1-11-2287/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-11-2287

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-2287 (10230112850) Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Tõlk Ave Mõistlik

Katrin- Jana Vaab Kriminaalasi

Prokurör R.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi lühimenetluses.

Katrin Tron

Süüdistatav

Kaitsja

R.A , isikukood XXX, Eesti

kodakondsus, emakeel vene keel, põhiharidus, ei tööta,

elukoht Xxx; tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 02.12.2010.a ja vahistatud alates 03.12.2010.a.

kriminaalkorras varem karistatud 4-l korral:

- 22.02.2006.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning KrMS § 238 ja KarS § 74 alusel - vangistus 2 aastat tingimisi 2 aastase katseajaga;

- 12.05.2010 Harju Maakohtu otsusega KarS § 274 lg 1 järgi - tingimisi vangistus 4 k. katseajaga 1a 6k

- 27.01.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ja KrMS § 238 ja KarS § 65 lg 2 alusel - vangistus 4 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise algus 02.12.2010.a. väärteokorras karistatud 39-l korral.

Katri Koitver

2

RESOLUTSIOON

1. R.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ettenähtud

kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes karistuseks tähtajaline vangistus 6 kuud.

3. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 27.01.2011 otsusega,

milles R.A mõisteti süüdi KarS § 424 järgi ja talle määrati karistuseks KrMS 238 ja KrMS § 65 lg 2 sätteid arvestades vangistus 4 kuud ja 28 päeva. Liitkaristus mõista KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 8 ( kaheksa) kuud.

4. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel R.A

kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. 02.12.2010.

5. R.A suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

6.

R.A-lt välja mõista menetluskuluna:

• KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 134.23 eurot (sada kolmkümmend neli eurot ja kakskümmend kolm eurosenti;

• KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 eurot ( nelisada seitseteist eurot ja kolm eurosenti).

• KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 115 eurot ( sada viisteist eurot).

7. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 12 ( kaheteist) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga

2800049777, märkides selgitusena „,R.A , 1-11-2287, kaitsjatasu, sundraha, ekspertiisikulud“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Tsiviilhagid rahuldada täies mahus ja mõista R.A-lt kannatanute

kasuks välja:

• ABkasuks summas 1206 (tuhat kakssada kuus) krooni ja 61 (kuuskümmend

üks) senti, s.o. 77.12 eurot ( seitsekümmend seitse eurot ja kaksteist

eurosenti), milline summa tuleb tasuda AB arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbankis.

• H OÜ kasuks summas 1930 (tuhat üheksasada kolmkümmend) krooni, s.o.

123.35 eurot ( sada kakskümmend kolm eurot ja kolmkümmend viis

eurosenti), milline summa tuleb tasuda H OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXSwedbankis.

• AVkasuks summas 610 (kuussada kümme) krooni, s.o. 38.99 eurot ( kolmkümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend üheksa eurosenti), milline

summa tuleb tasuda AVarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis.

• Maxima Eesti OÜ kasuks summas 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) krooni, s.o. 25.50 eurot ( kakskümmend viis eurot ja viiskümmend eurosenti),

milline summa tuleb tasuda Maxima Eesti OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis. 10. Asitõendid:

• cdplaat (kriminaalasjas nr 10230112850) jätta kriminaalasja materjalide juurde;

3

• üks ( 1) paberümbrik, milles vineeritükk jalatsijäljega (kriminaalasjas nr 10230112850) hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

• cdplaat (kriminaalasjas nr 10230119200)- jätta kriminaalasja materjalide juurde;

• Eesti Vabariigi kodaniku pass R.A nimeletagastatud R.A-le ja jätta temale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad

esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 ( kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

R.A süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 18.01.2010 ajavahemikul 19.15-19.20 võttis ebaseadusliku omastamise

eesmärgil Tallinnas Viru Väljak 4/6 bussiterminalis asuva R-kioski kaupluse laoruumist võõra vallasasja – AB rahakoti maksumusega 399 krooni koos dokumentidega, rahaga 35 eurot ja 260 krooni, tekitades kahju summas 1206.61 krooni, s.o. 77.12 eurot.

Samuti tema 28.07.2010 kella 04:50 ajal tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse kauplusesse, Tallinnas Sõle 48b, kust varastas 17 pakki sigarette Marlboro kogumaksumusega 730 krooni, s.o. 46.66 eurot.

Samuti tema 12.09. 2010 kella 15:00 paiku varastas Tallinnas, Lastekodu 46 asuvast Ränduri

kohvikus AV kuuluva rahakoti maksumusega 100 krooni, milles olid juhiluba, Swedbank

pangakaart, Tartu Ülikooli raamatukogukaart maksumusega 25 krooni, Tartu Kaubamaja kliendikaart, Swedbanki paroolikaart, bussipilet maksumusega 60 krooni, sularaha 20 krooni, kogusummas 205 krooni, s.o. 13.10 eurot.

Samuti tema 19.10.2010 kella 19:29 varastas Tallinnas, Nõmme tee 23 asuvast Maxima kauplusest 1 pudeli konjakit Hennesy maksumusega 399 krooni, s.o. 25.50 eurot.

Seega R.A , olles varem toime pannud varguse ja röövimise, võõra vallasasja

äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatilistel, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil seletas süüdistatav R.A , et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. Nõustus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tsiviilhagid võttis omaks, ei vaielnud nende

suurustele vastu ja selgitas kohtule, et pani vargusi toime kuna vajas raha narkootikumide ostmiseks.

4

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on

põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud, tõendid on lubatavad ja takistusi asja arutamiseks lühimenetluses ei ole.

