2-22-18422/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.08.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasi nr

2-22-18422

Tsiviilasi

S. Z. hagi M. Z. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2340 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (laps): S. Z. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

xxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);

Hageja seaduslik esindaja (ema): N. Z. (isikukood:

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

e-

post:);

Kostja (isa): M. Z. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; e-post:).

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista M. Z. S. Z. kasuks välja 213,44 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 01.

märts 2022 kuni 31. märts 2022 eest.

3. Mõista M. Z. S. Z. kasuks välja 2256,40 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 01.

aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2023 eest.

4. Mõista M. Z. S. Z. kasuks välja 431,28 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 01.

veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 eest.

5. Mõista M. Z. S. Z. kasuks alates 01. aprillist 2023 kuni S. Z. täisealiseks saamiseni

(06. detsembril 2031) välja igakuine elatis 260,33 eurot [249,78 eurot (baassumma) +

50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

6. Kohustada M. Z. tasuma S. Z. elatis N. Z. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx

AS-is Swedbank selgitusega „Lapse elatis“. Kohustada M. Z. tasuma igakuist elatist,

mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses

nimetatud pangakontole iga kuu 5. kuupäevaks.

7. Jätta menetluskulud M. Z. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. N. Z. (edaspidi ka ema) esitas 07.12.2022 oma alaealise lapse S. Z. (edaspidi ka laps või

hageja) nimel kohtule hagiavalduse M. Z. (edaspidi ka isa või kostja) vastu elatise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab ja töötab isa Eestis, kuid ei võta osa lapse

kasvatamisest (rahaliselt) ning alates 2022.a märtsist kasvatab ema last üksi. Hageja

seaduslik esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise alates

01.03.2022 summas 260 eurot kuus.

2. Kohus võttis hagi 13.12.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama ja esitama tõendid oma sissetuleku ning varalise seisundi kohta 14 päeva jooksul

arvates määruse, hagiavalduse ärakirja ja selle lisade kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS

§ 407 järgi, et hagile mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

3. Kostja kinnitas e-posti teel 14.12.2022 menetlusdokumentide kättesaamist ja küsis kohtult

edaspidiste toimingute kohta, kuid ei esitanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohtule

hagivastust. Kohus selgitas 13.01.2023 e-kirjas vene keeles kostjale, et kostjal tuleb esitada

omapoolne vastus hageja hagiavaldusele ning juhul, kui kostja vajab tõlkeabi, tuleb tal

sellest

kohut

teavitada. Kohus määras

nendeks

toiminguteks

kostjale uued

menetlustähtajad. Kostja kinnitas 13.01.2023 e-kirjas kohtu selgituste kättesaamist, kuid ei

esitanud ka uute tähtaegade jooksul kohtule ühtegi dokumenti.

4. Kohus koostas 17.02.2023 pooltele kohtunõude, milles hoiatas kostjat veelkord, et kui

kostja ei esita hagiavaldusele vastust, siis lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses

tagaseljaotsusega. Ühtlasi kohustas kohus hagejat täpsustama oma haginõudega seotud

asjaolusid, sh seda, kas hageja taotleb kostjalt fikseeritud summas (260 eurot kuus) elatise

või seadusjärgse miinimumelatise (vastavalt PKS §-le 101) välja mõistmist. Kohus selgitas

sealjuures hagejale, et kui hageja taotleb fikseeritud summas elatise väljamõistmist ja selle

suurus ületab seadusjärgset miinimumelatist, siis peab hageja tõendama kohtu ees enda

varalist seisu, lapsega seotud kulutuste jaotust vanemate vahel ning põhjuseid, miks on

põhjendatud elatise määramine miinimumelatisest suuremas määras. Kohus määras

pooltele kohtunõudele vastamiseks täiendava tähtaja.

5. Kostja kinnitas 10.03.2023 kohtunõude kättesaamist, kuid ei esitanud kohtunõudele (ega

hagiavaldusele) vastust.

6. Hageja esitas 15.05.2023 kohtule vastuse, milles teatas, et ema ja laps elavad jätkuvalt

Põlvas, kuid ei tea isa täpsemat elukohta ning et laps ei ole eelneva aasta jooksul isa juures

viibinud. Samuti teatas hageja, et soovib kostjalt fikseeritud summas (s.o 260 eurot kuus)

elatise välja mõistmist.

