4-23-1872/7 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 9. august 2023, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-23-1872

Kohtukoosseis Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. juuni 2023

määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi arestiga asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.F

(isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 19. juuni 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA 08.02.2021 otsusega väärteoasjas nr 2315,20,006184 määrati G.F-ile NPALS § 151

lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Otsus jõustus 26.02.2021. G.F rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 014/2021/439). 05.06.2023 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.

2. Viru Maakohtu 19.06.2023 määrusega rahuldati PPA taotlus ning asendati G.F-ile mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut 2 päeva arestiga, mis kuulub kandmisele koheselt pärast Harju Maakohtu 13.04.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-1412 mõistetud vangistuse ärakandmist tähtaegselt või ennetähtaegselt. Menetlusalune isik ei tasunud ära rahatrahvi, tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud

ega otstarbekas, kuna kriminaalhooldus on G.F-i suhtes ebaõnnestunud ning ka

üldkasuliku töö nõuetekohase läbimise tõenäosus G.F-i puhul on vähene. Rahvastikuregistri alusel puudub isikul alaline elukoht Eestis. 3. Viru Maakohtu 19.06.2023 määruse peale esitas määruskaebuse G.F, milles palub

asendada tema arest üldkasuliku tööga. Ta selgitab, et ei ilmunud kriminaalasjas esmasele

registreerimisele ja ei olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav, kuna pidi kriminaalhooldajale teadaolevalt elama ühel aadressil, aga et seal alustati remonti, siis pidi ta leidma endale teise elukoha. Ta ei hoidnud kriminaalhooldusest tahtlikult kõrvale, vaid tekitas endale teadmatusest ja rumalusest sellise olukorra. Praegu on onu nõus võtma teda enda juurde elama ja ka esialgset materiaalset abi pakkuma. Tal on olemas ka töökoht, kuhu ta saab vanglast vabanedes minna. Uut töövõimalust ei ole kerge leida. Ta on varem teinud üldkasulikku tööd ja siis tal probleeme ei olnud.

2

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist. 5. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et G.F on PPA 08.02.2021 otsusega määratud rahatrahv 100 eurot tasumata, rahatrahvi sissenõudmine on ebaõnnestunud, kuna sissetulekut ja vara, millele sissenõuet pöörata G.F ei ole. Seega on asenduskaristuse kohaldamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Rahatrahvi asendamist G.F iseenesest ka ei vaidlusta, vaid palub võimalust teha aresti asemel üldkasulikku tööd.

6. Kas usaldada süüdlast üldkasulikku tööd tegema või mitte, see on suuresti kohtu

kaalutlusõigus. Selle kaalutluse tegemisel peab kohus vaatama muu hulgas üldkasuliku töö

reaalse täideviimise perspektiivi. Maakohus viitas põhjendatult sellele, et Harju Maakohtu 13.04.2022 otsusega kriminaalasjas anti G.F-ile võimalus kanda oma karistust vabaduses

käitumiskontrollile allutatuna. Seda võimalust ei osanud G.F aga hinnata. Kuigi

määruskaebuses viitab G.F sellele, et ta ei hoidnud kriminaalhooldusest tahtlikult

kõrvale, vaid oli sunnitud oma elukohta vahetama ja seetõttu ei saanud

kriminaalhooldusametnik teda kätte, siis see tema käitumiskontrolli nõuete rikkumist ei

vabanda. Kriminaalhooldusele allutatuna pidi G.F ise seisma hea selle eest, et tema karistuse kandmise tingimused oleksid täidetud ning küsima kriminaalhooldusametnikult ka luba ja teavitama teda oma elukohavahetusest. Kuna ta seda ei teinud ning ka kohtul tuli ta erakorralise ettekande arutamiseks tagaotsitavaks kuulutada, siis on kõigiti põhjust arvata, et

G.F suhtus varasemalt temale karistuse kandmiseks antud leebemasse võimalusse ükskõikselt ning võib samamoodi suhtuda ka üldkasuliku töö tegemise kohustusse. Seda enam, et kriminaalasjas ähvardas teda käitumiskontrolli nõuete rikkumisel tunduvalt pikemaaegsem vabadusekaotus kui praegu üldkasuliku töö tegemata jätmisel: kui teda ei distsiplineerinud oht

minna mitmeks kuuks vanglasse, siis vaevalt distsiplineerib teda oht minna üldkasuliku töö tegemata jätmisel paariks päevaks aresti kandma. Et G.F on vabaduses olemas elukoht ja väidetavalt ka võimalus minna tööle, see tema

üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi kuigivõrd ei suurenda. Seejuures väide

töökoha olemasolu kohta on ka paljasõnaline ja isegi kui see töökoht on olemas, siis pole

kuigivõrd usutav, et paaripäevase aresti kandmise tõttu kaotaks ta selle töökoha: võrreldes G.F-i praeguse vangistusajaga lükkaks paaripäevase aresti kandmine tema tööle asumise aega edasi vaid väheselt. Mis puudutab aga G.F-i väidet, et varem on ta üldkasulikku tööd teinud ja siis tal probleeme ei olnud, siis isegi kui süüdlane tuleb ühel korral üldkasuliku

tööga nõuetekohaselt toime, ei pruugi ta järgmisel korral enam sama suuta. Seda enam, et arvestades G.F-i ennetähtaegse vabastamise otsustamise tarbeks kriminaalasjas nr 1-22- 1412 koostatud vangla iseloomustust ja G.F-i karistusandmeid, on põhjust järeldada, et

tal on tõsiseid probleeme narkootikumide tarvitamisega. Need probleemid suurendavad tõenäosust, et G.F ebaõnnestub üldkasuliku töö tegemisel. Ka senises kohtupraktikas on

süüdlase võimalikke probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1- 87-08, p 13). 7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 19.06.2023 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik