 26. oktoobril ja

1. novembril 2012 muudetud, on ebaõige ja vastuolus asjas esitatud tõenditega. Kehtiv

vahekohtu otsus kannab kuupäeva 1. november 2012 ning vahekohtu 25. ja 26. oktoobri 2016. a

otsused kaotasid selle tegemisega kehtivuse. Maakohtu 22. septembri 2016. a määrusega on aga

tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsus ning see ei hõlma

2-21-18490

vahekohtu 1. novembri 2012. a otsust. Seejuures olid vahekohtu 26. oktoobri ja 1. novembri

2012. a otsustega tehtud muudatused sisulised ja olulised ning avaldajale kahjulikud.

Maakohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta leiab, et maakohtu 22. septembri 2016. a määruse

resolutsioon hõlmab ka vahekohtu 1. novembri 2012. a otsust. Maakohtu 22. septembri 2016. a

määruse resolutsioonis on mainitud üksnes vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsust ning selle

sõnastust ei ole võimalik laiendada. Samas isegi kui leida, et vahekohtu 25. oktoobri 2012. a

otsust on 1. novembril 2012 parandatud, on vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsuse resolutsioon

muutunud tühiseks ning vahekohtu 25. oktoobri 2012. a otsuse täidetavaks tunnistamine tuleks

ikkagi tühistada.

Avaldaja jääb kõigi maakohtule esitatud ja rahuldamata jäänud taotluste juurde ning palub need

uuesti lahendada. Maakohus ei ole istungi korraldamata jätmist põhjendanud.

Maakohus leidis, et puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on kokku 54

tundi 39 minutit, kuid puudutatud isiku väitel oli tema lepingulise esindaja ajakulu kokku 42

tundi 54 minutit. Maakohus on seega avaldajalt ekslikult välja mõistnud 11 tunni 45 minuti

võrra suuremale ajakulule vastava menetluskulude hüvitise. Lisaks tuleb Eestis toimuvas

kohtumenetluses lähtuda siin kehtivatest tunnitasu määradest ning neist lähtudes ei saa

puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 300 eurot pidada mõistlikuks, põhjendatuks ega

vajalikuks. Mõistlikuks tunnitasuks saab pidada maksimaalselt 250 eurot (käibemaksuga). Seda

arvestades tuleb avaldajalt välja mõistetud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulusid

vähendada 10 725 euroni. Avaldaja palub hinnata ka puudutatud isiku 28. septembri 2022. a

seisukoha p-s 32 toodud toimingute ja nende ajakulu vajalikkust ja põhjendatust.

Kuna maakohus on avalduse ebaõigesti rahuldamata jätnud, on maakohus ebaõigesti tühistanud

ka enda 29. novembri 2021. a määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu.

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle läbi vaatamata osas,

milles avaldaja vaidlustab avalduse ja menetluslike taotluste rahuldamata jätmist, ning

ülejäänud osas rahuldamata.

Avaldajal ei ole õigust maakohtu määrust avalduse ja menetluslike taotluste rahuldamata

jätmise osas vaidlustada. TsMS § 756 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirangu eesmärk on tagada

vahekohtumenetluse kiirus ja efektiivsus ning piirang on põhiseaduspärane.

Kuna vahekohtu otsust ei ole tühistatud, jättis maakohus avalduse õigesti rahuldamata.

Maakohus hindas põhjalikult, millises sõnastuses on vahekohtu otsus maakohtu 22. septembri

2016. a määrusega täidetavaks tunnistatud, ja leidis õigesti, et see vastab 1. novembri 2012. a

parandusele. Avaldaja väidab määruskaebuses esimest korda ja üllatuslikult, et vahekohus on

teinud kolm otsust. See väide ei ole õige, sest vahekohus tegi otsuse 25. oktoobril 2012 ning on

26. oktoobril ja 1. novembril 2012 üksnes parandanud selle resolutsiooni sõnastust.

Maakohus tühistas esialgse õiguskaitse abinõu avalduse rahuldamata jätmise tõttu ja seda

otsustust ei ole alust muuta. Puudutatud isik on maakohtus avaldanud arvamust avaldaja muude

menetluslike taotluste kohta ning jääb selle juurde.