7. Kohus koostas pooltele 07.06.2023 kohtunõude, milles kohustas hagejat tõendama

vanemate varalist seisu, lapsega seotud kulutuste jaotust vanemate vahel ning tooma välja

põhjendused, miks on põhjendatud elatise määramine miinimumelatisest suuremaks

määras, määrates selleks hagejale täiendava tähtaja. Kohus selgitas, et kui hageja selliseid

selgitusi ja/või tõendeid ei esita, siis lähtub kohus hageja kasuks elatise määramisel PKS

§ 101 lõikes 1 sätestatud seadusjärgse miinimumelatise regulatsioonist. Ühtlasi hoiatas

kohus veelkord kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hageja ega kostja kohtunõudele ei

vastanud.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited

omaks võtnud.

9. Hageja on palunud mõista elatise välja alates 01.03.2022 summas 260 eurot kuus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS

§ 101 alusel arvutatud summa. Vastavalt PKS § 102 lõikele 3 võib kohus elatise välja

mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks PKS §-

s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega

seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. PKS § 99 näeb ette, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes ning ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

10. Kohus selgitas hagejale korduvalt, et kui hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist

suuremas summas kui PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatis, siis on ta kohustatud kohtu

ees tõendama PKS §-s 99 ja § 102 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, määrates selleks hagejale

korduvad tähtajad. Kohus tõi 07.06.2023 kohtunõude p-des 3 ja 4 välja, et perioodil

01.03.2022 kuni 31.03.2023 ületaks hageja poolt soovitav 260 euro suurune fikseeritud

elatis PKS § 101 alusel välja arvutatud seadusjärgsed miinimumelatist, mistõttu on hageja

kohustatud tõendama PKS §-s 99 ja § 102 lõikes 3 nimetatud asjaolusid. Kuivõrd hageja

selliseid asjaolusid kohtule ei esitanud, siis ei pea kohus võimalikuks mõista elatist välja

hageja poolt soovitud fikseeritud summas (260 eurot kuus), kuna see ületab PKS §-s 101

sätestatud miinimumelatist ja hageja ei ole põhjendanud miinimumelatisest suurema elatise

väljamõistmist.

11. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks lähtuda kostjalt hageja kasuks elatise

väljamõistmisel PKS § 101 regulatsioonist. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt võib

kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka

seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud

elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat

15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata

mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

12. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

13. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

14. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et S. Z. on N. Z. ja M. Z. ühine

alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel

kostja poolt õigeks võetuks hageja väite, et kostja ei ole hagejale alates 01.03.2022 elatist

maksnud ning ei esine mõjuvat põhjust, mis annab kostjalt väljamõistetavat elatist

vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi.

15. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator),

mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse

sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva

aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus.

16. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole

viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus ühtegi ööpäeva ning

lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustab PKS § 101 alusel hageja kasuks välja

arvutatav miinimumelatis erinevatel perioodidel alljärgnevad summad:

16.1. perioodil 01.03.2022 kuni 31.03.2022 moodustab elatis 213,44 eurot kuus [200 eurot

(baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

30 eurot (50% lapsetoetusest)];

16.2. perioodil 01.04.2022 kuni 31.01.2023 moodustab elatis 225,64 eurot kuus

[209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)];

16.3. perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 moodustab elatis 215,64 eurot kuus

[209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)];

16.4. perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 moodustab elatis 260,33 eurot kuus

[249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)].

17. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt lapse kasuks välja 213,44 eurot tagasiulatuva

elatisena perioodi 01.03.2022 kuni 31.03.2022 eest (213,44 eurot x 1 kuu). Perioodi

01.04.2022 kuni 31.01.2023 eest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks tagasiulatuva

elatisena välja kokku 2256,40 eurot (225,64 eurot x 10 kuud). Perioodi 01.02.2023 kuni

31.03.2023 eest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks tagasiulatuva elatisena välja kokku

431,28 eurot (215,64 eurot x 2 kuud). Ühtlasi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates

01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise summas 260,33 eurot,

mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

18. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

19. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise

korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt

hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb elatis kanda iga kuu 5. kuupäevaks hageja

seadusliku esindaja (ema) kontole.

20. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

21. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna

arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 260

eurot kuus. Seega on hagi hind TsMS § 129 lg 2 alusel kokku 2340 eurot (260 eurot x

9 kuud).

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna

hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ning muid menetluskulusid tal tsiviilasja

materjalide kohaselt tekkinud ei ole, määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik