2-22-17307/59 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

08. august 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-17307

Tsiviilasi

S.M. hagi G.M. vastu täiteasjade sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades

nr

xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S.M. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Liina Karlson (Themis

Õigusbüroo OÜ, e-post: menetlus@themis.ee)

Kostja: G.M. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Istungi toimumise aeg

xxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxxxxxxxxxx ja jätta nimetatud

täitemenetluse kulud kostja kanda.

3. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxxxxxxxxxx ja jätta nimetatud

täitemenetluse kulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt G.M.lt hageja S.M. kasuks 219,48 eurot.

5. Välja mõista kostjalt G.M.lt hageja S.M. kasuks tasumata põhinõudelt (219,48 eurot)

viivis alates 03.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Menetluskulud

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

2-22-17307

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. S.M. (hageja) esitas 17.11.2022 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse G.M. (kostja) vastu

täiteasjade sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr xxxxxxxxxxx ja

xxxxxxxxxxx.

Hagiavalduse kohaselt on kostja algatanud hageja vastu täitemenetlused nr xxxxxxxxxxx ja

xxxxxxxxxxx tsiviilasjades 2-19-117604 ja 2-19-124722 tehtud kohtulahendite täitmiseks

teistkordselt ning seda vaatamata faktile, et hageja ja kostja olid 18.02.2021 notariaalselt

tõestatud kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingus kokku leppinud, et tsiviilasjades

2-19-117604 ja 2-19-124722 tehtud lahendite alusel algatatud täitemenetlused kuuluvad

lõpetamisele. Kostja kohustus loobuma kõikidest nõuetest, mis tal hageja vastu olid, sh

nõuetest, mis tulenesid tsiviilasjades 2-19-117604 ja 2-19-124722 tehtud lahenditest, mida

kostja algselt ka tegi, s.t täitemenetlused 039/2019/539 ja 039/2019/815 lõpetati. Hageja on

seisukohal, et täiteasjades xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx hagejalt sissenõutavaks muutunud

nõuded on rahuldatud. Seega on täidetud eeldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamiseks – kostjal puuduvad hageja vastu nõuded. Kõik kostjal hageja vastu olnud nõuded

lõppesid 18.02.2021 notariaalse lepinguga. Eelnevat kinnitavad nii lepingus antud kinnitused,

lepingueelsed läbirääkimised, kui ka fakt, et müügitulemist ülejääva ning hagejale kuulama

pidanud ostusumma (12 118,81 eurot) sai endale kostja ning asjaolu, et kostja täitedokumentide

2-19-117604 ja 2-19-124722 alusel täitemenetlused ka lõpetas. Hageja leiab, et hagejal puudub

võlgnevus kostja ees.

2. Hageja ei ole H.R.ga (hageja ja kostja ühisomandi osa ostjaga) sõlminud mingisuguseid

kokkuleppeid. 18.02.2021 kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepinguga müüsid hageja

(kui müüja 1) ja kostja (kui müüja 2) H.R.le (ostja) hagejale ja kostjale ühisomandina kuulunud

½ suuruse osa kinnistu aadressiga Xxxxxxxxxxx kaasomandist. Hageja ja kostja müüsid neile

ühisomandina kuulunud ½ mõttelise osa kinnistust ühiselt notariaalses lepingus näidatud

tingimustel. Kostja käitumine on ilmselgelt pahatahtlik. Kostja on täiteasjades xxxxxxxxxxx ja

xxxxxxxxxxx esitanud tsiviilasjades 2-19-117604 ja 2-19-124722 tehtud kohtulahendid

täitmiseks teistkordselt ning seda vaatamata faktile, et hageja ja kostja olid kokku leppinud, et

viimati viidatud lahendite alusel algatatud täitemenetlused kuuluvad lõpetamisele.

3. Juhul, kui kohus tuvastab, et sundtäitmised täiteasjades nr xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx on

lubamatud, on viidatud täiteasjade raames toimunud arestimised alusetult. Täiteasjas nr

xxxxxxxxxxx on võlgnevuse katteks tasutud 219,48 eurot ning täituri kontol on ootel 855,96

eurot. Toimiku andmetest nähtub, et kostjale on tasutud võlgnevuse katteks 161,70 eurot ja

täituri tasu katteks on arvestatud 57,78 eurot. Hagejal ei ole kohustust tasuda täiteasjas nr

xxxxxxxxxxx täitmiseks esitatud nõuet ning arestimised on toimunud alusetult. Hageja nõuab

2-22-17307

kostjalt ka viiviseid alates nõude esitamisele järgnevast päevast, st alates 03.06.2023 kuni võla

täieliku tasumiseni.

