1-11-2025/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-2025

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11- 2025 (10230116278) Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Tõlk Ave Mõistlik

Katrin- Jana Vaab Kriminaalasi

B.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

B.E , isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, emakeel vene keel, kesk-eriharidus, ei tööta,

elukoht xxx; tõkend alates 12.01.2011.a. kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld aadressilt Maleva 2B-9, Tallinn / I kd, tl 26/ Varem kriminaalkorras karistatud:

- 11.04.1989.a. Kaliningradi I. Baltilaevastiku sõjatrib.

Vene NFSV KrK § 15- § 102, Vene NFSV KrK § 146 lg 2, Vene NFSV KrK § 195 lg 2, Vene NFSV KrK § 218 lg 2 , Vene NFSV KrK § 247, Läti NSV KrK § 15- § 197 lg 2, Läti NSV KrK § 218 lg 2 alusel vangistusega 10 aastat;

- 13.12.2001.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK §

139 lg 2 p 2 alusel vangistusega 4 kuud;

- 18.01.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK §

195 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta, KrK § 40 lg 3 alusel vangistusega 1 aasta;

- 04.09.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS §

200 lg 2 p 7 alusel vangistusega 4 aastat, KarS § 74 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat, KarS § 74 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat katseajaga 2 aastat;

- 09.01.2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 alusel vangistusega 4 aastat, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat ja 8 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 4 aastat ja

2

8 kuud. Vabanes pärast karistuse kandmist 03.03.2010.aastal. Karistatus kustumata. Kaitsja

Prokurör

Riine Lumiste

Katrin Kabel RESOLUTSIOON

1. B.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuritegude

toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 9 kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 kuud ( kuus kuud).

3. KarS § 69 kohaldades asendada tähtajaline vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga

360 ( kolmsada kuuskümmend) tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on üks ( 1) aasta kuus ( 6) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. KarS § 74 lg 1 alusel määrata B.E ühiskondliku töö tegemise ajaks

kriminaalhooldaja järelevalve alla.

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.E järgima

katseajal järgmiseid kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o. xxx;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata B.E-le lisakohustus mitte

tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi.

7. B.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

8. B.E-lt välja mõista menetluskuluna:

• KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 172.58 eurot ( sada

seitsekümmend kaks eurot ja viiskümmend kaheksa eurosenti);

• KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 ( nelisada seitseteist eurot ja kolm eurosenti).

9. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 12 ( kaheteist) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga

2800049777, märkides selgitusena „B.E, 1-11-2025, kaitsjatasu, sundraha“.

Edasikaebamise kord 10. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule ( Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme ( 7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad

esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 ( kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Samas peab kohus

põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada

süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12

kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et isikul, kellel puudub töökoht ja

legaalne sissetulek on täitedokumendi täitmine raskendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et

B.E-lt kuulub väljamõistmisele menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse ja kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 172.58 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid kriminaalasjas puuduvad.

Tsiviilhagi kriminaalasjas kannatanu ZK esitatud ei ole. Kannatanu AK on kohtueelses menetluses avaldanud, et süüdistatav on talle kahju hüvitanud

ning ta ei soovinud tsiviilhagi esitada. Kuivõrd lühimenetluses teeb kohus otsuse kirjalike materjalide põhjal, siis tuleb asuda seisukohale, et kannatanu A.K on tsiviilhagist loobunud

ning käesoleva kriminaalasja raames tuleb see jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Omavaheliste varaliste vaidluste korral on kannatanul õigus pöörduda tsiviilkohtusse.

Kohtunik Kristina Väliste