Maakohus ei ole puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramisel kaalumispiire ületanud.

Puudutatud isik esitas maakohtule kaks menetluskulude nimekirja, mille järgi oli tema ajakulu

kokku 54 tundi 39 minutit. Avaldaja ei ole välja toonud ühtegi toimingut, mis oleks

põhjendamatu või mille ajakulu oleks põhjendamatu. Avaldaja ja puudutatud isiku

2-21-18490

menetluskulude suurusjärgud on võrreldavad. Oluline on üldine menetluskulude põhjendatus,

mitte eraldiseisvalt tunnitasu. Ajaliselt efektiivse, ent kallima tunnitasuga esindaja osutatud

teenus on odavam kui ajaliselt vähemefektiivse, ent madalama tunnitasuga esindaja osutatud

teenus. Avaldaja on ise põhjustanud menetluskulude suurenemise, eirates kohtu määratud

tähtaegu ning esitades põhjendamatult uusi ja vastuolulisi seisukohti, millele puudutatud isik

pidi vastama.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas,

millega avaldaja vaidlustab maakohtu määrust avalduse rahuldamata jätmise, ärakuulamise ja

menetluse peatamise taotluste rahuldamata jätmise, menetluskulude jaotuse ja esialgse

õiguskaitse abinõu tühistamise osas. Ülejäänud osas, s.o menetluskulude kindlaksmääramise

osas, tuleb määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt

rahuldada ja maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus määras puudutatud isiku

menetluskulud kindlaks 12 407 eurot 64 senti ületavas osas. Muus osas ei anna avaldaja väited

alust maakohtu määrust muuta.

8. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus vaatab läbi ja lahendab määruskaebusi

TsMS § 667 lg 3 I lause järgi kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit

korraldada. Siinses asjas esitatud määruskaebuse saab ringkonnakohtu hinnangul lahendada

ilma asjas istungit pidamata, sest määruses esitatud väited ja vastuses esitatud vastuväited on

piisavad kaebuse lahendamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus avaldaja istungi korraldamise

taotluse rahuldamata.

9. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata osas, millega avaldaja

vaidlustab avalduse rahuldamata jätmist ja sellega seotud menetluslikke otsustusi, v.a

hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramist, sest avaldajal ei ole TsMS § 756 lg 4 järgi

õigust esitada maakohtu määruse peale selles osas määruskaebust ning viidatud säte ei ole

kolleegiumi hinnangul vastuolus põhiseadusega.

9.1. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse

võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ning kui

määruskaebus on ebaõigesti menetluse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

TsMS § 664 lg 2 järgi läbi vaatamata. Mh kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja

kaebeõigust. TsMS § 660 lg 1 järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada

maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud.

9.2. Välisriigi vahekohtute otsuseid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele TsMS § 754 lg 1

kohaselt üksnes vastavalt New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja

täitmise konventsioonile (konventsioon) ja teistele välislepingutele. Välislepinguga

reguleerimata osas tuleb TsMS § 754 lg 2 järgi kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku

erisätteid välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kohta

(TsMS § 753 jj) ning kolmandas järjekorras tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid välisriigi

2-21-18490

kohtulahendite tunnustamise kohta (TsMS § 620 jj), mis asendavad kohaldamisel riigisisese

vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise sätteid (vt Riigikohtu 21. juuni

2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 14).

Konventsioon ei reguleeri küsimust, kas, kes ja milliseid õiguskaitsevahendeid saab kasutada

juhul, kui konventsiooni alusel täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsus selle teinud kohtu

asukohariigis tühistatakse või seda muudetakse. Seetõttu tuleb selles küsimuses kohaldada

TsMS § 754 lg-t 3, mille kohaselt võib võlgnik esitada avalduse täidetavaks tunnistamise

tühistamiseks, kui täidetavaks tunnistatud välisriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse.

