3-23-1727/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-1727 Haldusasi Menetlustoiming X taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas Viru Maakohtule riigi õigusabi taotluse, mille maakohus 19. juuli 2023. a kohtumäärusega edastas lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Nimetatud määrus ja X riigi õigusabi taotlus saabusid Tartu Halduskohtusse 7. augustil 2023.

X selgitab riigi õigusabi taotluses, et Viru Vangla rikkus tema õigusi ja mõnitas teda sellega, et võttis temalt narkotesti, olles ise samal ajal teadlik sellest, et kinnipeetav tarvitab psühhotroopseid tablette. Testi tulemus oli positiivne ning taotleja tunneb end solvatuna. X märgib, et tal on skisofreenia ning ta ei saa ega oska seetõttu advokaadi abita oma õigusi kaitsta. Ta ei tohi kohtumenetluses advokaadita osaleda ja talle antakse kogu aeg skisofreenia tõttu advokaat. Taotleja märgib, et ta loodab kohtus võita ja seada õigluse jalule.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus märgib esmalt, et kuigi X on taotluses märkinud, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning halduskohtumenetluses, siis tuleb taotluse sisust lähtuvalt X taotlust mõista nii, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Kaebaja väitel ei ole ta enda tervislikust seisundist tulenevalt võimeline ise oma õigusi kohtumenetluses kaitsma.

3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

3-23-1727 2(2) osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

4. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

Kohus leiab, et X on vaatamata oma taotluses välja toodud diagnoosile võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Xl olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda poolt koostatud ja esitatud kaebusi ka sisuliselt läbi vaadanud (nt haldusasjad nr 3-21-726 ja 3-21-248) või läbi vaatamas (nt haldusasjad nr 3-23-997 ja 3-23-1370). Seega ei ole taotleja tervislik seisund takistanud tal varasemat kohtusse pöördumist. Arvestades ka võimalikku vaidluse eset (põhjendamatu narkotestiga taotleja solvamine), ei saa kohtumenetlus kujuneda kuigi keeruliseks ja kohtu hinnangul on X võimeline vastavas kohtumenetluses enda õigusi ise kaitsma. Taotleja väitel, et ta ei tohi ilma advokaadita kohtumenetluses osaleda ja talle on advokaat alati määratud, ei ole alust. Halduskohtumenetluses võib isik end üldjuhul alati ise esindada ning haldusasjades ei ole Xle ka varasemalt riigi õigusabi antud (nt asjad nr 3-21-687, 3-22-504 ja 3-23-997). Kohtu hinnangul ei vaja taotleja õigusabi, sest halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab seega enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Halduskohtusse pöördumine ei eelda seega taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu ning taotleja võib kaebuses oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega ei nõustu. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleks esindaja.

5. Eelnevat arvestades jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe kohtunik