2-20-17649/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 3. august 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17649

Kohtuasi

X avaldus Innolab OÜ vastu teabe saamiseks ja

dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. oktoobri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (Valgevene isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal

Puudutatud isik Innolab OÜ (registrikood 11936681),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Ustav ja

Ave-Ly Kõuts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 22. oktoobri 2021. a määrus osas, millega maakohus

jättis X avalduse rahuldamata osas, milles X soovis tutvuda Innolab OÜ 2016.–2019.

majandusaastate ja ajavahemiku 1. jaanuar kuni 30. september 2020. a

kasumiaruannete ja bilanssidega raamatupidamiskontode tasandil ja Innolab OÜ

raamatupidamise dokumentidega, mille alusel on tehtud Innolab OÜ 2018. a

majandusaasta aruande lisas 10 kajastatud kirje „Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete

muutus -23 000 eurot“, ning saada teavet Innolab OÜ ja Sundstein Holding OÜ

vahel sõlmitud suulise lepingu või lepingute põhitingimuste, s.o lepingu eseme

kirjelduse, mis võimaldab aru saada, milliseid sooritusi lepingupooled teineteisele

võlgnesid, lepingu hinna, lepingu tähtaja, lepingu ülesütlemise tingimuste ja lepingu

sõlminud isikute kohta. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada

avaldus selles osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta Innolab OÜ taotlus avalduse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

3.2. Rahuldada X avaldus osaliselt.

3.3. Kohustada Innolab OÜ-d võimaldama Xl tutvuda järgmiste Innolab OÜ

dokumentidega:

2-20-17649

3.3.1. ajavahemiku 22. veebruar 2019. a kuni 13. oktoober 2019. a pangakontode

väljavõtted;

3.3.2. Sundstein Holding OÜ-le esitatud arved;

3.3.3. 2016.–2019.

majandusaastate

ja

ajavahemiku

1. jaanuar

kuni

30. september 2020. a kasumiaruanded ja bilansid raamatupidamis-

kontode tasandil;

3.3.4. raamatupidamise dokumendid, mille alusel on tehtud Innolab OÜ 2018. a

majandusaasta aruande lisas 10 kajastatud kirje „Ebatõenäoliselt

laekuvate nõuete muutus -23 000 eurot“.

3.4. Kohustada Innolab OÜ-d andma Xle teavet Innolab OÜ ja Sundstein Holding

OÜ vahel sõlmitud suulise lepingu või lepingute põhitingimuste, s.o lepingu

eseme kirjelduse, mis võimaldab aru saada, milliseid sooritusi lepingupooled

teineteisele võlgnesid, lepingu hinna, lepingu tähtaja, lepingu ülesütlemise

tingimuste ja lepingu sõlminud isikute kohta.

3.5. Innolab OÜ peab võimaldama Xl määruse resolutsiooni p-des 3.3.1 ja 3.3.2

nimetatud dokumentidega tutvuda Innolab OÜ asukohas Tallinnas Suur-

Patarei tn 2-M 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.

3.6. Innolab OÜ peab võimaldama Xl määruse resolutsiooni p-des 3.3.3 ja 3.3.4

nimetatud dokumentidega ning määruse resolutsiooni p-s 3.4 nimetatud

teabega tutvuda Innolab OÜ asukohas Tallinnas Suur-Patarei tn 2-M või

elektrooniliselt, saates need Anton Sigali e-posti aadressile XXX, 30 päeva

jooksul alates määruse jõustumisest.

3.7. Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 30. novembril 2020 Harju Maakohtule Innolab OÜ (puudutatud isik)

vastu avalduse, milles palus kohustada puudutatud isiku juhatust võimaldama tal 30 päeva

jooksul alates määruse jõustumisest tutvuda järgmise teabe ja dokumentidega:

-

kõik puudutatud isiku ajavahemiku 22. veebruar 2019. a kuni 13. oktoober 2020. a

pangakontode väljavõtted (taotlus 1);

-

puudutatud isiku 2015.–2019. majandusaastate ja ajavahemiku 1. jaanuar kuni

30. september 2020. a kasumiaruanded ja bilansid raamatupidamiskontode tasandil

(taotlus 2);

2-20-17649

-

puudutatud isiku raamatupidamise dokumendid, mille alusel on tehtud 2018. a aruande

lisas 10 kajastatud raamatupidamiskanded „Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete

muutus -23 000 eurot“ (taotlus 3.1) ning „Laenu ja intressi võlgnevus seotud isiku poole

-42 705 eurot“ (taotlus 3.2);

-

puudutatud isiku leping või lepingud Sundstein Holding OÜ-ga ja talle väljastatud arved

(taotlus 4);

-

puudutatud isiku tütarühingu LLC VANBUD-INVEST 2019. a majandusaasta aruanne,

kõik LLC VANBUD-INVEST osanike koosolekute protokollid ja osanike otsused,

muude juhtorganite protokollid ja otsused ning kõik puudutatud isikule kui LLC

VANBUD-INVEST osanikule saadetud kirjad või dokumendid seoses LLC-ga

VANBUD-INVEST alates 1. jaanuarist 2019 (taotlus 5);

-

kõik 13. oktoobril 2020 kehtinud ja teabenõude täitmisel kehtivad üürilepingud, mis

koormavad puudutatud isiku kinnisvara (taotlus 6);

-

kõik hindamisaktid, mis käsitavad puudutatud isiku kinnisvara (taotlus 7);

-

kõik 13. oktoobril 2020 kehtinud ja teabenõude täitmisel kehtivad puudutatud isiku

sõlmitud töölepingud (taotlus 8).

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku osanik, kellele kuulub 25% osakapitalist.

Avaldaja on mitu korda pöördunud puudutatud isiku poole, et saada äriseadustiku (ÄS) § 166

lg 1 alusel erinevat teavet ja dokumente. Avaldaja esitas teabenõuded 13. septembril ja

2. oktoobril 2019. Ta sai nende alusel 1. oktoobril ja 13. detsembril 2019 tutvuda puudutatud

isiku dokumentidega aadressil Tartu mnt 83-201. Avaldajal ei võimaldatud aga tutvuda kõigi

dokumentidega, mistõttu esitas ta 13. detsembril 2019 uue teabenõude. Tal ei võimaldatud selle

alusel jätkuvalt kõigi dokumentidega tutvuda. Dokumentidega tutvumise käigus ilmnes, et

puudutatud isiku juhatuse liikmed on teinud puudutatud isikule kahju tekitavaid tehinguid.

Seetõttu esitas avaldaja puudutatud isiku juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude, mida

menetletakse tsiviilasjas nr 2-20-14554.

1.2. Kuna puudutatud isik ei võimaldanud avaldajal tutvuda kõigi dokumentidega, mis on

vajalikud puudutatud isikule ja avaldajale tekitatud kahju täpse ulatuse kindlakstegemiseks,

esitas avaldaja puudutatud isikule 13. oktoobril 2020 uue teabenõude, mis on sisult sama

avalduse taotlustega. Avaldaja palus teabenõudes dokumendid endale edastada. Puudutatud isik

keeldus 2. novembril 2020 toimunud kohtumisel avaldaja esindajal dokumentidega tutvumise

võimaldamisest volikirja esitamata jätmise tõttu, kuigi avaldaja oli selle puudutatud isikule

varem esitanud ja volituses ei saanud kahtlust olla. Avaldaja esindaja edastas 3. novembril 2020

puudutatud isikule notariaalse volikirja ning lepiti kokku uus dokumentidega tutvumise aeg, s.o

12. november 2020. a. Puudutatud isik tühistas selle aja 11. novembril 2020. Avaldaja nõudis

13. novembril 2020 uuesti võimalust dokumentidega tutvuda, kuid puudutatud isik keeldus

24. novembril 2020 teabe andmisest ja dokumentide esitamisest.

1.3. Väär on puudutatud isiku väide, et ta on avaldaja teabenõude varem täitnud. Avaldaja

13. septembri 2019. a teabenõue ja avalduses esitatud taotlused ei kattu. Alusetu ja põhistamata

on puudutatud isiku väide, et teabenõude täitmine võib tekitada tema huvidele olulist kahju.

Samuti on alusetu puudutatud isiku etteheide avaldajale hea usu põhimõtte vastase käitumise

kohta. Avaldaja esitas teabenõude selleks, et hoida ära puudutatud isikule edasise kahju

tekkimist. Puudutatud isiku 24. novembri 2020. a vastusest ei nähtu, et puudutatud isik oleks

teabenõude täitmisest keeldunud põhjusel, et avaldaja soovis dokumentide edastamist e-posti

teel. Puudutatud isik ei pakkunud välja ka muud võimalust dokumentidega tutvumiseks. Igal

juhul ei ole kohus seotud avaldaja taotletud dokumentidega tutvumise viisi ja korraga ning võib

selle ise otsustada, mistõttu ei takista avalduse rahuldamist see, kui kohus ei nõustu avaldaja

taotletud tutvumise viisi ja korraga.

2-20-17649

1.4. Puudutatud isik ei ole selgitanud, kuidas kahjustaks puudutatud isiku huve taotluse 1

täitmine, s.o avaldajal puudutatud isiku pangakonto väljavõttega tutvumise võimaldamine.

Puudutatud isik ei ole taotlust 2 täitnud. Avaldaja soovib tutvuda 2015.–2020. a bilansside ja

kasumiaruannetega, kuid puudutatud isik on talle varem esitanud üksnes 2016.–2018. a bilansid

ja kasumiaruanded. Needki ei ole nõutud detailsusastmega, st ei ole esitatud

raamatupidamiskontode tasandil, kuigi puudutatud isik peab need seaduse järgi koostama.

Avaldaja on taotlused 3.1 ja 3.2 esitanud selleks, et tutvuda 2018. a aruande lisas 10 kajastatud

kahe kande aluseks olevate dokumentidega, mis selgitavad, kelle vastu olid puudutatud isikul

23 000 ja 42 705 euro suurused nõuded, millised need nõuded olid ning miks on need nõuded

maha kantud. Kuna puudutatud isiku majandusaasta aruandes on nende nõuete kohta kanded

tehtud, peavad tal olema ka kannete algdokumendid. Taotlust 4 on võimalik täita. Isegi kui

puudutatud isikul ei ole Sundstein Holding OÜ-ga kirjalikke lepinguid, saab ta esitada

Sundstein Holding OÜ-le väljastatud arved. Samuti on avaldajal õigus saada teavet Sundstein

Holding OÜ-ga sõlmitud suulise lepingu tingimuste kohta. Taotlust 5 saab vähemalt osaliselt

täita. LLC-d VANBUD-INVEST puudutavate dokumentide ja puudutatud isikule kui LLC

VANBUD-INVEST osanikule saadetud kirjavahetusega tutvumise võimaldamine ei ole

puudutatud isikut ülemäära koormav. Puudutatud isik on nende dokumentide osapool või on ta

nende koostamises osalenud. Puudutatud isik ei ole taotlusi 6 ja 8 täitnud. Avaldaja sai

puudutatud isiku üüri- ja töölepingutega tutvuda 1. oktoobril 2019, kuid ta soovib nüüd tutvuda

teabenõude esitamise ja sellele vastamise hetkel kehtivate töö- ja üürilepingutega.

Puudutatud isiku seisukohad

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

2.1. Täidetud ei ole ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud kohtusse pöördumise eeldused. Avaldaja pöördus

13. oktoobril 2020 puudutatud isiku juhatuse poole teabe- ja dokumentide saamise, mitte

tutvumise nõudega. Puudutatud isik keeldus seega 24. novembril 2020 selle täitmisest

õiguspäraselt. Puudutatud isik ei ole seaduse ega kohtupraktika järgi kohustatud avaldajale

dokumente e-kirja teel edastama, vaid peab võimaldama nendega tutvuda ühingu asukohas.

Puudutatud isik ei ole avalduses toodud dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldunud.

