4-10-2926/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märtsil 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2926 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi Kaimar Tähe väärteoasi LS § 7419 lg 2, § 741 lg 1 järgi, väärteoprotokoll AB1195191 Kaebuse esitaja Kaimar Tähe (isikukood 37902090236, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht F OÜ) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuur, korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht

09. märts 2011.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor Menetlusaluse isiku Kaimar Tähe osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 1 ning VTMS § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Kaimar Tähe väärteos LS § 7419 lg 2, LS § 741 lg 1 järgi ning mõista KarS §

63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 2 järgi karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

2. Kohustada Kaimar Tähe’t asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 02.05.2011.a.

3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

4. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

5. Kaimar Tähe poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Kaimar Tähe suhtes sundtoomist arestimajja.

4-10-2926

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul ja apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest ja kohtuistungil mitteosalenud menetlusalusel isikul arvestada kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

18.08.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1195191 selle kohta, et Kaimar Tähe juhtis 18.08.2010.a kell 02:33 Tallinnas Kolde pst 78 maja juures Pelguranna tn suunas mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,73+/-0,05 mg ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega ta rikkus liikluseeskirja (LE) § 20 lg 1 ja § 76 p 3 ja pani toime liiklusseaduse (LS) §7419 lg 2 ja § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, mitteilmumise põhjust ei teatanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Kohtukutse K. Tähe’le edastas kohus elektrooniliselt väärteoprotokolli kantud K. Tähe elektronpostiaadressil ning sellelt aadressilt saabus kohtusse kinnitus kutse kättesaamise kohta. Kohus loeb kutse menetlusalusele isikule kätte toimetatuks. Kohus määras arutada väärteoasja ilma menetluslause isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel.

Kohtuväline menetleja leidis istungil, et väärteo toimepanek on tõendatud asjas kogutud ja uuritud tõenditena ning palus menetlusalust isikut karistada väärteo toimepanemise eest arestiga

16 päeva.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et LS § 741 lg 1 ja et LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine K. Tähe poolt on tõendatud ning teda tuleb selle teo eest karistada.

Vastavalt § 741 lg 1 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Vastavalt § 7419 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Mõlemate osundatud väärteokoosseisude täitmise korral väärteoprotokollis kirjeldatud ühe ja sama tegevusega – mootorsõiduki juhtimisega, tuleb KarS § 63 lg 1 alusel nende rikkumiste eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse, käesoleval juhul LS § 7419 lg 2 alusel.

LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemine Kaimar Tähe käitumises 18.08.2010.a kell 02:33 Tallinnas Kolde pst 78 maja juures on tõendatud 18.08.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati Kaimar Tähe mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast K. Tähe allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et seisuga 25.08.2010.a ei olnud K. Tähe’l kehtivaid juhilubasid ja karistusregistri teatisest nähtub, et teda on varem korduvalt karistatud nii LS § 741 lg 1 kui lg 2 järgi. Seega oli K. Tähe teadlik tal juhtimisõiguse puudumisest ja sellises olukorras sõiduki juhtimise keelatusest, millest nähtub üheselt ka väärteo tahtlik toimepanemine. Mitte mingeid sõiduki juhtimist tinginud asjaolusid menetlusalune isik ei kohtuvälises väärteomenetluses ega väärteoasja kohtus arutamise ajal esile toonud ei ole.

LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemine K. Tähe käitumises 18.08.2010.a on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri näidu väljatrükiga, mille kohaselt tuvastati 18.08.2010.a kell 02:53-02:58 K. Tähe’l alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036 mitte vähem kui 0,68 mg/l (seadme lõplik lugem 0,73 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l). Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nt TTRC-10-00011) ning asjaoludes, et mõõtmise teostas pädev mõõtja ning et mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat, kohtul alust kahelda ei ole. Arvestades menetlusaluse isiku varasemat korduvat karistatust ka joobes juhtimise eest (sh karistatus KarS §

424 järgi) ning organismis tuvastatud alkoholisisalduse suurt määra on K. Tähe kohtu hinnangul ka LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele tunnustele vastavalt käitunud tahtlikult.

Kummagi väärteokoosseisu puhul ei ole väärteoasjas uuritud tõenditest nähtav menetlusaluse isiku süüd või tema käitumise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemine ning selliste asjaolude puudumine on eeldatav. Seega on Kaimar Tähe tegevus 18.08.2010.a sõiduki juhtimisel karistatav KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 2 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusregistri teatisest nähtub, et Kaimar Tähe’t on alates 2003.a korduvalt ning ka suures määras rahatrahvidega karistatud erinevate liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, sh LS §

741 ja LS § 7419 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest, samuti KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Sellisest käitumisest ning 18.08.2010.a taas nii juhtimisõigust omamata kui lubatud alkoholi piirmäära ületanuna mootorsõiduki juhtimisest nähtub kohtu hinnangul üheselt Kaimar Tähe ignorantne suhtumine liiklusalaste nõuete täitmise vajadusse kui üldisesse liiklusohutusse. Menetlusalune isik ei ole teinud varasematest karistustest mitte mingeid temalt eeldatud ning nõutud järeldusi, on jätkanud mootorsõiduki juhtimist ja seejuures igale juhile keelatud seisundis ning sellega rikkunud õiguskorda järjepidevat, teadlikult, tahtlikult ja ohtlikult. Karistusregistri teatisest ei nähtu ka ühegi menetlusalusele isikule määratud trahvi tasumist. Kohus on seisukohal, et sellistel asjaoludel on rahatrahvide määramisega isiku õiguskuulekale käitumisele mõjutamise võimalused on ammendatud ja vältimatult vajalik on isiku karistamine senistest karistustest raskemaliigilise karistuse ehk arestiga. Arvestades kahe rasket ja ohtlikku laadi väärteokoosseisu tunnustele vastava teo üheaegset toimepanemist ei saa arest olla küll sanktsiooni alammääras, kuid arvestades aresti esmakordsust peab kohus siiski võimalikuks isiku karistamist kohtuvälise menetleja taotletud määrast väiksemas määras, s.o sanktsiooni keskmises määras ehk 15 päeva. Arest tuleb kanda menetlusaluse isiku elukohajärgses arestimajas ehk Põhja Prefektuuri arestimajas. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. K. Tähe peab asuma aresti kandma hiljemalt 02.05.2011.a. Kohtu määratud ajaks karistuse kandmata jätmisel tuleb isiku suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja.

Marie Tammsaar Kohtunik