Kaebeõigust vahekohtumenetlusega seotud kohtumenetluses (TsMS 14. osa) reguleerib

TsMS § 756 lg 4, mille järgi võib määruskaebuse esitada vahekohtu otsuse tühistamise ja

vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumise määruse peale, kuid ühegi muu

TsMS 14. osas sätestatud alusel tehtud määruse peale ei saa edasi kaevata. Seega tuleneb

TsMS § 756 lg-st 4 selgelt, et avaldajal ei ole õigust kaevata määruse peale, millega kohus jätab

TsMS § 754 lg 3 alusel välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise

avalduse rahuldamata.

Kaebeõigust ei tulene ka välisriigi kohtulahendite tunnustamist ja täitmist puudutavatest

sätetest. Sarnaselt vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamata jätmisele, ei ole

seadusandja näinud ette kaebeõigust ka välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise

tühistamata jätmise määruse peale. TsMS § 625 lg 1 järgi võib sissenõudja esitada

määruskaebuse määruse peale, millega välisriigi kohtulahend jäeti täidetavaks tunnistamata või

täidetavaks tunnistamine tühistati. Lisaks võivad sissenõudja ja võlgnik esitada TsMS § 625

lg 2 järgi määruskaebuse määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks

või täidetavaks tunnistamist muudeti. Seega ei saa võlgnik (avaldaja) esitada määruskaebust ka

juhul, kui kohus jätab välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise tühistamata. Sellest

tulenevalt ei saaks avaldajal olla kaebeõigust ka juhul, kui kohaldada TsMS § 754 lg 2 alusel

vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise puhul välisriigi kohtulahendi kohta

käivaid sätteid (vt ka RKTKo 04.02.2015, 3-2-1-154-14, p 8).

Eelnevast lähtuvalt ei ole seadusandja võimaldanud vaidlustada määrust, millega kohus jätab

välisriigi kohtu või vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse

rahuldamata.

9.3. Kolleegiumi hinnangul ei ole selline kaebeõiguse piirang põhiseadusega vastuolus.

9.3.1. Kuigi PS § 24 lg 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega

sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ei tulene PS § 24 lg-st 5 isikute õigust

vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest

lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (vt RKÜKm

21.04.2015, 3-2-1-75-14, p 63; RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p 38; RKPJKm 03.07.2008,

3-4-1-10-08, p 10). Kõigi kohtumääruste puhul edasikaebeõiguse tagamine tähendaks olulist

takistust õigusemõistmise normaalsele funktsioneerimisele, mistõttu on põhjendatud

kohtumääruste oluliselt piiratum edasikaebekord võrreldes kohtuotsustega. Kohtumääruste

peale edasikaebeõiguse piirang teenib menetlusökonoomia eesmärki ning on eesmärgi

saavutamiseks sobiv ja vajalik, kui pole alternatiive, millega soovitud eesmärki sama tõhusalt,

kuid põhiõigusi vähem intensiivselt riivates saavutada saaks. Seejuures tuleb arvestada, kas

soovitakse vaidlustada menetluslikku või kohtuvaidluse lõpplahendit (vt PS komm 2022, § 24,

p-d 39, 44 ja 45). Mh on Riigikohus leidnud, et põhiseadusega ei ole vastuolus kaebeõiguse

puudumine määruse peale, millega kohus jätab vahekohtu otsuse tühistamata, sest

vahekohtumenetluse eesmärk on lahendada vaidlus kiirelt ja efektiivselt ning selle eesmärgi

2-21-18490

saavutamist takistaks võimalus vaielda kohtus pikalt vahekohtuotsuse kehtivuse üle (vt

RKTKm 12.05.2014, 3-2-1-27-14, p 9).

9.3.2. Kaaludes siinses asjas avaldaja kaebeõiguse piirangu intensiivsust ja vajadust tagada

vahekohtumenetluses tehtud lahendi kiire ja efektiivne täitmine, on ringkonnakohtu hinnangul

ka siinsel juhul avaldaja kaebeõiguse piirang sobiv ja vajalik abinõu.

Kuigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamata jätmise määruse peale

kaebeõiguse puudumine riivab PS § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigust, ei ole riive sedavõrd

intensiivne, et seadusandja ei võiks kaebeõigust vahekohtu otsuse kiire ja efektiivse täitmise

kaalutlustel piirata.