Kostja vastuväited

4. Kostja palub hagiavaldus jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja

kaasomand aadressil Xxxxxxxxxxx müüdi kohtutäitur Rocki Albert poolt enampakkumisel

võlgade katteks lõppsummaga 11 000 eurot. Tegu oli majaosaga, millest I-st korrust kasutas

kostja ja tegi selle elamiskõlbulikuks, II-st korrust kasutas pärandi vastuvõtmise aegadel hageja.

Hiljem hageja lahkus II korruselt ja II korrus muutus elamiskõlbmatuks. Hageja ja kostja vahel

kasutuskord puudus ja ühisomand oli jagamata. Kostja leiab, et hageja hagi on alusetu ja

esitatud vale isiku vastu. Tegelik kasu saaja on ostja H.O., kellele hageja oma ühisomandi osa

müüs. Hageja ja kostja ning H.O. leppisid kokku, et kostja Xxxxxxxxxxx vara müügiga lõpetab

hageja vastu täiteasjad 039/2019/539 ja 039/2019/815 ja kostja tasub kohtutäituri tasud, mida

kostja ka tegi. Hageja ja kostja ei leppinud kokku, et kostja ei võiks uuesti algatada täiteasjad

xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx, kuna hageja jäi võlgu kostjale edasi ja see et hageja müüs oma

ühisomandiosa O.le, ei puuduta kuidagi kostjat.

5. Hageja kaasomand müüdi enampakkumisel ja ühisomandi müüs hageja H.O.ile 2,2m2,

milleks on esik/tuulekoda, wc ühiskasutatav osa. Hageja tuli notarisse tehingut vormistama vaid

ostjaga kokkulepitud ühisomandiosa müügiks, muul juhul ei oleks saanud ostja H.O. kogu poolt

maja osta. Kostja ei oleks müünud oma vanemate kodu odava hinnaga ostjale. Kostjal oli

plaanis hagejaga ühisomandi osad ära jagada, aga O. pidi leidma kokkuleppe hagejaga. Kostja

kasutas küll sama täitedokumenti aga lõpetas notaritehingus täiteasjad , nii nagu lepiti kokku

aga hiljem algatas uuesti, sest võlg jäi ülesse. Menetlusosalised ei leppinud kokku et hageja ei

võik uuesti algatada täiteasjad.

6. Hageja kaasomandi ostja H.O.iga vaided kasutuskorra korra üle oli frustreeriv ja kaasomandi

lõpetamine kohtus venis ning kostjal oli pidev töövõimetus terviseseisundi tõttu ja lõpuks võttis

vastu O. pakkumise oma osa müüa 25000 euroga ning hageja müüks oma ühisomandi võla

katteks, viimane seda ei teinud, vaid müüs oma osa O.ile, seega jäi võlg ülesse ja vastavalt TMS

§ 49 lg 2 esimeses lauses andis seadus võimaluse alustada täiteasjad uuesti mis veel tasumata

jäi. Kostja tasus hageja eest järgnevad täiteasjad; 176/2019/442 summas 360,95 eurot;

176/2019/415 summas 987,70 eurot; 176/2015/1094 summas 330,13 eurot; 176/2015/1093

summas 1618,45 eurot; 172/2017/500 summas 756,84 eurot; 167/2017/379 summas 291,44

eurot. Kokku 4345,51 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud hageja ära kohtuistungil,

analüüsinud poolte täiendavaid seisukohti ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis,

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

8. Kohus märgib esmalt, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse

eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik

asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2

ja § 394 lg 2 p-st 3.

9. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu saab kohus need lugeda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

2-22-17307

- Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna tsiviilasjas nr 2-19-117604 18.07.2019 tehtud

maksekäsuga on hagejat kohustatud tasuma kostjale põhinõudeid summas 2162,88 eurot ning

hüvitama riigilõivu 64,89 eurot ja menetluskulu 20 eurot (tl 6);

- Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna tsiviilasjas nr 2-19-124722 01.11.2019 tehtud

maksekäsuga on hagejat kohustatud tasuma kostjale põhinõudeid summas 2200 eurot ning

hüvitama riigikõivu 66 eurot ja menetluskulu 20 eurot (tl 7);

- 25.07.2019 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-19-117604 tehtud kohtulahendi täitmiseks kohtutäitur

Heimo Vilpuule, kes algatas täitemenetluse nr 039/2018/539 (tl 8);