2.2. Avaldaja on alates 2019. a suvest esitanud puudutatud isikule korduvaid teabe- ja

dokumentide saamise ja edastamise nõudeid ning avaldaja on need kõik täitnud. Seejuures

kattuvad avalduses ja 13. septembri 2019. a teabenõudes nõutud dokumendid, mis kinnitab, et

avaldaja on avalduses toodud dokumentidega juba tutvunud. Avaldaja on tsiviilasjas nr 2-20-

14554 esitatud hagiavaldusele lisanud ka osa dokumente, millega tutvumist ta siinses asjas

nõuab, sh kõik puudutatud isiku üüri- ja töölepingud.

2.3. Puudutatud isiku juhatus teatas avalduse aluseks oleva 13. oktoobri 2020. a teabenõude

osas avaldajale, et ei pea korduvate nõuete esitamist samade dokumentidega tutvumiseks

heauskseks osaniku õiguste teostamiseks. Puudutatud isik nõustus siiski avaldajale dokumente

näitama, kuid palus avaldaja lepingulisel esindajal kaasa võtta volitust tõendava dokumendi.

Avaldaja lepinguline esindaja tuli kokku lepitud ajal kohale volitust tõendava dokumendita,

mistõttu tal ei võimaldatud dokumentidega tutvuda. Puudutatud isik selgitas 24. novembril

2020 avaldajale, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide edastamist e-posti teel. Samuti selgitas

puudutatud isik, et korduvate samasisuliste teabenõuete eesmärk on halvata ja kahjustada

puudutatud isiku majandustegevust ning koormata puudutatud isiku juhatust ja selle osanike

huve. Puudutatud isik keeldus teabe andmisest ja dokumentide esitamisest ka ÄS § 166 lg 2

alusel, sest esines alus eeldada, et see võib tekitada puudutatud isikule olulist kahju. Avaldaja

2-20-17649

eesmärk on puudutatud isikut põhjendamatult koormata ja takistada puudutatud isiku

igapäevast majandustegevust.

2.4. Puudutatud isik ei pea võimalikuks taotluse 1 täitmist, s.o ärisaladust sisaldava pangakonto

väljavõtte esitamist avaldajale, kes on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Puudutatud isik on

juba võimaldanud avaldajal tutvuda 2016.–2018. a-te bilansside ja kasumiaruannetega ning

seda vormis, milles need on olemas. Avaldaja ei saa nõuda neid endale sobivas detailsusastmes,

mistõttu ei ole alust rahuldada taotlust 2. Puudutatud isik on avaldajale selgitanud 2018. a

aruande lisas 10 kajastatud kahe kande sisu. Jääb arusaamatuks, mida peab avaldaja silmas

raamatupidamise alusdokumentide all olukorras, kus tegu on puudutatud isiku majandusaasta

aruandes tehtud kannetega. Puudutatud isik ei saa taotlusi 3.1 ja 3.2 täita, sest tal ei ole vastavaid

dokumente. Samuti ei saa puudutatud isik täita taotlusi 4, 5 ja 7, sest ta ei ole Sundstein Holding

OÜ-ga kirjalikke lepinguid sõlminud, tal ei ole LLC VANBUD-INVEST osanike koosoleku

protokolle ja otsuseid ega muude juhtorganite protokolle ja otsuseid, puudutatud isikule kui

LLC VANBUD-INVEST osanikule saadetud e-kirjade ja määratlemata dokumentide nõudmine

on liiga üldsõnaline ja põhjendamata ning puudutatud isikul ei ole enda kinnisvara käsitavaid

hindamisakte. Alust ei ole rahuldada ka taotlusi 6 ja 8, sest puudutatud isik on juba võimaldanud

avaldajal üüri- ja töölepingutega tutvuda. Lisaks on avaldaja nendes nõuetes väljunud

puudutatud isiku juhatusele 13. oktoobril 2020 esitatud teabenõude piiridest. Avaldaja soovis

13. oktoobri 2020 teabenõudes kõiki hetkel kehtivaid puudutatud isiku kinnisvara koormavaid

üürilepinguid ning kõiki hetkel kehtivaid töölepinguid. Avalduses palub ta aga kohustada

puudutatud isiku juhatust võimaldama tal tutvuda ka teabenõude täitmisel kehtivate üüri- ja

töölepingutega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 22. oktoobri 2021. a määrusega puudutatud isiku avalduse läbi

vaatamata jätmise taotluse rahuldamata ning rahuldas avalduse osaliselt. Maakohus kohustas

puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku asukohas Tallinnas Suur-

Patarei tn 2-M puudutatud isiku ajavahemiku 22. veebruar kuni 13. oktoober 2019. a

pangakontode väljavõtetega ning puudutatud isiku poolt Sundstein Holding OÜ-le esitatud

arvetega 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

avaldaja on puudutatud isiku osanik, kuigi äriregister teda osanikuna ei kajasta;

-

avaldaja on lepingulise esindaja vahendusel pöördunud mitmeid kordi puudutatud isiku

poole erinevate teabenõuetega;

-

avaldaja esitas puudutatud isiku juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude, mida

menetletakse tsiviilasjas nr 2-20-14554.

3.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isiku avalduse läbi vaatamata

jätmise taotluse rahuldamiseks alust. Puudutatud isik leiab ekslikult, et ÄS § 166 lg 3 näeb ette

vaidluste kohustusliku kohtueelse lahendamise korra. ÄS § 166 lg 3 näeb ette üksnes osaniku

kohtusse pöördumise õiguse eeldused. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldaja pöördus

puudutatud isiku poole teabenõudega ning puudutatud isik vastas teabenõudele.

Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas avaldaja pöördumine oli nõuetekohane ja kas

puudutatud isik võib selle täitmisest keelduda. Nende asjaolude tuvastamiseks tuleb hinnata

tõendeid, mis on võimalik üksnes asja sisulisel lahendamisel.

2-20-17649

3.3. Täidetud on ÄS § 166 lg-st 3 tulenevad kohtusse pöördumise eeldused. Avaldaja saatis

13. oktoobril 2020 puudutatud isikule siinse menetluse tinginud teabenõude. Avaldaja soovis

selles, et puudutatud isik esitaks talle dokumendid e-posti teel. Avaldaja selline nõue ei

vastanud seadusele ning puudutatud isik ei olnud kohustatud dokumente sel viisil saatma.

Samas võib menetlusosaliste varasema suhtluse põhjal järeldada, et puudutatud isik oli varem

sel viisil dokumentide ja teabe edastamist võimalikuks pidanud. Puudutatud isik ei saanud

seetõttu hea usu põhimõttest tulenevalt teabenõude täitmisest keelduda üksnes põhjusel, et

avaldaja soovis dokumente saada e-posti teel. Erinevalt puudutatud isiku poolt menetluses

väidetust, on ta 24. novembri 2020. a vastusega keeldunud selgesõnaliselt dokumentidega

tutvumise võimaldamisest ka mistahes muul moel.

3.4. Avaldus tuleb rahuldada osas, milles avaldaja soovib tutvuda puudutatud isiku

ajavahemiku 22. veebruar kuni 13. oktoober 2019. a pangakontode väljavõtetega ning

puudutatud isiku poolt Sundstein Holding OÜ-le esitatud arvetega. Pangakontode väljavõtted

puudutavad puudutatud isiku majandustegevust ning nendega tutvumise võimaldamine ei ole

puudutatud isikut ülemäära koormav. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et pangakontode

väljavõtetega tutvumise võimaldamine kahjustaks tema huve. Puudutatud isik ei ole väitnud, et

ta ei ole Sundstein Holding OÜ-le esitanud arveid, ega põhjendanud, miks ta ei võimalda

avaldajal nendega tutvuda. Puudutatud isik peab võimaldama avaldajal dokumentidega tutvuda

oma asukohas 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.

3.5. Ülejäänud osas tuleb avaldus jätta rahuldamata.

3.5.1. Avaldaja on soovinud tutvuda puudutatud isiku 2015.–2019. majandusaastate ja

ajavahemiku 1. jaanuar kuni 30. september 2020. a kasumiaruannete ja bilanssidega

raamatupidamiskontode tasandil. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on puudutatud isik

esitanud avaldajale kõik soovitud varasemate aastate kasumiaruanded ja bilansid. Avaldaja on

küll soovinud raamatupidamiskontode tasandil koostatud kasumiaruandeid ja bilansse, kuid

avaldusest ja sellele lisatud tõenditest jääb arusaamatuks, mida avaldaja sellega silmas peab ja

miks peaks puudutatud isikul sel viisil koostatud dokumendid olemas olema. Raamatupidamise

seaduse (RPS) § 9 lg-st 2 ei tulene, et ettevõte peaks kasumiaruanded ja bilansid koostama

raamatupidamiskontode tasandil. Osanik ei saa äriühingult nõuda dokumentide koostamist

endale sobival kujul. Avaldajal võimaldati 19. juunil 2019 tutvuda puudutatud isiku

raamatupidamise andmetega. Avaldaja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud andmetega tutvuda

kronoloogilises järjekorras kontode kaupa.

3.5.2. Avaldaja on soovinud tutvuda ka dokumentidega, mille alusel on tehtud 2018. a aruande

lisas 10 kajastatud kaks kannet. Puudutatud isik on nende kannete osas juba selgitused andnud

ja tõendid esitanud. Asjaolu, et avaldaja nendega ei nõustu, ei anna talle alust nõuda uuesti

samasisulist teavet, põhistamata, millised on tema arvates kannetega kooskõlas olevad

dokumendid. Avaldaja on 13. detsembri 2019. a teabenõudes ka kinnitanud, et ta on saanund

teabe kannete sisu kohta ja kannete aluseks olevad dokumendid.

3.5.3. Puudutatud isiku väitel ei ole tal Sundstein Holding OÜ-ga kirjalikke lepinguid, LLC

VANBUD-INVEST osanike ja muude juhtorganite koosolekute protokolle ja otsuseid ega

puudutatud isiku vara käsitavaid hindamisakte. Avaldaja ei ole nende dokumentide olemasolu

ka põhistanud. Seetõttu ei saa avaldust rahuldada osas, millega avaldaja taotleb nende

dokumentidega tutvumise võimaldamist. Avaldust ei ole alust rahuldada ka osas, milles

avaldaja taotleb puudutatud isikule kui LLC VANBUD-INVEST osanikule saadetud kirjade

või dokumentidega tutvumist. See taotlus ei ole piisavalt konkreetne ega oleks rahuldamise

korral sundtäidetav.

2-20-17649

3.5.4. Puudutatud isik on võimaldanud avaldajal varasemate teabenõuete alusel tutvuda

puudutatud isiku kinnisvara koormavate üürilepingutega ja puudutatud isiku sõlmitud

töölepingutega. Avaldaja on need lisanud ka puudutatud isiku juhatuse liikmete vastu esitatud

hagiavaldusele. Avaldaja ei ole põhistanud, et oleks veel üüri- ja töölepinguid, mida puudutatud

isik talle avaldanud ei ole. Avaldaja on soovinud tutvuda ka pärast asja aluseks oleva

13. oktoobri 2020. a teabenõude esitamist sõlmitud üüri- ja töölepingutega, kuid ta ei ole nende

osas enne kohtuvaidluse alustamist puudutatud isiku poole pöördunud ja täitmata on seega ÄS

§ 166 lg-st 3 tulenev eeldus. Eelneva tõttu ei ole alust avaldust rahuldada osas, milles avaldaja

taotleb puudutatud isiku kinnisvara koormavate üürilepingutega ja puudutatud isiku sõlmitud

töölepingutega tutvumise võimaldamist.

3.6. Avalduse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis täielikult või osaliselt rahuldamata avaldaja taotlused 2, 3.1, 4, 6 ja 8, ning

avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Avaldaja palus tühistatud osas teha uue määruse,

millega rahuldada taotlused 2, 3.1, 4, 6 ja 8 täielikult ning jätta avaldaja menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

4.1. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et puudutatud isikul ei ole

2015.–2019. majandusaastate ja ajavahemiku 1. jaanuar kuni 30. september 2020. a

kasumiaruandeid ja bilansse raamatupidamiskontode tasandil või et ta peaks need avaldaja

jaoks koostama. Ettevõtte raamatupidamine saabki toimuda ainult raamatupidamiskontode

tasandil. Ettevõtte jooksvas raamatupidamises on andmed toodud kontode kaupa ja suurema

detailsusega. Näiteks võib majandusaasta aruande positsioon „raha“ koosneda raamatupidamis-

kontode tasandil kontodest „pangakonto SEB-s“, „pangakonto LHV-s“ ja „sularaha kassas“.