Sõltumata sellest, et kohus lahendab vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise

avalduse alusel kohtuasja TsMS § 756 lg 1 järgi hagita menetluses, tuleb esmalt arvestada seda,

et tegemist on menetlusliku kõrvalküsimuse, mitte poolte vahelise põhivaidluse lahendamisega.

Olukorras, kus pooled on leppinud kokku selles, et nende vahelised vaidlused alluvad

vahekohtule, lahendab nendevahelise vaidluse vahekohus ning kohtul on TsMS § 713 järgi

õigus teha vahekohtumenetluses toiminguid üksnes seaduse sätesatud juhtudel ja ulatuses,

st kohtul on selliste vaidluse puhul üksnes sekundaarne roll. Mh on kohtu pädevuses pärast

vahekohtu otsuse tegemist TsMS § 754 järgi vahekohtu otsuse tunnustamine ja täidetavaks

tunnistamine, aga ka täidetavaks tunnistamise tühistamine. Seejuures piirdub vahekohtu otsuse

tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel kohtulik kontroll TsMS § 754 lg 1 ja konventsiooni

artiklite 4 ja 5 järgi peamiselt vahekohtu otsuse tegemiseks vajalike formaalsete eelduste

kontrollimisega ning täidetavaks tunnistamise tühistamise kontroll ainult sellega, kas välisriigi

vahekohtu otsus on selle tegemise asukohariigis tühistatud või kas seda on muudetud viisil, et

see tingib ka täidetavaks tunnistamise muutmise. Vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise

ega selle tühistamise avaldust lahendades ei lahenda kohus poolte vaidlust sisuliselt. Sellest

tulenevalt ei ole vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse lahendamisel

samaväärset tähendust paljudes teistes hagita asjades tehtavate lõpplahenditega.

Lisaks tuleb arvestada seda, et vahekohtu otsuseid tuleb üldjuhul tunnustada ja täita ning enne

vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamise avalduse esitamist on kohus juba

kontrollinud vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise eeldusi, st pidanud

vahekohtu

otsuse

täitmist

lubatavaks,

ning

selline

määrus

on

vaidlustatav

(vt RKTKo 04.02.2015, 3-2-1-154-14, p 8). Kuna määrusega, millega kohus jätab vahekohtu

otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamata, ei muutu senine olukord, ei saa sellise määruse

peale kaebeõiguse puudumist pidada intensiivseks kaebeõiguse riiveks. Lisaks saab avaldaja

esitada TsMS § 754 lg 3 järgi uuesti avalduse vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise

tühistamiseks, kui selleks esineb seaduses sätestatud alus.

Ülaltoodut arvestades riivab küll vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise tühistamata jätmise

määruse peale kaebeõiguse puudumine tühistamist taotleva menetlusosalise kaebeõigust, kuid

riive ei ole intensiivne ning riive on vahekohtumenetluses tehtud otsuse kiire ja efektiivse

täitmise kaalutlustel eesmärgipärane, sobiv ja vajalik.

9.4. Kuna ülaltoodu kohaselt ei ole avaldajal õigust esitada maakohtu määruse peale

määruskaebust osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata, ja ringkonnakohus jätab

selles osas määruskaebuse läbi vaatamata, ei ole ringkonnakohtul alust vaadata avaldust läbi ka

osas, millega avaldaja vaidlustab maakohtu määrust ka sellega seotud menetluslike otsustuste,

sh isikute ärakuulamise ja istungi korraldamise taotluse rahuldamata jätmise, menetluse

peatamise taotluse rahuldamata jätmise, menetluskulude jaotuse ja esialgse õiguskaitse abinõu

2-21-18490

tühistamise osas. Küll aga on avaldajal kui menetluskulusid kandma kohustatud isikul

TsMS § 178 lg 2 alusel õigus maakohtu määruse peale edasi kaevata menetluskulude

kindlaksmääramise osas, sest avaldaja vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

10. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus menetluskulude kindlaksmääramise osas osaliselt

põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

10.1. Avaldaja vaidlustab puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramist ja avaldajalt

väljamõistmist osaliselt, s.o puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja

avaldajalt väljamõistmist 10 725 eurot ületavas osas.