- 05.11.2019 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-19-124722 tehtud kohtulahendi täitmiseks kohtutäitur

Heimo Vilpuule, kes algatas täitemenetluse nr 039/2018/815 (tl 9);

- Hageja ja kostja olid 18.02.2021 kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx maakond (registriosa nr

xxxxxxxxxxx, edaspidi kinnistu) ½ kaasomandist ühisomanikud, ½ kaasomandist kuulus

H.R.le (tl 10);

- 18.02.2021 sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepinguga müüsid hageja ja

kostja H.R.le hagejale ja kostjale ühisomandina kuulunud ½ suuruse osa nimetatud kinnistust

(tl 12-16);

- Lepingu punktis 2.1 müüjad avaldasid ja kinnitasid, et hageja suhtes on algatatud kohtutäitur

Heimo Vilpuu poolt täiteasjad nr 039/2019/539 ja nr 039/2019/815 ning hageja, kostja ja H.R.

vahel on kohtuvaidlus kinnistu kasutuskorra üle (tl 13);

- Lepingu punkti 4.2.1. kohaselt müüsid hageja ja kostja neile ühisomandina kuulunud

kaasomandi osa H.R.le 25 000 euro eest. Ostuhind oli H.R. poolt kantud notari deposiitkontole;

- Lepingu punkti 4.2.2. järgi kanti ostuhind hageja ja kostja soovil notari poolt edasi järgnevalt:

1) 381,19 eurot kohtutäitur Heimo Vilpuu ametialasele kontole nr XXXXXXXXXXX

selgitusega: „täiteasjad nr 039/2019/539 ja nr 039/2019/815“.

2) 24 618,81 eurot kostja avalduse esitamise järgselt kostja poolt omandatava korteriomandi

aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx) ostmisel ostuhinna osalise tasumise

kohustuse täitmiseks kostja poolt näidatud kontole (tl 14);

- Lepingu punktis 4.3.7. kostja avaldas ja kinnitas, et ta loobub kõikidest nõuetest hageja ja

H.R. vastu ning kohustub alates lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest

loobuma kõikidest hagidest, mis on esitatud hageja ja H.R. vastu (tl 14 pöördel);

- Lepingu punktis 4.3.8. kinnitas kostja, et ta kohustub lõpetama kõik täitemenetlused, mis on

algatatud hageja vastu (tl 14 pöördel);

- 06.10.2021 alustas kohtutäitur Rannar Liitmaa täitemenetlust nr xxxxxxxxxxx tsiviilasjas nr

2-19-124722 tehtud kohtulahendi täitmiseks. Nõude suuruseks on 2195 eurot, millele

lisanduvad täitekulud (tl 17);

- 06.10.2021 alustas kohtutäitur Rannar Liitmaa täitemenetlust nr xxxxxxxxxxx tsiviilasjas nr

2-19-117604 tehtud kohtulahendi täitmiseks. Nõude suuruseks on 698,83 eurot, millele

lisanduvad täitekulud (tl 18).

10. Hageja palub tunnistada lubamatuks Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa menetlus olevas

täiteasjas nr xxxxxxxxxxx ja täiteasjas nr xxxxxxxxxxx, kuna nimetatud täiteasjades esitatud

nõuded on rahuldatud. Hageja hinnangul on kostja nõuded enne vaidlusaluste täitemenetluste

alustamist rahuldatud täies ulatuses eelnimetatud kinnistu mõttelise osa müügist saadud

rahaliste vahendite arvelt. Hagejale oleks kinnistu ½ ühisomandi osa müügi järgselt pidanud

kuuluma 12 500 eurot. Kinnistu müügisummast sai hageja üksnes 381,19 eurot. Ülejääva

2-22-17307

müügisumma sai kostja seetõttu, et kostja kohustus loobuma kõigist nõuetes hageja vastu ning

kostja nõuded hageja vastu loeti täidetuks.

11. Kostja oma vastuväidetes hagile leiab, et hageja ½ kaasomandist müügi kohtutäitur Rocki

Alberti enampakkumisel hageja võlgade katteks. Peale hageja kaasomandi osa müüki jäi veel

½ kinnistu kaasomandist hageja ja kostja ühisomandisse, millest hagejale kuulus vaid ½ wc-d

ja ½ tuulekoda, s.o kokku 2,2 m2. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud, et kostja ei võiks

uuesti algatada täitemenetlusi, kuna hageja jäi edasi võlgu kostjale.

12. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue

on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

13. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis

puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 lg 1

p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisel

piisab hageja omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235

mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus

tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta

soovib täitemenetlust läbi viia (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12).

Vastavalt Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 p 16)

on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas)

ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita,

tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12).

14. Vaidlust ei ole selles, et hagejalt on täitedokumendi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

18.07.2019 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-19-117604 välja mõistetud põhinõuded summas

2162,88 eurot ning riigilõiv 64,89 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Samuti ei ole vaidlust selles,

et hagejalt on täitedokumendi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 01.11.2019 maksekäsuga

tsiviilasjas nr 2-19-124722 välja mõistetud põhinõuded summas 2200 eurot ning riigilõiv 66

eurot ja menetluskulu 20 eurot. Vaidlusalused täitemenetlused on alustatud põhjusel, et kostja

väitel ei ole nõuded täidetud. Samuti ei ole vaidlust selles, et eelnimetatud täitedokumentide

alusel olid algatatud ka täitemenetlused nr 039/2019/539 ja 039/2019/815.

15. TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda

uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja

ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud või

täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatud.

16. Hagi rahuldamiseks peab hageja tooma kohtu ette väited ja tõendid, et hageja on kostja

nõuded täitnud täies ulatuses.

17. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hageja tõendanud, et täitemenetluste nr

xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx aluseks olevatest täitedokumentidest tulenevad nõuded on

täidetud kinnistu ½ kaasomandi ühisomandi müügist saadud rahalistest vahenditega. Nõuete

tasumist kinnitab kohtu hinnangul ka 18.02.2021 sõlmitud notariaalses lepingus märgitud

kostja kinnitus, milles kostja kinnitab, et loobub kõikidest nõuetest hageja vastu. Kohtu

hinnangul ei ole kostja vastuväited ning selgitused, justkui kostja ei loobunud kõikidest nõuetest

ning leidis, et tal on võimalik oma nõudeid esitada uuesti kohtutäiturile eluliselt usutavad.

Samuti on nimetatud kostja väited tõendamata. Lisaks ei nõustu kohus kostja käsitlusega ½

kaasomandi ühisomandi osa suurustest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja osa ühisomandist oli

2-22-17307

kostja poolt välja toodud suuruses (s.o 2,2 m2), millest lähtuvalt olekski hageja pidanud saama

väikse osa ühisomandi müügi korral. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja

usutavalt välja toonud ja tõendanud, et tal oleks tsiviilajades nr 2-19-117604 ja 2-19-124722

tehtud lahenditest tulenevad täitmata nõuded hageja vastu.

18. Kohus leiab, et hageja hagiavaldus sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks on

põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus leiab eeltoodust arvestades, et sundtäitmised

täiteasjades nr xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx tuleb tunnistada lubamatuks täies ulatuses.

19. Hageja on leidnud, et juhul kui kohus tuvastab, et sundtäitmised täiteasjades nr

xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx on lubamatud, on viidatud täiteasjade raames toimunud

arestimised alusetult. Täiteasjas nr xxxxxxxxxxx on võlgnevuse katteks tasutud 219,48 eurot

ning täituri kontol on ootel 855,96 eurot. Kostjale on tasutud võlgnevuse katteks 161,70 eurot

ja täituri tasu katteks on arvestatud 57,78 eurot.

20. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. TsMS § 221 lg 4

kohaselt jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud

sissenõudja kanda.

21. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et sundtäitmised on lubamatud, tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista alusetult tasutud 161,70 eurot ning kohtutäiturile täitekulude katteks

tasutud 57,78 eurot, kokku 219,48 eurot.

22. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasumata põhinõudelt viivis alates 03.06.2023 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

23. Kohus märgib, et käsitles ja arvestas poolte väiteid ja tõendeid käesoleval juhul otsuses

ulatuses, milles see hagi eset ning poolte väidete sisu arvestades oli asja lahendamiseks

õiguslikult oluline. Ülejäänud väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel

tähtsust ning kohus neid seetõttu otsuses ei käsitle.

Menetluskulud

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

25. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

26. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja

jooksul pärast lahendi jõustumist.

27. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-22-17307

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2024 otsuse RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 08.08.2023 otsus jätta muutmata.

2. G.M. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta G.M. kanda.

4. Kohustada G.M.t tasuma riigituludesse riigilõiv 455 eurot kahe osamaksena selliselt, et

esimene osamakse summas 228 eurot tuleb tasuda hiljemalt 11.04.2024. a ja teine osamakse

summas 227 eurot hiljemalt 11.05.2024.a.