3-23-735/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. august 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-735

Haldusasi

Fuxia Holdings OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

06.03.2023 käskkirja nr T-11-4/23/34 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Fuxia Holdings OÜ, esindaja Enn Talp

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Timo Päit

Kolmas isik- AS Tallinna Vesi, esindaja Merli Liivik

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta Fuxia Holdings OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

07.09.2023. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) seadis 06.03.2023 käskkirjaga nr T-11-4/23/34

sundvalduse järgmiselt:

1.1 Seada Taludevahe tänav T18 kinnisasjale, katastritunnus 78406:612:0740, pindala 7443 m2,

sihtotstarve transpordimaa 100%, AS Tallinna Vesi, registrikood 10257326 (edaspidi

sundvalduse teostaja) kasuks sundvaldus järgmistel tingimustel:

1.2 sundvaldus seatakse kinnisasja 3389 m2 suurusele osale. Sundvalduse ala on käskkirja lisaks

oleval skeemil tähistatud lilla viirutusega;

1.3 sundvaldus on tähtajatu;

1.4 sundvalduse tasu võrdub tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest

makstava tasu suurusega ja on otsuse tegemise ajal asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st

155 tulenevalt 0 eurot;

1.5 sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitorustikku, seda kasutada, hooldada, remontida ja asendada ning muul viisil

kasutusse anda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks;

1.6 sundvalduse teostaja taastab pärast punktis 1.5. nimetatud tööde lõpetamist oma kulul kinnistu

endise seisundi;

1.7 sundvalduse teostaja teavitab kinnisasja omanikke tehnovõrkude plaanilistest ehitus-, hooldus-

ja remonttöödest ette vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist;

1.8 kinnisasja igakordsed omanikud on kohustatud taluma sundvalduse alal ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitorustikku ning järgima õigusaktidest tulenevaid kasutuspiiranguid;

1.9 kinnisasja omanik võib anda sundvalduse alale muid kasutusõigusi, mis ei takista sundvalduse

teostamist.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 05.04.2023 Fuxia Holdings OÜ kaebus TLPA 06.03.2023

käskkirja nr T-11-4/23/34 tühistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Kehtiv seadus ei näe ette talumiskohustust selliste tehnorajatiste suhtes, mis on ehitatud pärast

01.04.1999 (Riigikohtu otsus nr 2-15-17137). Hiljem rajatud tehnorajatis ei ole kinnisasja oluline

osa üksnes juhul, kui selle talumiseks on vee-ettevõtja kasuks seatud näiteks isiklik kasutusõigus.

Pärast 01.04.1999 teise isiku kinnisasjale ehitatud tehnorajatised, mille suhtes ei ole seatud piiratud

asjaõigust, on kinnisasja olulised osad ehk kinnistu omaniku omandis. Kinnistusraamatus ei ole

Taludevahe tänav T18 teekinnistule seatud AS-i Tallinna Vesi kasuks reaalservituui või isiklikku

kasutusõigust (kinnistsraamatu väljavõte lisatud). Järelikult on vaidlustatud haldusakti p-s 5

nimetatud torustikud Taludevahe tänav T18 asuva teekinnistu omanike omandis.

4. AS Tallinna Vesi on TLPA viinud eksitusse osas, et vaadeldavad torustikud on AS Tallinna Vesi

omandis. AS Tallinna Vesi on kelmusega võtnud alates 20.12.2012 kaebaja kaasomandis olevad

vaadeldavad torustikud omavoliliselt ajutisse kasutusse, luues mulje, et need torustikud on AS

Tallinna Vesi omand. AS-i Tallinna Vesi tegevuses on karistusseadustiku (KarS) § 215 lg -s 3 ja §

209 lg-s 3 sätestatud kuriteo tunnused.

5. Sundvaldus tuleb jätta seadmata, kuna AS Tallinna Vesi ei ole tõendanud oma omandiõigust

sundvalduse taotluses nimetatud torustikele. AS Tallinna Vesi oleks pidanud sõlmima kaebajaga

vaadeldavatea torustike osas üürilepingu ja maksma kaebajale üüri nende torustike kasutamise eest

või ostaks need torustikud kaebajalt.

6. AS Tallinna Vesi ja TLPA on rikkunud põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud kaebaja õigusi.

Vastavat seadust ei ole. Samuti on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 3 vastuolus.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. HMS § 3 lg 1 kohaselt peavad haldusakt ja toiming

olema kohased, vajalikud ja proportsionaalsed.

8. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg-st 1 tulenevalt on kinnisasja omanik

kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa

esmakinnistamist. Taludevahe tänav T18 kinnistu on moodustatud Tallinna Linnavolikogu

22.12.1997 otsusega nr 213 kehtestatud detailplaneeringuga nr DP001310. Seadusest tuleneva

talumiskohustuse kinnitab AÕSRS § 152 lg 2, mille kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud

taluma tehnovõrku või -rajatist, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub AÕS §-s 1581 nimetatud

võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda

tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. Seadusjärgne

talumiskohustus ei piira võimalust seada kinnistule sundvaldus.

2(5)

9. AS Tallinna Vesi osutab avalikku teenust AÕS § 158¹ lõike 1¹ alusel ning kõnealused rajatised

on ehitatud avalikes huvides. AS Tallinna Vesi on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõttes

vee-ettevõtja. Sundvalduse seadmise menetluses ei ole oluline tuvastada, milline on tehnovõrkude

ja -rajatiste tsiviilõiguslik omandisuhe. Sundvalduse seadmise menetlustes on oluline teenuse

osutamine avalikes huvides. Nii sätestab ka AÕS § § 1581 lg 2. Seega tuleb kõrvutada avalikku

huvi ja kinnisasjale seatavat kitsendust.

10. Nagu sundvalduse seadmise skeemilt nähtub, tagatakse vaidlusaluste tehnovõrkude ja -

rajatistega paljude isikute varustamine elutähtsa teenusega. Seejuures on Taludevahe tänav T18

kinnisasi täielikult transpordimaa ning ainus võimalik lahendus tehnovõrkudele ja -rajatistele.

11. Kaebaja ei ole vee-ettevõtja ning vaevalt soovib seda ka olla. Kaebuses on viidatud üüriraha

kogumise soovile, kuid see on täielikult tsiviilõiguslik suhe kolmanda isiku ja kaebaja vahel.

Vajalik on avaliku elutähtsa teenuse osutamine ja teenuse katkematu osutamise tagamine. Teenuse

osutamine hõlmab ka vajalike hooldustööde teostamist vee-ettevõtja või tehnovõrkude ja -rajatiste

omaniku poolt. Teenuse osutamiseks on oluline, et teenuse avalikes huvides osutaja saaks

õiguspärase ligipääsu tehnovõrkudele ja -rajatistele. On kaheldav, et kaebaja sooviks võtta vee-

ettevõtja kohustust ning on ilmselge, et kaebajal puuduvad oskused ja võimalused tagada, et

teenuse osutamine oleks katkematu ning võimalikud rikked likvideeritakse operatiivselt. Kui

kaebaja ei võimalda vajalikku ligipääsu ning tema tegevuse või tegevusetuse tõttu katkeb elutähtsa

avaliku teenuse osutamine isikutele, on ka kaebaja tagajärgede eest vastutav.

12. Kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb ülekaalukas kitsendus, mis oleks oluliselt suurem

kui avalik huvi tehnovõrkude ja -rajatiste vastu. Kaebaja kaasomandis olev Taludevahe tänav T18

kinnistu on transpordimaa ning hõlmatud pea täies ulatuses erinevate tehnovõrkude ja -rajatistega.

Kinnistu muus otstarbes kasutamine on võimatu ning avalik huvi teenuste toimise vastu on oluliselt

suurem. Kui kaebaja sooviks on seada kahtluse alla tehnovõrkude ja -rajatiste omandiõigus ning

kaebaja soovib teenida nende pealt kasumit, siis väljuvad need küsimused halduskohtumenetluse

piiridest.

13. TLPA 06.03.2023 käskkiri nr T-11-4/23/34 on õiguspärane. Haldusakt on antud pädeva

haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja

kaalutlusvigadeta. Kaebajale on antud menetluses võimalus oma arvamuse esitamiseks. Asjaolusid

ja arvamusele vastus on haldusaktis piisavalt põhjendatud.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

14. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kinnistul asuvat torustikku kasutatakse

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse ehk avaliku teenuse osutamiseks kolmanda isiku poolt.

Seeläbi tagatakse ka elutähtsa teenuse toimepidavuse jätkuv tagamine Tallinna linnas ning

järelikult vastab kinnistul asuv torustik AÕS § 1581 lg-s 1 toodud tingimustele. Lisaks seab

täiendavad eeldused sundvalduse seadmisele AÕS § 1581 lg 11, mille kohaselt nimetatud torustik

peab kuuluma isikule, kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS)

tähenduses. Puudub vaidlus, et kolmas isik on määratud Tallinna linna põhitegevuspiirkonnas vee-

ettevõtjaks ÜVVKS tähenduses. Kaebaja torustiku kaudu avaliku teenust ei osuta ning ei ole vee-

ettevõtjaks ÜVVKS tähenduses.

15. Õiguskirjandus ja ka vastav kohtupraktika kinnitab, et sundvalduse seadmisel omandiõigusest

määravam on faktiline teenuse osutamine ning tehnovõrgu valdus. Kinnistul asuvat torustikku

kasutab ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust nimetatud torustike kaudu osutab faktiliselt

kolmas isik, on täidetud ka teine AÕS § 1581 lg 11 kohane eeldus. Sundvalduse seadmise

takistuseks ei saa olla asjaolu, et vaidlusalused torustikud ei kuulu kolmandale isikule.

3(5)

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Taludevahe tänav T18 kinnisasi (katastritunnus

78406:612:0740, pindala 7443 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%), sh on kaebaja kaasomandis

(dtl 1-2). Samuti puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei osuta avalikku vee-ettevõtte teenust ning ei

ole ÜVVKS § 6 lg-s 1 sätestatud juriidiline isik ega selles, et vaadeldavat vee- ja

kanalisatsioonirajatist kasutatakse avalikes huvides. Ei vaielda ka selle üle, et AS-l Tallinna Vesi

on vastav pädevus. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta soovib osutada avalikes huvides vee-ettevõtte

teenust. Kaebaja ei nõustu sundvalduse seadmisega ning leiab, et kolmas isik peab kaebajale

maksma vee- ja kanalisatsioonirajatiste eest renditasu või need vastavalt omandama tasu eest.

17. Taludevahe tänav T18 kinnistu on moodustatud Tallinna Linnavolikogu 22.12.1997 otsusega nr

213 kehtestatud detailplaneeringuga nr DP001310 (dtl 119-130). Vaidlustatud haldusakti p-st 5

nähtuvalt on olemasolev ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik (registrikood 220217396) rajatud

10.04.2002 välja antud ehitusloa nr 28237 alusel; olemasolev kanalisatsioonitorustik (registrikood

220216944) on rajatud 29.09.1995 välja antud ehitusloa nr 18957 alusel; olemasolev veetorustik

(registrikood 220217483) on rajatud 04.06.1996 välja antud ehitusloa nr 19204 alusel; 1995 ja

1996 rajatud Taludevahe tänava vee- ja kanalisatsioonitorustik asub kvartalis, kus kanalisatsioon

on detailplaneerimise mahus lahendatud „Tiskre elurajooni arengukava“ töö nr 21-94,

arhitektuuribüroo ALIS, heakskiidetud Tallinna Haabersti Linnaosa halduskogu otsusega

23.05.1995. Vastustaja ega kolmas isik ei vaidlusta, et vaadeldavad rajatised on kaebaja

kaasomandis. Samas tagatakse vaidlusaluste tehnovõrkude ja -rajatistega varustamine suurt hulka

elanikke elutähtsa teenusega, so vee- ja kanalisatsiooniga. Taludevahe tänav T18 kinnisasi on

transpordimaa ning ainus võimalik lahendus tehnovõrkudele ja -rajatistele (dtl 35).

18. Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja

käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Ka HMS

§ 3 lg 1 sätestab, et haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid

subjektiivseid õigusi, kuid ainult seaduse alusel. KAHOS § 40 lg 1 kohaselt seatakse AÕS § 1581

lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks sundvaldus AÕS §

1581 lg-s 11 nimetatud isiku kasuks. AÕSRS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud

taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. AÕS §

1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -

rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides

ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega

liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -

rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus

juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi

osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Sama paragarahvi lg 11 järgi on

rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule,

kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses. Sätte seletuskiri

täpsustab, et kui kohalik omavalitsus ei saavuta maaomanikuga talumistasus kokkulepet, saab

sundvalduse seadja sarnaselt teiste avalikes huvides ehitatud tehnovõrkudega seadusjärgse

talumiskohustuse eest makstavat tasu rakendada. AÕS § 1581 lg-s 11 on loetletud omanikud, kellele

kuuluv rajatis loetakse selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides. Sellistel juhtudel

on sundvalduse seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse

kasuks rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2021 otsus nr 3-18-

2022, p 25).

18. AÕS § 1581 kommentaarides on tehnovõrgu ja -rajatiste kuuluvusega seoses leitud, et avaliku

huvi ja talumiskohustuse seisukohast ei ole oluline, kes on võrgu tsiviilõiguslik omanik, niikaua,

kuni seda kasutatakse seaduses ettenähtud eesmärgil (P. Varul jt (koost.). Asjaõigusseadus I.

4(5)

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, 2014, lk 617). Sellest saab järeldada, et AÕS § 1581

alusel talumiskohustuse kehtestamisel on määrav faktiline teenuse osutamine ja selleks kasutatava

tehnovõrgu valdus kui faktiline võim asja üle (AÕS § 32). Eelnevat aluseks võttes, nõustub kohus

vastustajaga, et sundvalduse seadmise menetluses pole oluline tuvastada, milline on tehnovõrkude

ja -rajatiste tsiviilõiguslik omandisuhe, vaid oluline on oluline teenuse osutamine avalikes huvides.

19. Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis 11.10.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-17137, p-s 28, et

olukorras, kus võõral kinnisasjal paikneb tehnovõrk või -rajatis, mis on vajalik avalikes huvides,

võib olla põhjendatud sundvalduse seadmine kinnisasjale. Isikul, kelle õigusi rikutakse, on õigus

taotleda, et kohalik omavalitsus algataks kinnisasjale tehnorajatise kasutamiseks vajaliku

sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse. Ka ÜVVKS § 12 näeb ette, et üldistes

huvides õiglase ja kohese hüvitise eest on omavalitsusel õigus teostada sundvaldust või -

võõrandamist seaduses sätestatud alusel sellise ehitise kasutamiseks või omandamiseks, mis on

vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni häireteta töö tagamiseks ja arenguks.

20. KAHOS § 40 lg 5 järgi määratakse AÕS § 158¹ lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise

talumise kohustuse eest määratakse kinnisasja omanikule makstav sundvalduse tasu kinnisasja

omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku kokkuleppe alusel. Kui nimetatud kokkulepet ei ole

saavutatud, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse tasu, mille suurus ei ületa samadel

tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu.

Lisaks võib sundvalduse seadja määrata põhjendatud juhul ühekordse hüvitise KAHOS § 39 lõikes

6 nimetatud alusel. Vaidlustatud käskkirjas on välja toonud, et sundvalduse tasu osas ei ole AS

Tallinna Vesi ja mittetulundusühing Tiskrevälja ning Fuxia Holdings OÜ vahel sõlmitud

kokkulepet ning sundvalduse tasu tuleb määrata käskkirjaga. Seega vaidlustatud haldusaktiga ei ole

lahendatud hüvitisega seonduvat.

21. Vaidlustatud haldusakt on kooskõlas HMS-ga. Kaebajale on antud haldusmenetluses võimalus

oma arvamuse esitamiseks (dtl 116) ning vastustaja on vastanud kaebaja vastuväidetele.

Sundvalduse seadmisega tagatakse elutähtsa avaliku teenuse katkematu osutamine, mistõttu on

haldusakt seaduslik ja proportsionaalne. Haldusakti tühistamiseks puudub alus.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja

kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)