Puudutatud isik sai ka ise aru, mida temalt soovitakse, ja lubas vastavad andmed esitada.

4.2. Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus ei rahuldanud avaldaja

taotlust 3.2. Avaldajale sai teatavaks, et puudutatud isik on taotluses märgitud kande tühistanud,

nõustudes, et see oli ekslik, kuigi ta püüdis varem kande õigsust kaitsta. Küll aga vaidlustab

avaldaja maakohtu määrust taotluse 3.1 rahuldamata jätmise osas. Formaalselt on puudutatud

isik esitanud taotluses 3.1 märgitud kande kohta selgituse, kuid see selgitus ei saa tõele vastata.

Kuivõrd PJ üür oli 640 eurot ja tema üürileping kestis 11 kuud, ei saanud tal tekkida 23 000

euro suurust üürivõlga. Puudutatud isik ei ole selle kande kohta erinevalt maakohtu märgitust

esitanud ühtegi dokumenti, sh arvet, nõudekirja ega muud dokumenti, millest tuleneks, et

puudutatud isikul oli PJ vastu 23 000 euro suurune nõue või et esineks alus tunnistada nõue

ebatõenäoliselt laekuvaks.

4.3. Puudutatud isik avaldas alles 7. septembri 2021. a menetlusdokumendis, et ta ei ole

Sundstein Holding OÜ-ga kirjalikku lepingut sõlminud. Kuigi avaldaja vastas 13. septembri

2021. a menetlusdokumendis, et sellisel juhul on tal õigus saada puudutatud isikult teavet

Sundstein Holding OÜ-ga sõlmitud suulise lepingu tingimuste kohta, jättis maakohus

rahuldamata avaldaja taotluse esitada kirjalik leping. Arvestades, et asi kuulub lahendamisele

hagita menetluses, oleks maakohus pidanud menetlema avaldaja taotlust esitada kirjeldus

Sundstein Holding OÜ-ga sõlmitud suulise lepingu põhitingimuste kohta. Avaldaja taotlus oli

ilmselgelt suunatud sellele, et saada teada vastava lepingu tingimused, mitte sellele, et saada

lepingu koopia ainult juhul, kui see on sõlmitud kirjalikult.

2-20-17649

4.4. Puudutatud isik kinnitas alles 7. septembri 2021. a menetlusdokumendis, et tal ei ole LLC-

d VANBUD-INVEST puudutavaid dokumente ega kinnisvara hindamisakte. Varem ta lihtsalt

keeldus teabenõude täitmisest. Taotlustega 5 ja 7 seotud menetluskulud tuleks seega jätta

puudutatud isiku kanda.

4.5. Puudutatud isik ei ole vastanud, millised üüri- ja töölepingud olid jätkuvalt jõus

13. oktoobri 2020. a seisuga ning kas varem esitatud üürilepinguid on muudetud. Kui

puudutatud isik oleks kohtuväliselt või kohtumenetluses kinnitanud, et kehtivad vanad lepingud

ja neid ei ole muudetud, oleks avaldaja lugenud taotlused 6 ja 8 rahuldatuks. Maakohtul ei olnud

alust jätta neid taotlusi rahuldamata ka tulevikku suunatud osas. Avaldaja 13. oktoobri 2020. a

teabenõudes ei ole kirjas, et avaldaja soovib tutvuda just teabenõude koostamise päeval

kehtivate lepingutega. Avaldaja soov oli üüri- ja töölepingute kohta teavet saada võimalikult

ajakohase seisuga. Puudutatud isik on aga teabe väljastamisega venitanud ja venitab

tõenäoliselt veelgi. Kui avaldaja saab siinse menetluse tulemusena andmed 13. oktoobri 2020. a

seisuga, on ta sunnitud esitama uue teabenõude ja vajadusel algatama uue kohtuvaidluse ning

nii lõputult. See on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.

4.6. Avalduse rahuldamisel avaldaja soovitud ulatuses tuleks menetluskulud jätta puudutatud

isiku kanda. Maakohus jättis avalduse õigesti rahuldamata ainult nendes punktides, milles

puudutatud isik esitas menetluse kestel ühemõttelise kinnituse dokumentide puudumise kohta,

kuid ka nendes punktides põhjustas kohtumenetluse puudutatud isik.

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes

oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes maakohtu määruse põhjendustega.

5.1. Avaldust ei saa taotluse 2 osas rahuldada ning puudutatud isikul ei oleks võimalik seda

täita. Puudutatud isikul ei ole kohustust võimaldada avaldajal bilansside ja kasumiaruannetega

tutvuda avaldaja soovitud vormis. Seadusest ei tulene kohustust koostada bilanss ja

kasumiaruanne raamatupidamiskontode tasandil. Avaldaja ei ole ka piisavalt täpselt

määratlenud, milliseid dokumente ta soovib saada. Puudutatud isik plaanis küll avaldajale

vastava taotluse osas kohtuväliselt vastu tulla, kuid edasiste ebamõistlikult koormavate

teabenõuete esitamise ja avaldaja pahatahtlike avalduste tõttu ei koostanud ta dokumente

avaldaja soovitud vormis.

5.2. Puudutatud isik nõustub taotluse 3.1 rahuldamata jätmise osas maakohtu määruse

põhjendustega. Ka asjaolu, et avaldaja on tsiviilasjas nr 2-20-14554 esitatud hagis tuginenud

taotluses 3.1 märgitud kandele, kinnitab, et avaldajal on olemas teave ja dokumendid kande

aluseks olevate asjaolude ja dokumentide kohta.