10.2. Kolleegium

selgitab,

et

kui

menetlusosaline

peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega

ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

arvestada

mh

kohtuvaidluse

asjaoludega,

asja

keerukuse

ja

mahukuse,

samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku

hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik

tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides

konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja

vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse

kestusest. Seejuures võib menetlusosalisel olla mitu esindajat, kuid TsMS § 175 lg 3 järgi

hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja

keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu

kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu 21. juuni

2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-19-10324, p 17; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).

10.3. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust sekkuda maakohtu

kaalutlusotsustusse puudutatud isiku lepingulise esindaja tehtud toimingute ja neile kulunud aja

vajalikkuse ja põhjendatuse osas.

Maakohus ei ole väljunud puudutatud isiku taotlusest ega määranud puudutatud isiku

lepinguliste esindajate ajakulu suuremana, kui seda taotles puudutatud isik. Puudutatud isiku

15. detsembri 2021. a menetluskulude nimekirja järgi oli tema lepinguliste esindajate ajakulu

vastava nimekirja koostamise seisuga kokku 11 tundi 45 minutit ning puudutatud isiku

24. oktoobri 2022. a täiendava menetluskulude nimekirja järgi oli tema lepinguliste esindajate

täiendav ajakulu kokku 42 tundi 54 minutit. Kokku on seega puudutatud isiku lepinguliste

esindajate ajakulu tema menetluskulude nimekirjade järgi 54 tundi 39 minutit, millest lähtus ka

maakohus. Avaldaja on määruskaebuses ekslikult lähtunud üksnes puudutatud isiku

24. oktoobri 2022. a (määruskaebuses ekslikult märgitud 28. septembri 2022. a) täiendavas

menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulust, mistõttu on põhjendamatu avaldaja väide, et

maakohus mõistis temalt puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud välja taotletust suuremas

ulatuses.

Kuigi avaldaja palus määruskaebuses ringkonnakohtul hinnata puudutatud isiku 24. oktoobri

2022. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ning nende ajakulu vajalikkust ja

põhjendatust, ei ole ringkonnakohtul alust hinnata selles osas maakohtu kaalutlusotsust ümber.

Kolleegium selgitab, et maakohus on toiminguid ja neile kulunud aega hinnanud ning

2-21-18490

määruskaebust lahendades ei ole ringkonnakohtu ülesandeks kõigi menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse uuesti hindamine. Ringkonnakohus hindab

määruskaebuse alusel üksnes seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud

kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav

menetlusosaline toob esile, milles seisneb konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine. Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi puudutatud isiku

lepinguliste esindajate toimingule ega nende ajakulule, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust

neid kõiki uuesti hinnata. Eeltoodust tulenevalt lähtub ringkonnakohus sellest, et maakohtu

tuvastatud ulatuses (54 tundi 39 minutit) olid puudutatud isiku lepinguste esindajate toimingud

vajalikud ja põhjendatud.

10.4. Kolleegiumi hinnangul on aga maakohus ületanud kaalumispiire puudutatud isiku

lepinguliste esindajate tunnitasu hindamisel.

Maakohus pidas puudutatud isiku lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasuks 300 eurot

(käibemaksuta), põhjendades seda sellega, et menetlusosalisteks on välisriigi kodanik ja

välisriigi äriühing ning Soomes vahekohtu otsuse tühistamise menetluses peeti põhjendatud

tunnitasuks 300 eurot (käibemaksuta). Selliselt on maakohus puudutatud isiku lepinguliste

esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtunud asjakohatutest

kaalutlustest. Eestis toimuvas kohtumenetluses tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtuda sarnase õigusteenuse keskmisest

turuhinnast Eestis ning kaalu ei saa omistada sellele, millist lepingulise esindaja tunnitasu on

põhjendatuks pidanud välisriigi kohus samade menetlusosaliste vahel toimunud asjas.

Kolleegiumi hinnangul ületab maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu

300 eurot (käibemaksuta) oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda Eestis. Arvestades

seda, et puudutatud isikut on esindanud vandeadvokaadid ning asi ei olnud keskmisest

keerukam ega mahukam, saab sellise vaidluse puhul pidada vandeadvokaadi keskmiseks

tunnitasuks maksimaalselt 205 eurot (käibemaksuta) (vt ka RKTKm 18.05.2022, 2-21-1824,

p 13). Määruskaebuses pidas avaldaja mõistlikuks tasumääraks maksimaalselt 250 eurot

(käibemaksuga), mis vastab ligikaudu eeltoodud käibemaksuta tunnitasu suurusele.

Eelnevat arvestades on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud

11 203 euro 25 sendi ulatuses (54,65 tundi × 205 eurot/tund) ning puudutatud isiku põhjendatud

ja vajalikud menetluskulud on kokku 12 407 eurot 64 senti (11 203 eurot 25 senti + 50 eurot +

1154 eurot 39 senti).

11. Ülaltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus

tühistada osas, millega maakohus määras puudutatud isiku menetluskulud kindlaks ja mõistis

need avaldajalt välja 12 407 eurot 64 senti ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue määruse, millega määrab puudutatud isiku hüvitatavate ja avaldajalt välja mõistetavate

menetluskulude suuruseks 12 407 eurot 64 senti.

12. Avaldaja tagatise tagastamise taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Avaldaja esitas 2. veebruaril

2023 taotluse tagastada lahendi jõustumise järel avaldaja eest tasutud tagatis 6179 eurot

26 senti. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud sellises suuruses tagatise

25. novembri 2021. a esialgse õiguskaitse taotluselt vastavalt maakohtu 25. novembri 2021. a

puuduste kõrvaldamise määrusele. Kolleegium selgitab, et tagatise tagastamist reguleerib

TsMS § 195 lg 1, mille I lause järgi tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud

kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud.

Avaldajal tuleb seega tagatise tagastamise avaldus esitada maakohtule kui tagatise määranud

kohtule.

2-21-18490

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna määruskaebus jääb avalduse rahuldamata jätmise ja sellega seotud menetluslike

otsustuste osas läbi vaatamata, jäävad sellega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel

koosmõjus TsMS §-ga 659 ja 639 lg-ga 1 avaldaja kanda. Kuigi ringkonnakohus rahuldab

määruskaebuse osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas, jäävad menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel

koosmõjus TsMS § 178 lg-ga 4 kummagi menetlusosalise enda kanda.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

14.1. Puudutatud isiku 27. jaanuari 2023. a menetluskulude nimekirja järgi on tema

menetluskuludeks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 4288 eurot (käibemaksuta).

Täpsemalt tegid puudutatud isiku lepingulised esindajad nimekirja kohaselt tunnitasudega

350 eurot (käibemaksuta) ja 390 eurot (käibemaksuta) puudutatud isikut esindades kokku

toiminguid 12 tunni ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on

järgmised:

-

7. november 2022 – maakohtu 7. novembri 2022. a määruse analüüs – 24 minutit

(toiming nr 1);

-

7. november 2022 – maakohtu 7. novembri 2022. a määrusega tutvumine – 42 minutit

(toiming nr 2);

-

7. november 2022 – maakohtu 7. novembri 2022. a määruse vaidlustamise korra

õiguslik analüüs – 42 minutit (toiming nr 3);

-

7. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine Mle (R) seoses maakohtu 7. novembri

2022. a määrusega – 18 minutit (toiming nr 4);

-

8. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine kohtutäiturile seoses maakohtu

7. novembri 2022. a määruse täitmisega – 18 minutit (toiming nr 5);

-

9. november 2022 – tutvumine MH (R) e-kirjaga seoses maakohtu 7. novembri 2022. a

määruse täitmisega – 12 minutit (toiming nr 6);

-

9. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine kohtutäiturile seoses maakohtu

7. novembri 2022. a määruse (hagi tagamise tühistamine) täitmisega – 12 minutit

(toiming nr 7);

-

9. november 2022 – suhtlus kohtutäituriga seoses maakohtu 7. novembri 2022. a

määruse (hagi tagamise tühistamine) täitmisega – 6 minutit (toiming nr 8);