Kohus uuris kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

18.01.2010.a. varguse episood:

Kannatanu AB19.01.2010.a eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 18.01.2010 kella 19:15 – 19:20 vahel varastati Tallinnas Viru väljak 4/6 bussiterminalis asuva R-

kioski kaupluse laoruumist talle kuuluv rahakott (väärtusega 399 krooni), milles oli

tema ID-kaart, juhiluba, sõiduauto Moskvitš numbrimärgiga XXX registreerimistunnistus, Swedbanki pangakaart tema ja tema ämma HB nimele, Sampo

ja Swedbanki koodikaardid, sularaha 35 eurot (547.61 krooni) ja 260 krooni ning erinevad kliendija visiitkaardid. Laoruum jäi mõneks ajaks lukustamata. Rahakott oli

käekotis, mis asus laoruumis seina ääres asuva kauba peal. Samal ajal varastati ka kolleeg Ilona käekotist rahakott ja mobiiltelefon. Vargusega tekitatud kahju summas 1206.61 krooni (tl 3-4).

Asitõendi vaatlusprotokoll (koostatud 12.01.2011.a), fototabel 4-l lehel: vaadeldavaks

objektiks CD-plaat Verbatim, millele musta markeriga kirjutatud – Krim asi

10230100900 Viru Keskuse ja Kaubamaja videosalvestused 18.01.2010. Vaatluse käik: sisestades CD plaadi arvutisse on sel 2 faili. Üks kaust pealkirjaga Kaubamaja

ning teine kauss pealkirjaga Viru Keskus. Avades kausta Viru Keskus on sinna salvestatud fail nimega 20100118_1910-1925_INT8_CAM13.im_. Videosalvestus on tehtud 18.01.2010 mis algab kell 19:10 ja lõppeb kell 19:24:58. Kaamera vaateväljas

on R-Kioski ees olev bussiterminali ootesaal koos pinkidega. Ootesaalis liiguvad pidevalt inimesed. Kaamera vaatevälja jääb ka bussiterminali sissekäik ja väljapääs. R-kioski sissepääs jääb kaamera poolt vaadates vasakule poole. Kell 19:10:50 ilmub

kaamera vaatevälja isik kellel on seljas tumedad riided ja jope kapuutsi küljes on

karvane ääris (isikus tunnen ära R.A ). Eespool kirjeldatud isik tuleb

Kaubamaja Toidumaailma poolt bussiterminali ning suundub R-Kioski poole,

kaamera poolt vaadates alumise vasakpoolse nurga poole. Kell 19:11:02 väljub isik kaamera vaateväljast, kaamera poolt vaadates alumise vasakpoolse nurga juurest. Kell

19:12:49 ilmub isik kaamera vaatevälja tagasi ja kõnnib bussiterminali sissepääsu

kõrval oleva prügikasti juurde tehes seal prügi viskamise liigutuse ning kõnnib R-

Kioski juurde tagasi. Kell 19:13:02 väljub isik kaamera vaateväljast, kaamera poolt

vaadates alumise vasakpoolse nurga juurest. Kell 19:17:45 ilmub isik kaamera

vaatevälja ja kõnnib bussiterminali sissepääsu kõrval oleva prügikasti juurde. Prügikasti juures teeb isik prügi viskamise liigutus ja jääb bussiterminali sissepääsu juurde seisma nii, et prügikast on tema selja taga ja toimetab kätega midagi. Peale seda

liigub isik R-Kioski juurde tagasi. Kell 19:18:04 isik väljub kaamera vaatel väljast,

kaamera poolt vaadates alumise vasakpoolsest nurgast. Kell 19:20:28 ilmub isik

kaamera vaatevälja, kaamera poolt vaadates alumise vasakpoolses nurgas ning askeldab kätega midagi. Kell 20:20:41 isik väljub kaamera vaateväljast, kaamera poolt vaadates alumisest vasakpoolsest nurgast. Kell 19:24:04 ilmub isik kaamera vaatevälja ja kõnnib kiirel sammul bussiterminali sisseja väljapääsu poole hoides vasakut kätt

kõverdatuna enda vastas. Isik väljub kaamera vaateväljast kell 19:24:08 väljudes

bussiterminalist. Kaubamaja nimeline fail ei avane ja selle vaatlust ei ole võimalik teha (tl 6, 10-13).

Kahtlustatava R.A 13.12.2010.a eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt isik tunnistab end süüdi. Millalgi selle aasta alguses jaanuarikuus käis Tallinnas Viru Keskuse bussiterminalis, kus asub R-kiosk, mille tagaruumi uks oli lahti. Läks sisse ja võttis ühest käekotist rahakoti ning lahkus. Rahakotis oli eurosid ja sularaha. Rahakoti koos asjadega viskas ära, raha võttis endale. (tl 110-113).

5 28.07.2010.a varguse episood :

Kannatanu RG(OÜ H ) 28.07.2010.a eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 28.07.2010.a umbes kella 04:50 ajal helistati talle turvafirmast Alfastar ja teatati, et

aadressil Tallinn, Sõle 42B kauplusel on üks aken lõhutud. Läks sündmuskohale.

Lõhutud oli akna alumine osa. Tegemist oli plastikust pakettaknaga. Lõhutud akna maksumus vähemalt 3000 krooni. Esmasel vaatlusel tuvastas, et varastatud 10-20

pakki sigarette (arvatavasti „Bond“, võib-olla ka „Leek“ sigarette). Varastatud sigarettide koguväärtus võib olla 660 krooni. Kaupluses sees on küll valvekaamerad,

aga need ei ole suunatud aknale. Kauplusel puudub kindlustus. Turvafirma Alfastar akti kohaselt saadi häire 28.07.2010 kella 04:41 ja turvafirma jõudis kohale kell 04:43. Kohapeal ei nähtud kedagi. Lõhutud kaupluse akna juures välisel aknalaual näha veri,

samal plaadil ka jalatsijälg. H OÜ esindaja on esitanud tsiviilhagi 1930 (tuhat

üheksasada kolmkümmend) krooni, s.o. 123.35 eurot, nõudes, mis sisaldab endas

vargusega tekitatud kahju väärtust ja varastatud asjade väärtust (sissemurdmisega

tekitatud kahju summas 1200 krooni ja varastatud sigarettide väärtus 730 krooni). Kokku on vargusega tekitatud kahju summas 1930 krooni. i (tl 20-24).

Sündmuskoha vaatlusprotokoll (koostatud 28.07.2010.a) koos fototabeliga 4-l lehel:

sündmuskohaks Harju maakond, Tallinn, Sõle 42B, OÜ H . Vaatlusega tuvastati: Sündmuskohaks on kauplus OÜ H , mis asub esimesel korrusel aadressil Tallinn, Sõle

42B, bussipeatusel NISU. Peauks jääb maja taga asuva parkla poolt. Vaatluse ajal kaupluse välisuks on lahti, uks ja lukk välisel vaatlusel on terved. Välisuksest vasakul, suunaga bussipeatuse poole, on kaupluse aknad. Keskmise akna aknaklaas suurusega

1700*700mm on lõhutud, ava suurusega 800*500mm. Akna all maapinnal asub vineeri tükk. Tükilt tuvastati ja mõõtkavaliselt fotografeeriti jalatsijälg. Vineeritükilt ja

aknaplekilt tuvastati verekahtlased jäljed. Võeti DNA proovid (2 tk) spetsiaalsete

tikkudega ja pakendati selleks ettenähtud karpidesse (pakendid nr 2;3). Vineeritükk pakiti (pakend 1). Lõhutud akna taga asuvad riiulid (tl 29, 34-37).

Vaatlusprotokoll (koostatud 28.07.2010.a), foto 1-l lehel: vaadeldavaks objektiks 28.07.2010.a Tallinnas Sõle 42B toimunud OÜ H kauplusest varguselt vineeritükilt avastatud jäljed. Vaatluse käik - Vaadeldav objekt: vineeritükk asub ühes pakendis nr

1.Allpool nimetatud objekt vaadatakse kriminalistikateenistuse ruumis; jälgi

vaadatakse erinevates asendites valgusallika suhtes: otse ja külgvalguses. Objekti visuaalse vaatluse käigus tuvastati, et vineeritükil on pindmised jälje fragmendid.

Jäljed on moodustunud jalatsi tallaosa reljeefse mustriga, milles on kujunenud „W" kujulised elemendid. Jälgedes kujunenud elementide piirjooned on eristatavad. Jäljed

on fotografeeritud otsevalguses (RAW ja JPG formaadis). Vaatlusprotokollile on lisatud fototabel nr 101559. Fototabelis on kasutatud fotofaile, mis on fotografeeritud

kriminalistikateenistuse ruumis; fotode failidest tehtud pilte kasutati ainult

illustreerimiseks. Fotode failid on arhiveeritud Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikateenistuses (tl 30-31, 32-37).

DNA ekspertiisi akt nr GE-0963-10/2862, mille eksperdi arvamuse kohaselt 1.

Alljärgnevalt loetletud proovid: proov lõhutud vineeritükilt, karp nr 2, kahel

tampoonil, proov P1003100, proov aknaraamilt, karp nr 3, kahel tampoonil, proov

P100312 sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd. Andmebaasiotsingu tulemuste

alusel (vt LISA1 p 23) on need DNA profiilid kokkulangevad R.A (ik

XXX) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. R.A võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 2,3 x 10-13. Teiste sõnadega

tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 4,4 x 1012 inimese kohta (tl 40-43).

Kahtlustatava R.A 13.12.2010.a eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt

isik tunnistab end süüdi. Millalgi juulikuus oli Tallinnas Sõle tänaval, kus oli üks

hoone, mille akna lõhkus. Võttis sealt seest „Marlboro“ suitsu, muud võtta polnud. Kohe peale seda jooksis minema. Putka juures oli üksinda. Osad suitsud müüs maha. (tl 110-113).

6

Hagiavaldus, mille kohaselt hagejaks OÜ H . Hagi alus: 28.07.2010.a kella 04:50

paiku tungiti aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Sõle 42B asuvasse OÜ H kauplusesse, kus varastati 17 pakki Marlboro sigarette. Sigarettide vargusega tekitati

kahju summas 730 krooni. Sissemurdmisega tekitatud kahju 1200 krooni. Kokku vargusega tekitatud kahju summas 1930 krooni. Hagi ese: OÜ H vargusega tekitatud varalise kahju summas 1930 krooni välja mõistmist süüdistatavalt (tl 26).

12.09.2010.a. varguse episood:

Avaldus Pärnu Politseiosakonnale AV poolt (13.09.2010.a), mille kohaselt temalt

varastati 12.09.2010.a Tallinna bussijaamast „Ränduri“ kohvikust jope taskust

Adidase sinine mustade triipudega rahakott, kus oli umbes 20 krooni, juhiluba,

Swedbanki NPNK tudengikaart, Tartu Ülikooli raamatukogu kasutaja kaart,

Swedbanki paroolikaart ja Tartu Kaubamaja kliendikaart. Soovib saada kirjalikku teadet ARK jaoks juhiloa varastamise kohta (tl 68).

Vaatlusprotokoll (vaatluse algus 04.10.2010 kell 13:43, lõpetatud 14:02), foto 1-l

lehel: vaadeldavaks objektiks CD-plaat. Vaatluse käik - vaadeldakse CD-plaati.

Salvestuse avamisel avaneb arvuti ekraanil kaks „akent“.1) „Vargusl2sept.vdm"-

salvestuse algus kl 16:06:20. Salvestuselt on näha ruumi, milles viibivad erinevad inimesed. Ruumi vasakul poolel on teeninduslett erinevate toodetega ja paremal poolel lauad-toolid. Kl 16:06:20 on näha kaamera poolt vaadates ruumi vasakul poolel leti

tagaosas seismas tumedate lühikeste juustega, tumedate riietega meesterahvast. Meesterahvas kükitab kl 16:06:26 ja sellel hetkel on näha tema vasakut kätt liikumas

tumeda riideeseme juurde (riideese on leti kõrval oleva tooli peal rippumas). Kl

16:06:43 paneb sama meeskodanik teistkordselt oma vasaku käe tumeda riideeseme

sisse, parem käsi on kõrva juures. Seejärel meeskodanik tõuseb ja kõnnib eemale kassa suunas kl 16:07:07. Meeskodanik tuleb kassa juurest tagasi leti äärde, samasse

kohta kus oli enne. Kükitab ja kl 16:07:45 paneb oma vasaku käe uuesti tumeda

riideesemesse, tõuseb püsti ja lahkub kaamera vaateväljast kl 16:07:56. Salvestuse lõpp kl 16:08:04. 2) „VServer_2010_09_15_00_44.vdmsalvestuse algus 12.09.2010

kl 15:00:37. Salvestuselt on näha ruumi, milles viibivad erinevad inimesed. Ruumi

vasakul poolel on teeninduslett erinevate toodetega ja paremal poolel lauad-toolid.

Kassa juures on näha heledate lühikeste juustega meesterahvast, kellel on seljas tumedad riided. Meesterahva ees põrandal on musta värvi kott. Meesterahvas seisab leti ees kuni kl 15:02:45. Samal ajal on nii leti kui ka kassa juures erinevaid inimesi. Heledate juustega meesterahvas võtab koti ja istub kl 15:02:52 sissepääsu-väljapääsu

juures olevasse lauda. Laud asub ruumi vasakul poolel, kaamera poolt vaadates leti kõrval. Meeskodanik istub seljaga kaamera poole. Vahepeal varjavad vaate kohta kus heledate juustega meesterahvas istub teised ruumis viibivad inimesed. Meeskodanikku

on näha istumas lauas kuni kl 16:10:35. Kl 16:12:05 on heledate juustega

meeskodanikku uuesti ruumis, kl 16:14:21 seisab leti ääres kassa juures. Meeskodanikul on üle õla musta värvi kott. Kl 16:15:15 väljub meeskodanik ruumist. Videosalvestuse lõpp 16:29:26 (tl 72, 72 a).

Kannatanu AV27.10.2010.a eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 12.09.2010.a

päevasel ajal, umbes kella 15:00 ajal viibis Tallinna bussijaamas asuvas „Ränduri“ kohvikus. Istus uksest sisse tulles paremat kätt maiustuste riiuli juures, seljaga riiuli

poole. Tumedat värvi tuulejope pani toolileenile, rahakott oli jope paremas küljetaskus. Mingi hetk kontrollis rahakotis olevalt sõidupiletilt (sõitis Pärnusse) bussi

väljumisaega ja pani rahakoti taskusse tagasi. Ei märganud, et keegi teda jälginud oleks. Kohvikus viibis umbes poolteist tundi. Bussile pidi minema 15:15 või 15:30. Kohviku ukseni jõudes avastas, et rahakotti pole. Baariletis midagi tema rahakotist ei

teatud. Pöördus turvamehe poole, kes andis Swedbanki numbri, et sai pangakaardi

vargusest teavitada. Rahakott oli tumesiniste ja helesiniste triipudega Adidase

toodang. Rahakoti maksumus 100 krooni, kus oli sees bussipilet maksumusega 60

krooni, juhiluba tema nimele, Swedbank NPNK tudengikaart ja paroolikaart, Tartu Ülikooli raamatukogu kasutaja kaart maksumusega 25 krooni ja sularaha 20 krooni.

7

Kuna bussipilet varastati, siis pidi ostma uue bussipileti väärtusega 120 krooni. Vargusega tekitati talle kahju summas 205 krooni. Juhilubade taastamiseks kulus 250

krooni, Swedbanki kaardi taastamine 35 krooni. Dokumentide taastus koos uue bussipiletiga 405 krooni (tl 81-82).

- Kahtlustatava R.A 13.12.2010.a eeluurimisel antud ütlused, mille

kohaselt isik tunnistab end süüdi. Septembrikuus sel aastal oli Tallinnas Lastekodu

tänaval bussijaamas olevas kohvikus, kus võttis ühe jope taskust rahakoti ja lahkus.

Rahakotis olid dokumendid ja 20 krooni sularaha. Rahakoti koos dokumentidega viskas ära. (tl 110-113).

19.10.2010 varguse episood:

Avaldus, mille kohaselt Maxima Eesti OÜ palub alustada õigusrikkumise menetlust

Maxima Eesti OÜ kaupluse Maxima, aadressil Nõmme tee 23 isiku suhtes seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega. Kaubaks konjak „Hennesy“ maksumusega 399 krooni (tl 85).

Kannatanu esindaja JM 04.11.2010.a eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt

19.10.2010.a kella 12:29 ajal Tallinnas, Nõmme tee 23 asuvast kauplusest Maxima

varastas meesterahvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa (konjak „Hennesy, 0,5

liitrit, maksumusega 399 krooni). 23.10.2010.a tuli nimetatud meesterahvas kauplusesse ja peale seda, kui maksis kassas kauba eest, pidas turvamees ta kinni ja kutsus turvaruumi eelmise varguse asjaolude väljaselgitamiseks. Meesterahvas andis enda passi ja turvamees lasi ta vabaks. Kauplus Maxima Eesti OÜ esitab tsiviilhagi summas 399 krooni (tl 86-88).

Tunnistaja MH 01.11.2010.a eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 19.10.2010

viibis turvamehena tööl kaupluses Maxima asukohaga Nõmme tee 23, Tallinn. Avastas kaupluse videokaamera abil alkoholi varguse – „Hennesy“ konjak, 0,5 liitrit. Videokaameralt on näha, kuidas noor mees läheb alkoholiosakonda, võtab ülemiselt

riiulilt pudeli „Hennesy“ konjakit 0,5 liitrit ja viib selle maksmata läbi kassast nr 4

(pudelit hoiab kassat läbides käes). Varguse fakt on fikseeritud kaupluse turvateenistuse arvutis: kuupäev 19.10.2010, kaamera nr 9, kell 19:29:49 (tl 91-93).

Asitõendi vaatlusprotokoll (koostatud 10.11.2010.a), fototabel 2-l lehel: vaadeldavaks

objektiks pass R.A nimele. Vaatluse käik - Vaatluse objektiks on Eesti kodaniku pass. Passi kaaned on punakaslillat värvi. Esikaanel on Eesti Vabariigi suur

riigivapp. Esi-ja tagakaane siseküljel esinevad koos helesinine, tumesinine, valge ja

hall värv. Kaante sisekülgedel on suitsupääsukeste kujutiste piirjooned. Esikaane

sisekülje ülaääre keskosas on pinnalt eenduvas trükis sinist värvi sõnad EESTI

ESTONIA. Kaante sisekülgede alläärde on sinise ja rohelise värviga trükitud

kaunistusriba. Esikaane siseküljel kaunistusribast paremal ning tagakaane siseküljel

kaunistusribast vasakul on tumesinise värviga trükitud rukkilille kujutis. Esija

tagakaane siseküljel on punase, sinise ja kulla värviga trükitud Eesti Vabariigi suur

riigivapp ning kaante sisekülgede paremas servas valgete tähtedega laineliselt

korduvad sõnad EESTI VABARIIK. Alates viiendast leheküljest on passi iga

lehekülje ülaserva augustatud passi number XXX. Passi kolmandale leheküljele on kantud passi kasutaja skaneeritud ja augustatud fotokujutis ning andmeväljad tekstiga: l)Liik/P; 2) Väljaandja riigi kood / EST; 3) Dokumendi nr / XXX; 4)l. Perekonnanimi

/R.A; 5) 2. Eesnimed / Andrei) 3. Kodakondsus/EST; 7) 4. Isikukood /

XXX 8) 5. Sünniaeg /29.12.1987; 9) 6. Sünnikoht / EESTI/EST; 7.

Sugu/M/M; 11) 8. Välja antud /09.01.2006;12) 9. Kehtiv kuni /09.01.2016; 13) 10. Kasutaja allkiri/14) 11.Väljaandja/KMA. Passis on 32 lehekülge (tl 95-96 , 97-98).

Asitõendi vaatlusprotokoll (koostatud 11.11.2010.a), fototabel 2-l lehel: vaadeldav objekt on salvestus CD plaadil 19.10.2010 kaupluse Maxima, Nõmme tee 23, Tallinn.

Vaatluse käik - Vaadeldavaks objektiks on salvestus CD-plaadil, mis on saadud

Maxima Eesti OÜ'iie kuuluvatest videokaameratest ja kuhu on jäädvustatud 19.10.2010 kella 19.29 ajal toimunud sündmused. CD plaat on standardse välimusega

8 ( CD-R 700MB 52x80 min, millel on musta värvi kiri „Nõmme tee Maxima Hennesy

vargus 19.10.2010"). CD-plaadile on salvestatud neli videofaili. Faili t205.19.10.10

„võtab henessy.avi" vaatamisel on näha, et videokaamera on suunatud kaupluse

müügisaali, kus on kaubariiulid. Kell 07:28:48 heledate lühikeste juustega

meesterahvas, sinistes teksapükstes, tumedate jalatsitega, musta värvi jopes liigub riiuli juurde, kus müüakse alkoholi tooteid ja võtab üks kord mingit kaupa. Seejärel

kell 07:29:33 meesterahvas liigub kaamerate poole ning on näha, et tema käes on pudel. ( foto nr 1-2) Faili t205.19.10.10 „möödub kassadest.avi" vaatamisel on näha, et

kell 07:29:48 meesterahvas möödub kassadest millegi eest maksmata ning tema

paremas käes on peitud pudel. ( foto nr 3-4 ) CD plaadil on veel kaks faili ,,23.10.2010. võtab õlle. avi", kus ülalnimetatud meesterahvas võtab pudeli õlut, mille eest ta kassas maksab. Fail „23.10.2010a.turvaruumios.avi", kuidas meesterahvas olles turvaruumis paneb oma passi laua peale. Antud failid ei oma antud asjas tõendamise tähtsust, seoses sellega antud failid ei vaadeldud ja samuti ei ole lisatud fotosid antud failidest (tl 99-100, 101-102).

- Kahtlustatava R.A 13.12.2010.a eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt isik tunnistab end süüdi. Selle aasta oktoobrikuus käis Tallinnas Nõmme teel

asuvas Maxima kaupluses, kust võttis pudeli Hennessy konjakit. Paar päeva hiljem

uuesti poodi minnes pöördus ta poole turvamees, kes süüdistas teda varguses. Jättis turvamehele enda passi, et maksab hiljem konjaki kinni. Asi anti politseisse. Konjaki tarvitas ära (tl 110-113).

Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et R.A on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja väärteokorras 39-l korral (tl 126- 135).

Otsused väärteoasjades:

• Otsus väärteoasjas nr 2315,10,009368, mille kohaselt on menetlusaluseks

isikuks R.A . Väärteo toimepanemise aeg: 26.09.2010 17:18,

toimepanemise koht: Suur-Sõjamäe tn 4, Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn,

Harju maakond; väärteo kirjeldus: R.A (XXX) möödus kassast, jättes tahtlikult maksmata kauba eest summas 599 krooni ja 90 senti, pannes toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kaup kauplusele tagastatud ja rikkumata. KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 600 krooni (tl 136 – 137).

• Otsus väärteoasjas nr 2316,10,008687, mille kohaselt mille kohaselt on

menetlusaluseks isikuks R.A . Väärteo toimepanemise aeg: 02.08.2010 10:10, toimepanemise koht: Gonsiori tn 2, Kesklinna linnaosa,

Tallinna linn, Harju maakond; väärteo kirjeldus: isik möödus Tallinna Kaubamaja kassast, jättes tasumata kauba (sõnaraamat, õpik) eest summas 821

krooni, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.. KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 1200 krooni (tl 138 – 139).

Kohtu seisukoht Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid ülalloetletud kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

18.01.2010 varguse episoodis on R.A süü tõendatud tema enda süüd tunnistavate

ütlustega, mille kohaselt 2010 aasta jaanuarikuu alguses käis ta Tallinnas Viru Keskuse

bussiterminalis, kus asub R- kiosk. Ta sisenes sinna lahtise tagaukse kaudu ja võttis ühest käekotist rahakoti ning lahkus. Rahakotis oli eurosid ja sularaha. Raha võttis endale, rahakoti koos teiste asjadega viskas ära. Süüdistatava sellekohased ütlused langevad kokku kannatanu

ütlustega, kes kinnitab, et 18.01.2010 kella 19.15- 19.20 ajal varastati temalt R- kioski laoruumist talle kuuluv rahakott väärtusega 399.- krooni, milles olid tema nimele ID kaart ja

9

juhiluba, s/a Moskvitš riikliku registreerimisnumbriga XXX registreerimistunnistus, Swedpanki pangakaart tema enda ja HBnimele, Sampo ja Swedpanki koodikaardid, sularaha

35 eurot ja 260 krooni ning erinevad kliendija visiitkaardid. Laoruum oli varguse hetkel

lukustamata. Vargusega tekitatud kahju kokku 1206.61 krooni ( 77.11 eurot). Asitõendi

vaatlusprotokollist, nimelt Viru Keskuse ja Kaubamaja turvakaamerate videosalvestusest

nähtub samuti, et R.A-na äratuntav isik on kaamera videosalvestusel nähtav ja äratuntav, ilmudes kaamera vaatevälja kell 19:10: 50 ja suundub R- kioski poole. Uuesti on

süüdistatav nähtav kell 19:12:49, kui kõnnib tagasi ja teeb prügikasti juures millegi

äraviskamise liigutuse. Uuesti liigub süüdistatav R- kioski poole kell 19:17:45, ilmudes

vaatevälja tagasi kell 19:20:28, askeldades kätega midagi ning kell 19:24:08 väljub isik bussiterminalist hoides vasakut kätt kõverdatuna enda vastas. Vaatlusprotokoll langeb kokku süüdistatava ütlustega selle kohta, et peale vargust jättis ta endale kannatanu rahakotis olnud

raha ja muud esemed viskas ära. Samuti kinnitab nimetatud salvestus süüdistatava asumist

varguse hetkel ( kell 19.15 kuni 19.20 ) R- kioski juures. Eeltoodu alusel leiab kohus, et

süüdistatava süü AB rahakoti koos sisuga varguses on täielikult tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et rahakott koos sisuga oli süüdistatavale võõras vallasasi ja ta selle ebaseaduslikult ära võttis. Vaidlust ei ole ka selles, et R- kioski uks oli lukustamata ning rahakott asus kannatanu käekotis.

28.07.2010 varguse episood on tõendatud samuti süüdistatava enda ütlustega selle kohta, et

juulikuus lõhkus ta Sõle tänaval ühe hoone akna, võttis sealt seest Marlboro suitsu, kuna

muud võtta polnud. Osad suitsud müüs maha. Nimetatud ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt nähtub kannatanu RG( OÜ H esindaja) avaldusest, et 28.07.2010 kella 04.50 sai tema turvafirmast teada, et kaupluse aken on lõhutud. Tegemist

oli pakettaknaga, väärtusega 3000.- krooni. Kohale jõudes selgus, et varastatud on

suitsupakke 660.- krooni väärtuses. Lõhutud akna juures oli näha verd. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub samuti, et lõhutud on keskmine aknaklaas suurusega 1700x 700

mm, akna alla maapinnal oli vineeritükk, millel selgelt nähtav jalatsijälg. Vineeritükil ja aknaplekil verekahtlased jäljed. Sündmuskohal võeti verekahtlastest jälgedest DNA proovid ja vineeritükk jalatsijäljega pakendati kaasa. Ekspertarvamusest DNA ekspertiisiaktist nähtub,

et verekahtlased jäljed sisaldasid eeltestide alusel verd ning tuvastatud DNA profiil on

kokkulangev R.A DNA profiiliga. Seega on tõenditega nende kogumis R.A

süü täielikult tõendatud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et suitsud olid süüdistatava jaoks võõras vallasasi ja et ta sisenes kauplusesse akna lõhkumise teel.

12.09.2010 varguse episood on tõendatud samuti süüdistatava enda ütlustega selle kohta, et septembrikuus Lastekodu tänaval bussijaama kohvikus võttis ta ühe jope taskust rahakoti ja

lahkus. Rahakotis olid dokumendid ja 20.- krooni sularaha. Rahakoti koos dokumentidega

viskas ära. Nimetatud ütlused langevad kokku kannatanu ütlustega, millest nähtub, et 12.09.2010 kella 15.00 ajal oli tema bussijaama kohvikus „ Ränduri“. Istus uksest sisse tulles

paremat kätt maiustuste riiuli juures, seljaga riiuli poole ning oma tumedat värvi tuulejope

pani tooli leenile. Rahakott oli jope taskus. Kohvikus viibis tema umbes poolteist tundi. Kohvikust väljudes avastas kohviku ukse juures, et rahakotti ei ole. Rahakoti väärtus oli 100.- krooni. Rahakotis oli bussipilet väärtusega 60.- krooni, juhiluba, Swedpanki tudengikaart ja paroolikaart, tartu Ülikooli raamatukogu kasutaja kaart maksumusega 25.- krooni ja sularaha 20 krooni. Samuti pidi ta ostma uue bussipileti väärtusega 120.- krooni. Vargusega tekitatud

kahju summas 205.- krooni. Juhilubade vahetusega tekitatud kahju summas 250.- krooni,

Swedpanki pangakaardi taastamise väärtus 35.- krooni. Varaline kahju kokku 610.- krooni.

Kannatanu ütlused langevad kokku asitõendivideokaamera salvestuse vaatlusega, millest

nähtub, et R.A-na äratuntav isikut seismas ja seejärel kükitamas raamaturiiuli juures ning paneb kahel korral väikese vahega oma käe tumeda riideeseme sisse ning lahkub

peale viimast korda. Seega on eeltooduga süüdistatava süü täielikult tõendatud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et rahakott koos sisuga oli R.A jaoks võõras vallasasi ning ta võttis selle ebaseaduslikult.

10 19.10.2010 varguse episoodis tunnistab R.A ennast samuti täielikult süüdi. Tema

ütluste kohaselt 2010 oktoobris käis ta Nõmme teel asuvas Maxima kaupluses, kust võttis

pudeli Hennesy konjakit, mille tarvitas ära. Paar päeva hiljem pidas samas kaupluses

turvamees ta kinni ning ta jättis turvamehele oma passi pandiks, et tasub konjaki eest ära. Maxima Eesti OÜ avaldusest nähtub, et konjaki väärtus oli 399.- krooni. Kannatanu esindaja

JMon esitanud kaupluse nimelt tsiviilhagi summas 399.- krooni ja kinnitab, et turvamees varguses kahtlustatava paari päeva möödudes kinni pidas ja viimane oma passi panti jättis.

Samasisulised ütlused on andnud turvamees Mihhail Hatšarturjan, kes lisab, et varguse toimepanemise tuvastas ta videosalvestuselt, millelt on näha, et isik võtab riiulilt konjaki ja

lahkub sellega kassadest maksmata. Turvamehe ütlusi kinnitab asitõendi, s.o. kaupluse videosalvestuse vaatlus, kus on näha, et musta riietud meesterahvas võtab midagi riiulilt, tema

käes on näha seejärel pudelit ning ta lahkub sellega kassadest möödudes ja maksmata. Asitõendi- Eesti Vabariigi passi vaatlusest nähtub, et turvamehele jäetud pass on väljastatud R.A nimele. Seega on süüdistatava süü konjaki varguses täielikult tõendatud.

Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ning süsteemselt.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kõikides episoodides äravõetud esemed olid R.A

jaoks võõrad vallasasjad ning ta võttis need ära ebaseaduslikult. Tõendatud on, et kauplusesse murdis ta sisse aknaklaasi lõhkumise teel. Seega on süüdistatav vargused toime

pannud sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt on R.A-le inkrimineeritud käesolevas asjas neli varguse episoodi

ajavahemikus 18.01.2010 kuni 19.10.2010 ning ta on karistatud ka KarS § 218 alusel

26.09.2010 ja 02.08.2010 toime pandud pisivarguste eest. Seega on ta aasta jooksul toime pannud rohkem kui kolm vargust, mistõttu on tegemist süstemaatilise vargusega KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. R.A enda ütlustest ja objektiivsetest tõenditest nähtuvalt pani ta vargused toime kavatsetult ( pani vargused toime kavatsetultsisenes R-kioskisse, et võtta

käekotist rahakott ja saada raha, murdis sisse kauplusesse, et sealt midagi vaarstada, võttis

suitsud, pani käe kannatanu jope taskusse, et varastada rahakott ja saada sealt raha, võttis kaupluse letilt konjaki ega plaaninud selle eest tasuda, vaid lahkus tasumata kauplusest koos

konjakiga), mistõttu on täidetud ka koosseisu subjektiivne külg. R.A süüd ja

õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Seega leiab kohus, et R.A poolt toime pandud teod on õieti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi.

Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 kohaselt on karistamise

aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavate ja raskendavate

asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut.

Käesolevas asjas süüdistatava karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi süüdistatav on teod üles tunnistanud ja avaldanud kahetsust toime pandu suhtes, ei saa

kohus seda lugeda siiraks kahetsuseks. Süüdistatav on karistatud korduvalt varguste

toimepanemise eest. Tal puudub töökoht. Vargused pani ta toime, et saada raha

narkootikumide ostmiseks. Sellest kõigest järeldab kohus, et süüdistatavale on varguste

toimepanemine saanud elustiiliks ja sissetuleku allikaks ning ta ei püüagi õiguskuulekalt

käituda. Avaldatud kahetsus on sõnaline väljend, mitte siiras avaldus. Süüdistatav on

käesolevas asjas kohtu ees nelja varguse toimepanemise tõttu, millega on kannatanutele tekitatud varalist kahju. Kahjud on hüvitamata. Lisaks kuritegudele on süüdistatavat viimase aasta jooksul karistatud kahel korral väärteokorras pisivarguste toimepanemise eest.

11 Süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on II astme kuriteod ja toime pandud kavatsetult.

KarS § 199 lg 2 p 8, 9 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse.

Süüdistatavale on varasemalt karistuseks mõistetud kahel korral tingimisi vangistused. Samas

on süüdistatav kahel viimasel korral kohtu ees kuritegude toimepanemise eest katseajal. 12.05.2010 mõisteti süüdistavale tingimisi vangistus ja uued kuriteod on ta toime pannud nii enne kui peale kohtuotsust. Süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist. Seega ei sobi süüdistatav kriminaalhoolduse alla, kuivõrd see ei ole tema käitumisele mingit mõju avaldanud. Arvestades, et süüdistatav on korduvalt

varem karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, talle määratud rahatrahvid on

tasumata, tal puudub töökoht ja legaalne sissetulek on välistatud talle rahalise karistuse määramine. Seetõttu on isikut võimalik karistada üksnes reaalse vangistusega. KarS § 65 lg 1

alusel tuleb mõista liitkaristus Harju Maakohtu 27.01.2011 kohtuotsusega mõistetud

karistusega, lugedes karistuse kandmise alguse ajaks süüdistatava kinnipidamise aja

(süüdistatav on olnud KrmS § 217 korras kinnipeetu 02.12.2010 ja vahistatud alates

03.12.2010), s.o. 02.12.2010 ( mis oli ka teise kohtuotsuse järgi karistuse kandmise alguse

ajaks). Kuivõrd süüdistatavat käesoleval juhul süüdistatakse lõpule viidud varguste toimepanemises, millega tekitatud varalised kahjud ei ole suured, kuid on hüvitamata, ning

puuduvad ka vastutust raskendavad asjaolud, siis leiab kohus, et vaatamata süüdistatava karistatusele, saab antud tegude eest jääda karistus alla sanktsiooni keskmist määra.

IV Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Samas peab kohus

põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada

süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12

kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi

vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et R.A-lt kuulub väljamõistmisele menetluskulud s.o.

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 134.23 eurot ja ekspertiisitasu summas 115

eurot (DNA ekspertiis nr GE-0963-10/2862, 08.11.2010) 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

V Asitõendid jm esemed Asitõendid:

• cdplaat (kriminaalasjas nr 10230112850) jätta kriminaalasja materjalide juurde;

• üks ( 1) paberümbrik, milles vineeritükk jalatsijäljega (kriminaalasjas nr 10230112850) hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

• cdplaat (kriminaalasjas nr 10230119200)- jätta kriminaalasja materjalide juurde;

• Eesti Vabariigi kodaniku pass R.A nimeletagastatud R.A-le ja jätta temale. VI Tsiviilhagid Kriminaalasjas on:

• AB esitanud tsiviilhagi 1206 krooni (tuhat kakssada kuus) krooni ja 61

(kuuskümmend üks) senti, s.o. 77.12 eurot, nõudes, mis sisaldab endas varastatud

12

esemete väärtust (rahakott väärtusega 399 krooni, sularaha 35 eurot ja 260 krooni). Vargusega on kokku tekitatud kahju summas 1206 krooni ja 61 senti.

• H OÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 1930 (tuhat üheksasada kolmkümmend) krooni,

s.o. 123.35 eurot, nõudes, mis sisaldab endas vargusega tekitatud kahju väärtust ja varastatud asjade väärtust (sissemurdmisega tekitatud kahju summas 1200 krooni ja

varastatud sigarettide väärtus 730 krooni). Kokku on vargusega tekitatud kahju summas 1930 krooni.

• AV esitanud tsiviilhagi 610 (kuussada kümme) krooni, s.o. 38.99 eurot, nõudes, mis

sisaldab endas varastatud esemete väärtust (vargusega tekitatud kahju summas 205

krooni, uue bussipileti väärtus 120 krooni, juhilubade taastamine 250 krooni, Swedbanki kaardi taastamine 35 krooni). Kokku on vargusega tekitatud kahju summas 610 krooni.

• Kohtueelsel menetlusel on Maxima Eesti OÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 399

(kolmsada üheksakümmend üheksa) krooni, s.o. 25.50 eurot, nõudes, mis sisaldab

endas varastatud eseme väärtust (konjakipudel „Hennesy“, 0,5 liitrit, maksumusega 399 krooni). Kokku on vargusega tekitatud kahju summas 399 krooni.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on hagid põhjendatud ja süüdistatav on need omaks

võtnud ega vaidle hagi suurustele vastu. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on

kannatanutele tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi lõhkumise ja vargusega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning

varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista R.A-lt:

• AB kasuks summas 1206 (tuhat kakssada kuus) krooni ja 61 (kuuskümmend üks)

senti, s.o. 77.12 eurot, milline summa tuleb tasuda AB arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbankis.

• H OÜ kasuks summas 1930 (tuhat üheksasada kolmkümmend) krooni, s.o. 123.35

eurot, milline summa tuleb tasuda H

OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXSwedbankis.

• AVkasuks summas 610 (kuussada kümme) krooni, s.o. 38.99 eurot, milline

summa tuleb tasuda AVarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis.

• Maxima Eesti OÜ kasuks summas 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa)

krooni, s.o. 25.50 eurot, milline summa tuleb tasuda Maxima Eesti OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis.

Kohtunik Kristina Väliste