1-09-15277/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

1-09-15277

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märtsil 2011. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Leola Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasja number 1-09-15277 Kriminaalasi Kriminaalhooldusel tekkinud küsimuse lahendamine. Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Ülle Kund Kinnipeetav D.B isikukood: xxx; EV kodanik, emakeel: vene keel; elukoht: xxx

Kriminaalhooldusele määratud Tartu Maakohtu 07.05.2010. a määrusega, Katseaja algus 18.05.2010. a ja lõpp 17.05.2011. a. Kaitsja Advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 lg 5 ja KrMS § 427 lg 2

Tühistada vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja pöörata täitmisele D.B-le Tartu Maakohtu 14.10.2009. a otsusega mõistetud kandmata karistust, 3 (kolm) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust.

Kohtumääruse täitmise tagamiseks kohaldata D.B-le tõkend – elukohast lahkumise keeld.

KrMS § 128 lg. 1 järgi elukohast lahkumise keeld seisneb süüdistatava kohustuses mitte lahkud elukohast, ilma menetleja loata kauemaks kui üheks ööpäevaks.

2 Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.03.2011. a.

Põhjendused.

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse pöörata täitmisele D.B kandmata karistus. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et D.B ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

07.05.2010. a Tartu Maakohtu määrusega vabastada D.B, isikukood: xxx, talle

Tartu Maakohtu 14.10.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.

D.B kohustati täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 alusel määrati D.B-le katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

D.B tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.10.2009.a otsusega KarS § 424 järgi ja

karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu

Maakohtu 30.12.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 29 päeva vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 10 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.

10.01.2011.a. ilmus D.B kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

alkoholilõhnadega, kuid ise seda esialgu ei tunnistanud. Kalibreeritud alkomeetriga

AlcoQuant 6020 S/N mõõdeti hooldusaluse joobeks 0,36 mg/l kohta väljahingatavas õhus Seepeale tunnistas D.B alkoholi tarvitamist ning täiendavat meditsiinilist joobeseisundi

tuvastamist ei nõudnud. D.B-lt võetud seletuskirjas tunnistab isik, et kuna nädalavahetusel oli haige ja kuna oli vaja esmaspäeval tööle minna, siis oli vaja tervist parandada ning sellepärast võttis enne magamaminekut viina.

3

D.B vabanes ennetähtaegselt 18.05.2010.a. Kohtumäärus võeti kriminaalhooldus-

osakonnas täitmisele 20.05.2010.a. Ettekande koostamise ajaks on hooldusalune rikkunud

talle ühte katseajaks määratud kontrollkohustust. Katseaeg algas 18.05.2010.a.

Esmakohtumine toimus 27.05.2010.a. Esimesel kohtumisel esitas D.B ametnikule

töölepingu ning kirjutas avalduse Soome Vabariiki tööleasumiseks. Isik töötab käesoleva ajani Soome Vabariigis. Ametnik on korduvalt ühendust võtnud isiku tööandjaga, uurimaks kuidas D.B tööülesannete täitmine läheb. Tööandja on teadlik D.B kohustustest

ning on väitnud ametnikule varasemalt, et tema pole rikkumisi märganud. Kriminaalhooldusametnik on kohtunud D.B-ga kuuel korral. Hooldusalune on vestlustes olnud kinnine ja vähese koostöövalmidusega. D.B vabastati ennetähtaegselt, ta oli nõus ja teadlik talle määratud lisakohustustest. Sellest hoolimata rikkus isik kohustust mitte tarvitada

alkoholi. Hooldusalusele määrati alkoholikeeld eesmärgiga vähendada uue kuriteo sooritamise riski. Varem on D.B karistatud kriminaalkorras kahel korral; väärteo korras kümnel korral. Tartu Maakohtu 14.10.2009.a. otsuse järgi võeti hooldusaluselt KarS § 50 lg1 p1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Karistusregistri väljavõtte (25.01.2011.a.) andmetel ei ole D.B uusi õigusrikkumisi.

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. Ta leiab, et rikkumised on sagedased ja seetõttu ei ole kriminaalhoolduse jätkamine enam võimalik.

D.B seletas, et ta tuli naistepäeva eel Soomest töölt koju, et minna esmaspäeval

kriminaalhooldaja juurde. Tõe emale lilled naistepäevaks ja ema teatas, et tal oli avastatud

vähk. Ema õde oli vähki surnud. Selles mures ei saanud ta und ja tarvitas öösel alkoholi.

Hommikul kriminaalhooldaja juures avastati alkoholi tarvitamine. Ta ei rääkinud kriminaalhooldajale alkoholi tarvitamise põhjust. D.B väidab, et tal ei ole probleeme alkoholiga. Enne vangistust ta tarvitas alkoholi. Nüüd alkoholi ei tarvita, ravi ei vaja. Tal on Soomes töö ja alkoholiga tegemist ei tee. Praegu on vaja töötada, et teenida ja aidata emal ravimeid osta.

Prokurör leiab, et KarS § 76 lg 5 tulenevalt tuleb karistuse kandmata osa täitmisele pöörata. Kord on teda usaldatud ja vaatamata sellele on rikkumine kordunud.

Kaitsja leiab, et karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas, sest isikul on töö. Ta ei saanud üle ootamatust teatest tekkinud murest ning otsis leevendust. Kaitsja palub jätta taotlus rahuldamata. Kaitsja on rääkinud D.B emaga, kes kinnitab haiguse olemasolu.

Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja D.B kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata.

KarS § 76 lg 5 järgi kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Eeltoodud sättest tulenevalt ei ole kohtul kaalutlusõigust. Süüdimõistetu on katseajal jätnud täitmata temale täitmiseks kohustusliku kontrollkohustuse. Kui eelmisel korral, 04.02.2011. a

sama küsimuse arutamisel kriminaalhooldusametnik pidas kriminaalhoolduse jätkamist

võimalikuks, kohaldas kohus otstarbekuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning kaldus

kõrvale seaduse nõudest. Kohus usaldas liialt D.B sõnu, et tal on

4

kriminaalhooldusametnikuga usalduslikud suhtes ja kriminaalhooldusametnik võib teda ka edaspidi usaldada.

Asjaolud, mida D.B alkoholi tarvitamise põhjusena nimetas, on paljasõnalised. D.B

on kriminaalhooldusel lubatud Soome tööle. Kahel korral on ta kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ilmumise eel tarvitanud alkoholi. Tema kuritegu on seotud alkoholi

tarvitamisega. Kuna D.B eitab endal alkoholiprobleemide olemasolu, ei ole ta enda

suhtes kriitiline ja tal puudub kohusetunne kriminaalhooldusel nõuetekohaseks

kontrollkohustuse täitmiseks. Kuigi KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on täidetud

nõuetekohaselt ja ka kahe kontrollkohustuse täitmisega ei ole probleeme, on ühe kontrollkohustuse korduv täitmata jätmine oluline rikkumine seetõttu, et kuritegu on seotud alkoholi tarvitamisega.

D.B väitel tarvitas ta alkoholi öösel kodus. Öösel ei ole alkohol kaubandusvõrgust

kättesaadav alkoholi müügi ajaliste piirangute tõttu. Sellest järeldub, et alkohol oli varem valmis varutud ja vajadusel kättesaadav.

D.B alkoholi tarvitamine on tõendatud joobeseisundi tuvastamise protokolliga. D.B

rikkus katseajal temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täitmiseks määratud

kontrollkohustust. Alkoholi tarvitamise keeld on absoluutne. Kui süüdimõistetu rikub katseajal kontrollnõudeid või –kohustusi, tuleb karistuse kandmata osa täitmisele pöörata.

D.B-le tuleb kohaldatada tõkend elukohast lahkumise keeld, tagamaks kohtumääruse täitmist.

Ene Muts täitmiskohtunik