-

9. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine MHle (R) seoses kohtutäituri hinnanguga

maakohtu 7. novembri 2022. a määruse täitmisele – 18 minutit (toiming nr 9);

-

10. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine kohtutäiturile seoses kohtu selgitustega

määruse täitmise osas – 12 minutit (toiming nr 10);

-

10. november 2022 – kohtutäituriga suhtlemine seoses maakohtu täiendava,

10. novembri 2022. a määrusega – 18 minutit (toiming nr 11);

-

10. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine kohtutäiturile seoses kohtu selgitustega

määruse täitmise osas – 6 minutit (toiming nr 12);

-

10. november 2022 – tutvumine maakohtu 10. novembri 2022. a parandatud määrusega

edasikaebeõiguse osas – 6 minutit (toiming nr 13);

-

10. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine Rile seoses maakohtu parandatud

määrusega edasikaebeõiguse osas – 6 minutit (toiming nr 14);

-

23. november 2022 – avaldaja määruskaebusega tutvumine, suhtlus – 48 minutit

(toiming nr 15);

-

23. november 2022 – avaldaja määruskaebusega tutvumine – 12 minutit (toiming nr 16);

2-21-18490

-

23. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine Rile seoses avaldaja määruskaebusega –

6 minutit (toiming nr 17);

-

23. november 2022 – määruskaebuse menetlemise võimatuse õiguslik analüüs –

54 minutit (toiming nr 18);

-

23. november 2022 – e-kirja ettevalmistamine maakohtule taotlusega jätta

määruskaebus osaliselt menetlemata – 30 minutit (toiming nr 19);

-

5. detsember 2022 – maakohtu 5. detsembri 2022. a e-kirjaga (tähtaja määramine)

tutvumine – 6 minutit (toiming nr 20);

-

9. detsember 2022 – e-kirja ettevalmistamine Rile seoses määruskaebuse vastusega ja

esialgse hinnanguga määruskaebusele – 24 minutit (toiming nr 21);

-

15. detsember 2022 – määruskaebuse vastuse ettevalmistamine – 36 minutit (toiming

nr 22);

-

15. detsember 2022 – määruskaebuse vastuse ettevalmistamine – 3 tundi 48 minutit

(toiming nr 23);

-

16. detsember 2022 – maakohtu kirjaga (määruskaebuse edastamine ringkonnakohtule)

tutvumine – 6 minutit (toiming nr 24);

-

25. jaanuar 2023 (ekslikult märgitud 25. oktoober 2022) – ringkonnakohtu kirjaga

(menetluskulude nimekiri) tutvumine – 6 minutit (toiming nr 25);

-

27. jaanuar 2023 (ekslikult märgitud 27. oktoober 2022) – menetluskulude nimekirja

ettevalmistamine – 24 minutit (toiming nr 26).

Avaldaja ei esitanud puudutatu isiku lepingulise esindaja kulude kohta vastuväiteid.

14.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isiku lepinguste esindajate tehtud toimingud ja

neile kulunud aeg olnud puudutatud isiku õiguste ja huvide kaitseks kogu ulatuses vajalikud ja

põhjendatud.

Esmalt märgib kolleegium, et arvestades seda, et vaidlus ei olnud tavapärasest keerukam ning

sellega seotud töömaht ei olnud erakordselt suur, kuid nõudis vahekohtu otsuse tunnustamise

ja täidetavaks tunnistamise küsimuses eriteadmisi, saab kahe lepingulise esindaja kasutamist

pidada küll põhjendatuks, kuid üksnes osas, milles lepinguliste esindajate tehtud toimingud ei

kattu ega dubleeri teineteist.

Edasi märgib kolleegium, et põhjendatud ja vajalikuks saab pidada üksnes selliseid lepingulise

esindaja toiminguid, mis on seostatavad määruskaebemenetluses puudutatud isiku kaitseks

tehtud vajalike toimingutega. Siinsel juhul nähtub toimikust, et maakohus tegi vaidlustatud

määruse 7. novembril 2022 ning parandas kohtutäitur Risto Sepa 10. novembri 2022. a

järelepärimise alusel resolutsiooni juurde märgitud kaebeõiguse selgituses sisalduva ilmse

ebatäpsuse (asendas p 3 p-ga 2). Avaldaja esitas 22. novembril 2022 määruskaebuse, mille

kohta esitas puudutatud isik 23. novembril 2022 seisukohta, milles palus jätta määruskaebuse

menetlusse võtmata, ning 15. detsembril 2022 vastuse määruskaebusele. Lisaks esitas

puudutatud isik 27. jaanuaril 2022 menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu, et puudutatud

isik ja tema lepingulised esindajad oleksid teinud määruskaebemenetluses rohkem toiminguid.

Arvestades seda, et toimikust ei nähtu, et puudutatud isiku lepingulised esindajad oleksid teinud

toiminguid maakohtu määruses sisalduva ebatäpsuse parandamiseks, aga ka seda, et suhtlust

kohtutäituriga ei saa pidada määruskaebemenetluse raames tehtud vajalikuks toiminguks, ei saa

pidada vajalikuks puudutatud isiku lepinguliste esindajate neid toiminguid, mis seonduvad

esialgse õiguskaitse korras peatatud täitemenetlusega (toimingud 5–12, ajakulu 1 tund

42 minutit).

2-21-18490

Ülejäänud toimingud on küll seotud määruskaebemenetluses tehtud toimingutega, kuid neile

kulunud aeg ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul võis kogenud

vandeadvokaadil kuluda maakohtu 7. novembri 2022. a määrusega ja selle parandamise

määrusega tutvumiseks ning määruse analüüsimiseks ja kliendiga sel teemal suhtlemiseks

(toimingud 1–4 ja 13–14) kokku 1 tund 30 minutit. Avaldaja määruskaebusega tutvumiseks,

23. novembri 2022. a seisukoha koostamiseks (sh avaldaja kaebeõiguse analüüsimiseks),

15. detsembri 2022. a vastuse koostamiseks ning määruskaebuse teemal kliendiga suhtlemiseks

(toimingud 15–23) võis kogenud vandeadvokaadil kuluda kokku 5 tundi, arvestades

määruskaebuse, 23. novembri 2022. a taotluse ja määruskaebuse vastuse sisu ja mahtu, aga ka

seda, et puudutatud isiku lepinguline esindaja käsitles kaebeõigusega seonduvat nii

23. novembri 2022. a taotluses kui ka määruskaebuse vastuses ning muus osas olid seisukohad

esitatud juba ka maakohtule, samuti seda, et määruskaebuse vastus sisaldas ka menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud vastuväiteid, millega seotud kulu ei ole hüvitatav,

ning asjaolu, et erinevate lepinguliste esindajate tehtud toimingud nr 15 ja 16 osaliselt kattuvad.

Maakohtu 6. detsembri 2022. a määruskaebuse edastamise kirjaga ja ringkonnakohtu

24. jaanuari 2023. a tähtaegade määramise kirjaga (toimingud nr 24 ja 25) tutvumise ajakulu

on põhjendatud (kokku 12 minutit), kuid puudutatud isiku menetluskulude nimekirja

koostamise (toiming nr 26) põhjendatud ajakuluks saab pidada 15 minutit, arvestades seda, et

menetluskulude detailne nimekiri on väljavõte infosüsteemist ning osad selles sisalduvad kulud

ei ole seotud määruskaebemenetlusega.

Ülaltoodut arvestades on puudutatud isiku lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu

kokku 6 tundi 57 minutit, s.o ümardatult 7 tundi.

14.3. Kolleegiumi hinnangul ületavad puudutatud isiku lepinguliste esindajate tunnitasud

350 eurot (käibemaksuta) ja 390 eurot (käibemaksuta) oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist

turuhinda ning mõlema lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks saab

lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ning asja tavapärast keerukust arvestades pidada

205 eurot (käibemaksuta) (vt määruse p 10.4).

14.4. Ülaltoodu kohaselt on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud kulud lepingulisele

esindajale 1435 eurot (7 tundi × 205 eurot/tund), mis tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks

välja mõista. Vastavalt puudutatud isku taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik