4-23-2325/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 8. augustil 2023, Tartu kohtumajas kohtuistung 8.08.2023

Väärteoasja number 4-23-2325

Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär Kadri Orav

Väärteoasi Sissenõudja taotlus R.R-ile

asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2316,19,006949

Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur; e-post: ppa@politsei.ee

Süüdlane , isikukood: XXX; R.R

asukoht: XXX (kannab karistust), karistusaja lõpp XXX

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus

määras: Rahuldada sissenõudja taotlus. Asendada R.R-ile Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.07.2020

otsusega väärteoasjas nr 2316,19,006949 määratud rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot 3 (kolme) päeva pikkuse arestiga.

Asenduskaristuse aresti kandmine korraldada vahetult pärast Tartu Maakohtu 13.03.2023. a määrusega nr 1-21-7999 R.R-i täitmisele pööratud karistuse ärakandmist isikut vahepeal vabastamata Tartu Vangla aresti kandmiseks ette nähtud kohas. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, kohtutäiturile Jaanika Pajuste, R.R-ile ja Tartu Vanglale Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada

määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud ja menetluse käik Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas 03.07.2020 otsusega nr 2316,19,006949

R.R NPALS § 15 1

lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 18.07.2020. Otsus jõustus 21.07.2020. Kuna R.R rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes

sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Jaanika Pajuste, täiteasi nr 185/2020/587). 04.05.2023 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 12.07.2023 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse R.R-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. R.R-i tasumata rahatrahvi summa on 120 eurot. Menetlusosalise seisukoht

Kohtuistungil selgitas R.R , et seoses vangistuse kandmisega ei olnud võimalik tasuda. Igal kuul maksab Töötukassa kohtutäiturile isiku pensionist kindla summa. Ta ei olnud asenduskaristuse taotlemisest teadlik ning ei teadnud, et kohtutäitur ei ole oma osa kätte saanud. Süüdlane soovib üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht

R.R on Politseija Piirivalveameti 03.07.2020 otsusega väärteoasjas nr 2316,19,006949 määratud rahatrahv seniajani tasumata, rahatrahvi tasumiseks oli aega veidi

enam kui 3 aastat. R.R ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud

sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet

pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohus leiab, et R.R-ile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kuigi süüdlane on kohtult taotlenud asenduskaristusena üldkasulikku tööd ning ta on ka enda sõnul valmis seda tegema, siis maakohus peab isikule otstarbekamaks määrata asenduskaristuseks aresti.

Nimelt Tartu Maakohtu 13.03.2023 määrusega nr 1-21-7999 pöörati täitmisele R.R-i

ärakandmata karistus 3 kuud 2 päeva vangistust, sest ta rikkus muuhulgas

narkootikumide tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust, olles juba ka saanud kohtult

eelnevalt võimaluse varasemate samaliigiliste rikkumiste eest karistuse tingimisi vabaduses

kandmisega jätkamiseks. Rikkumised aga vaatamata kohtu poolt antud uuele võimalusele jätkusid. Jätkunud on ka narkootikumide tarvitamine, mille eest on teda samuti mitmel korral

väärteokorras karistatud. Lisaks eelnevale tuli isikut sundkorras toimetada kohtuistungile erakorralise ettekande arutamiseks ning vanglasse karistust kandma, sest R.R ise

kohtuistungile ei tulnud ja samuti ei läinud ta vabatahtlikult vanglasse täitmisele pööratud karistust kandma. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et R.R-iga on esinenud ka

probleeme temaga telefonitsi ning e-posti teel ühenduse saamisel, samuti kutse kättetoimetamisel (on jäänud kättesaamatuks, ei ole vastanud e-kirjadele ega tagasi helistanud).

Eelnev kogumis iseloomustab süüdlast inimesena, kes tegelikult ei olegi ilmselt huvitatud vabaduses temale pakutavatest alternatiividest karistuse kandmisel (tingimisi vangistus, ÜKT). Kohtu seisukohalt, tuginedes R.R-i varasemale käitumisele, esineb väga suur oht, et isik vabaduses ei hakka alluma korrakohaselt kriminaalhooldusametniku poolt pakutavale hooldusele ning ei hakka üldkasulikku tööd korrektselt ajakavade järgi tegema. Kohtuistungil oli samuti kohtunikule tajutav, et süüdlasel on XXXXXXXXXXXXXXXXXX. XXXXXX aga veelgi enam viitab sellele, et R.R ei ole üldkasulikuks tööks sobiv. Kombineerides

XXXX seotud terviseprobleemi ja narkootikumide jätkuvat tarvitamist aga isiku varasema

3 käitumisega vabaduses, saab tõsikindlalt järeldada, et temale asenduskaristusena üldkasuliku

töö määramisel võib kohus oodata uue erakorralise ettekande esitamist karistuse täitmisele

pööramiseks ÜKT ärategemisega seonduvate takistuste tõttu just süüdlasest tulenevatel asjaoludel (eelkõige ükskõikne suhtumine karistuse kandmisesse). Kui kohus prognoosib, et üldkasuliku töö tegemine võib konkreetse isiku puhul osutuda probleemseks, ei ole võimalik temale määrata asenduskaristuseks üldkasulikku tööd, isegi kui inimene ise selleks oma sõnade

kohaselt valmis on. Isiku vabaduse piiramisega seotud karistuste alternatiivide kohaldamine

tuleb maakohtu hinnangul alles siis kõne alla, kui on sedastatav, et inimesele rakendatav

alternatiivne karistusviis saab olema suure tõenäosusega tulemuslikum vabadust piiravatest meetmetest. R.R-i puhul seda aga paraku prognoosida ei saa. Kohus peab vajalikuks

veel märkida, et asenduskaristuse taotluse esitamisest teavitab Politseija Piirivalveamet üldjuhul inimest neile teadaolevate kontaktandmete vahendusel. R.R-i tasumata rahatrahvi suuruseks on 30 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb R.R-i asendusaresti pikkuseks 3 päeva. Kuna R.R kannab käesoleval hetkel Tartu Maakohtu 13.03.2023 määruse nr 1-21- 7999 alusel Tartu Vanglas karistust, siis väärteoasjas nr 4-23-2325 (2316,19,006949) määratud

asenduskaristuse kandmine tuleb korraldada vahetult pärast Tartu Maakohtu 13.03.2023

määrusega nr 1-21-7999 R.R-i täitmisele pööratud karistuse ärakandmist isikut vahepeal vabastamata Tartu Vangla aresti kandmiseks ette nähtud kohas. Täitmiskohtunik Peet Teidearu ( )