5.3. Avaldaja ei ole esitanud taotlust saada teavet Sundstein Holding OÜ-ga sõlmitud suulise

lepingu kohta. Isegi, kui lugeda, et avaldaja on sellise taotluse esitanud, tuleb seda käsitada uue

teabenõudena, mille osas ei ole avaldaja eelnevalt kohtusse pöördunud. Avaldaja vastav taotlus

on ka liiga üldsõnaline ja seda ei saaks rahuldada. Avaldaja ei ole esile toonud, millised lepingu

tingimused talle huvi pakuvad.

5.4. Puudutatud isik on avaldajale esitanud kõik üüri- ja töölepingud. Määruskaebuse

rahuldamiseks ei anna alust see, et puudutatud isik ei ole avaldajale vastanud, millised üüri- ja

töölepingud olid jätkuvalt jõus 13. oktoobri 2020. a seisuga ja kas neis on tehtud muudatusi.

Avaldaja ei ole seda teavet puudutatud isikult kohtuväliselt ega kohtumenetluses küsinud.

Avaldajat on esindanud pädevad vandeadvokaadid, kes on 13. oktoobri 2020. a teabenõude

2-20-17649

sõnastanud ise selliselt, et puudutatud isik esitaks teabenõude esitamisel, mitte täitmisel

kehtivad üürilepingud.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. Ringkonnakohus tegi menetlusosalistele 13. septembril ja 11. oktoobril 2022 kohtunõude.

Ringkonnakohus palus avaldajal 1) selgitada, kuidas seondub tema taotlus tutvuda puudutatud

isiku 2015.–2019. majandusaastate ja ajavahemiku 1. jaanuar kuni 30. september 2020. a

kasumiaruannete ja bilanssidega raamatupidamiskontode tasandil huviga olla informeeritud

puudutatud isiku majanduslikust olukorrast; 2) selgitada, kas ja millises mahus oli tal võimalik

puudutatud isiku raamatupidamise dokumentidega tutvuda 19. juuni 2019. a kohtumisel;

3) täpsustada, millised konkreetseid tingimusi peab ta silmas puudutatud isiku ja Sundstein

Holding OÜ vahel sõlmitud lepingu(te) põhitingimuste all.

Ringkonnakohus palus puudutatud isikul täpsustada, kuidas oli tema raamatupidamine

korraldatud ajavahemikul 2015. a algus kuni 30. september 2020. a ning kas tal on või on olnud

lepinguline suhe Sundstein Holding OÜ-ga ning kui jah, siis millises vormis on leping(ud)

Sundstein Holding OÜ-ga (olnud) sõlmitud.

8. Avaldaja vastas, et tema huvi raamatupidamisandmete vastu kontode tasandil tuleneb sellest,

et majandusaasta aruanded ei anna puudutatud isiku äritegevusest piisavat ülevaadet.

Majandusaasta aruanded sisaldavad näiteks positsioone „nõuded ja ettemakset“ ja „müügitulu“,

kuid neist ei nähtu, milliste nõuete ja ettemaksetega on tegemist ning kuidas müügitulu kujunes.

Ka õiguskirjanduses on leitud, et osanikul on õigus saada ligi kõigile osaühingu andmetele.

Puudutatud isik esitas 19. juuni 2019. a kohtumisel avaldajale mõned üürilepingud, pangakonto

väljavõtted ja muud dokumendid, kuid ei esitanud raamatupidamisaruandeid kontode tasandil.

Puudutatud isiku ja Sundstein Holding OÜ vahel sõlmitud lepingu(te) põhitingimuste all mõtleb

avaldaja lepingu eseme mõistlikult detailset kirjeldust, mis võimaldab aru saada, milliseid

sooritusi lepingupooled teineteisele võlgnesid, ning lepingu hinda, tähtaega, ülesütlemise

tingimusi ja osalisi.

9. Puudutatud isik vastas, et kuni 2015. a-ni toimus raamatupidamine peamiselt paberkandjal

käsitsi kirjutatult ja trükitud dokumentidena. Puudutatud isiku selle perioodi raamatupidamine

ei ole säilinud, mistõttu ei ole tal võimalik esitada selle kohta väljavõtteid.

Alates 2016. a algusest kuni 2020. a lõpuni kasutas puudutatud isik Venemaal arendatud

raamatupidamistarkvara „1С:Бухгалтерия“. Seda tarkvara kasutati litsentsilepingu alusel

litsentsitasu eest. Tarkvara paigaldati kindlasse arvutisse, kuhu see lõi andmebaasi, st sisuliselt

olid puudutatud isiku raamatupidamisandmebaasid salvestatud kindlasse arvutisse. Alates

2020. a novembrist ei kasuta puudutatud isik seda tarkvara ega maksa litsentsitasu, mistõttu tal

ei ole tarkvarale ja raamatupidamisandmebaasidele ligipääsu. Tarkvara arendaja ei toeta enam

puudutatud isiku viimati kasutatud tarkvara versiooni ja puudutatud isikul ei ole enam võimalik

sellele versioonile litsentsi osta. Tegemaks kindlaks, kas tarkvara on kasutatav ning kas see

võimaldab teha kõnealuse perioodi kohta väljavõtteid, peaks puudutatud isik esmalt ostma

kehtiva tarkvara versiooni ja litsentsi ning laskma selle paigaldada. Seejärel peaks ta

kohandama kasutuses mitteolevad raamatupidamisandmebaasid praeguse tarkvara versiooni

2-20-17649

nõuetele ja veenduma, et raamatupidamisandmed on tarkvaras korrektselt kajastatud.

Tarkvaraarendaja kodulehel avaldatu järgi võimaldab hetkel kehtiv tarkvara versioon teha

väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras, samuti

majandusaasta kasumiaruannete ja bilansside kohta, ning seda arvatavasti elektrooniliselt.

Samas kuluks väljavõtete tegemisele vähemalt 35 kalendripäeva, s.o 10 tundi tarkvara esmaseks

seadistamiseks, 15 tundi eelnevas versioonis andmete kohandamiseks ning 30 päeva andmete

korrektsuse kontrollimiseks ja viimiseks vastavusse raamatupidamisnõuetega. Väljavõtete

maksumuseks oleks koos käibemaksuga eelduslikult 4800 eurot.

Puudutatud isiku ja Sundstein Holding OÜ vahel ei ole kirjalikke lepinguid. Puudutatud isik

osutas Sundstein Holding OÜ-le aruandluse esitamise teenust ja muid sarnaseid teenuseid

suuliste kokkulepete ja tellimuste alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus

jättis avaldaja avalduse rahuldamata osas, milles avaldaja soovis tutvuda puudutatud isiku

2016.–2019. majandusaastate ja ajavahemiku 1. jaanuar kuni 30. september 2020. a

kasumiaruannete ja bilanssidega raamatupidamiskontode tasandil ja puudutatud isiku

raamatupidamise dokumentidega, mille alusel on tehtud puudutatud isiku 2018. a

majandusaasta aruande lisas 10 kajastatud kirje „Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete

muutus -23 000 eurot“, ning saada teavet puudutatud isiku ja Sundstein Holding OÜ vahel

sõlmitud suulise lepingu või lepingute põhitingimuste, s.o lepingu eseme kirjelduse, mis

võimaldab aru saada, milliseid sooritusi lepingupooled teineteisele võlgnesid, lepingu hinna,

lepingu tähtaja, lepingu ülesütlemise tingimuste ja lepingu sõlminud isikute kohta.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse taotlused

märgitud osas ja täiendab kohtuotsuse täitmise viisi. Muus osas ei anna määruskaebuse väited

alust maakohtu määrust muuta.

11. Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osaliselt avalduse rahuldamata jätmise osas, täpsemalt

tema taotluste 2, 3.1, 4, 6 ja 8 rahuldamata jätmise osas, ning menetluskulude jaotuse osas. Seda

arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.

12. Kolleegium selgitab, et osanikel on ÄS § 166 lg 1 järgi õigus saada juhatuselt teavet

osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. See säte annab osanikule

võrdlemisi laia õiguse tutvuda osaühingu dokumentidega. Osaühing võib teabe andmisest ja

dokumentide esitamisest ÄS § 166 lg 2 alusel keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et

see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seega on osanikul eelduslikult õigus tutvuda

kõigi osaühingu dokumentidega, millega tutvumine ei tekita ühingule olulist kahju. Selliselt on

osanikul sisuliselt täielik ja aktsionärist laiem teabeõigus (vrd ÄS § 287 lg 1). Niivõrd

ulatuslikku teabe saamise õigust põhjendab osaniku kui osaühingu investori huvi olla

informeeritud osaühingu majanduslikust olukorrast. Asjaolu, et ÄS § 166 lg 1 ei piira seda,

mida osanik võib osaühingult teabena küsida, ei tähenda siiski seda, et osaniku taotlused tuleb

alati rahuldada. Näiteks ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida

ei ole (veel) olemas. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib,

on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu. Samuti ei saa osaühingut

kohustada koostama osaniku jaoks selliseid dokumente, mida ühing muidu koostama ei peaks

2-20-17649

(vt Riigikohtu 26. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-9006, p 12.1; 14. veebruari

2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p-d 14, 14.2 ja 14.3; K. Saare jt. Ühinguõigus I.

Kapitaliühingud. Juura, 2015, p 5.5.3.3, äärenr 1249).

Kohtu kaudu teabe saamise eelduseks on ÄS § 166 lg 3 järgi see, et osanik on esmalt taotlenud

teavet või dokumentidega tutvumise õigust ühingult. Teiseks peab juhatus olema teabe

andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud.

Kohtumenetluses saab nõuda vaid sellist teavet, mille puhul on selge, et äriühing on keeldunud

teavet andmast. Seetõttu on lubatud avalduse taotlusi menetluses küll täpsustada, kuid ei ole

lubatud esitada selliseid küsimusi ega taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole

osaühingult enne kohtusse pöördumist küsitud. Vastavalt ÄS § 166 lg-le 3 ja TsMS § 475 lg 1

p-le 17 lahendab kohus osaniku teabe saamise ja dokumentidega tutvuda võimaldamise

avalduse hagita menetluses. Hagita menetluses ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

avaldaja taotlustega ja võib need rahuldada sel viisil, nagu see on võimalik ja proportsionaalne

nii osaühingu kui ka osaniku huve arvestades. Kohtul on tulenevalt hagita menetluses TsMS

§ 477 lg-te 5 ja 7 alusel kohalduvast uurimisprintsiibist õigus ja kohustus tõlgendada ning

hinnata avaldaja taotlusi omal algatusel sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest. Olukorras,

kus osanik on esitanud kohtule teabenõude, mille ese ei ole selge, on kohtu ülesanne selgitada

välja teabenõude eesmärk ja kui on alust nõue rahuldada, siis rahuldada nõue selliselt, et seda

oleks võimalik täita (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p-d

11 ja 12; 19. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213, p-d 33.3 ja 34.1; 14. detsembri

2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-16, p-d 16 ja 18; 21. oktoobri 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 50.1).

Teabenõude täitmise viisi kindlaksmääramisel tuleb kohtul kaaluda mõlema poole huve ja

arvestada mh taotletud teabe ja dokumentide mahtu, aga ka seda, et teabenõude täitmine häiriks

äriühingu tegevust võimalikult vähe. Arvestades elektroonilise dokumendikäibe üha laiemat

levikut, oleks otstarbekas võimaldada ka osanikel dokumentidega tutvuda eelistatult digitaalsel

kujul. Seega võiks eelistatult teha osanikule elektrooniliselt kättesaadavaks need

digidokumendid, millega osanikul on õigus tutvuda, kui sobiv elektrooniline kanal (nt e-posti

teel edastamine, veebipõhine failihoidja ehk pilveteenus vms) on lisakulutusi tegemata

kättesaadav ning muud alternatiivid (elektroonilistest dokumentidest paberväljatrükkide

tegemine,

osanikule

osaühingu

ruumides

elektrooniliste

dokumentidega

tutvuda

võimaldamine) põhjustaksid sellega võrreldes suuremat kulu või ebamugavusi (vt Riigikohtu

26. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-9006, p-d 12.1 ja 14).

13. Ülaltoodut arvestades on maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud avalduse

lahendamisel valesti materiaalõigust, andnud asjaoludele ja tõenditele eksliku hinnangu ega ole

lähtunud hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist. Selle tulemusel on jäänud välja

selgitamata mitmed asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mis on omakorda viinud osaliselt

ebaõige lahendi tegemiseni. Kolleegium andis avaldajale ja puudutatud isikule võimaluse

asjaolusid täpsustada ning leiab asjas esitatut kogumis arvestades, et maakohus jättis

põhjendamatult kas täielikult või osaliselt rahuldamata avaldajad taotlused 2, 3.1 ja 4.

13.1. Kolleegiumi arvates tuleb avaldaja taotlus 2 rahuldada osas, milles ta taotleb tutvumist

puudutatud isiku 2016.–2019. majandusaastate ja ajavahemiku 1. jaanuar kuni 30. september

2020. a kasumiaruannete ja bilanssidega raamatupidamiskontode tasandil.

13.1.1. Avaldaja on avalduses taotlenud puudutatud isiku 2015.–2019. majandusaastate ja

ajavahemiku 1. jaanuar kuni 30. september 2020. a kasumiaruannete ja bilanssidega

raamatupidamiskontode tasandil tutvumise võimaldamist (taotlus 2). Puudutatud isik vaidles

2-20-17649

sellele taotlusele vastu, leides, et ta on võimaldanud avaldajal tutvuda 2016.–2018. a-te

bilansside ja kasumiaruannetega vormis, milles need on olemas, ning avaldaja ei saa neid nõuda

endale sobivas detailsusastmes. Maakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et

talle jääb arusaamatuks, mida peab avaldaja silmas raamatupidamiskontode tasandil koostatud

kasumiaruannete ja bilanssidega ning miks peaks puudutatud isikul need olema. Maakohus

leidis, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide koostamist endale sobival kujul ning samuti ei ole

ta põhistanud, miks ta ei saanud 19. juunil 2019 tutvuda raamatupidamise andmetega

kronoloogilises järjekorras kontode kaupa. Määruskaebemenetluses on puudutatud isik

täiendavalt avaldanud, et talle ei tulene seadusest kohustust koostada kasumiaruanne ja bilanss

raamatupidamiskontode tasandil, avaldaja ei ole soovitud dokumente piisavalt täpselt

määratlenud ning puudutatud isiku 2015. a raamatupidamine ei ole säilinud ja tal ei ole kulutusi

tegemata võimalik ligi pääseda 2016.–2020. a-te raamatupidamisregistritele.

13.1.2. Kolleegium märgib, et puudutatud isik on RPS § 2 lg-te 1 ja 2 järgi

raamatupidamiskohustuslasena kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust

raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Mh peab puudutatud isik RPS § 4 järgi korraldama

raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni

saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest,

dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal

koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites

ning raamatupidamise dokumente säilitama. Puudutatud isikul peab RPS § 8 lg 1 järgi olema

koostatud kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja registrikannete kirjendamiseks.

Raamatupidamisregistrid on RPS § 9 lg 1 järgi andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni

kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad

kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Need peavad RPS § 9 lg 2 järgi

võimaldama teha väljavõtteid majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.

Kuni 31. detsembrini 2016 kehtinud RPS § 9 lg 3 järgi võis raamatupidamisregistreid

vormistada kas käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist

võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus. Alates 1. jaanuarist

2017 kehtiva RPS § 9 lg 3 järgi peetakse raamatupidamisregistrit masintöödeldavalt ning

raamatupidamisregister võib olla muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui

raamatupidamiskohustuslasel ei ole raamatupidamisregistri masintöödeldavalt pidamise

võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt suuri kulutusi või pingutusi.

RPS § 12 lg 2 järgi peab puudutatud isik raamatupidamisregistreid säilitama seitse aastat alates

vastava majandusaasta lõpust. Kuni 31. detsembrini 2016 kehtinud RPS § 12 lg 5 järgi pidi

puudutatud isik elektrooniliselt loodud raamatupidamisregistreid säilitama elektrooniliselt ning

tagama elektrooniliste andmete loetavuse kogu säilitusaja jooksul. Alates 1. jaanuarist 2017

kehtiva RPS § 12 lg 5 järgi peab puudutatud isik raamatupidamisregistreid säilitama

masintöödeldavalt ning tagama nende taasesitatavuse kirjalikus vormis, lihttekstis loetavuse ja

tõendusväärtuse kogu säilitustähtaja jooksul. Raamatupidamisregistreid võib säilitada muus

püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole

dokumentide ja andmete masintöödeldavalt säilitamise võimalust ning selle võimaluse loomine

nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi.

13.1.3. Eelnevast tuleneb, et puudutatud isik peab seadusest tulenevalt pidama ja säilitama oma

raamatupidamisregistreid, mis peavad võimaldama 2023. a-l teha väljavõtteid kõikidest

puudutatud isiku majandustehingutest (raamatupidamis)kontode kaupa alates 2016. aastast.

Seadusest ei tulene küll kohustust koostada eraldi dokumendina kasumiaruanne ja bilanss

kontode tasandil, kuid kuna kontod bilansi- ja kasumiaruande kirjetele avatakse ning nende

põhjal koostatakse bilanss ja kasumiaruanne, peavad raamatupidamisregistrid võimaldama teha

2-20-17649

bilansi ja kasumiaruande kirjete osas avatud kontode kohta hõlpsasti väljavõtteid. Puudutatud

isik ei ole väitnud, et tema peetud raamatupidamisregistrid – ajal, kui tal oli neile ligipääs – ei

oleks võimaldanud selliseid väljavõtteid teha.

13.1.4. Kuna bilanss ja kasumiaruanne on majandusaasta aruande, täpsemalt raamatupidamise

aastaaruande osad ning bilansi- ja kasumiaruande kirjete osas avatud kontod koondavad kirjete

kohta täpsemat teavet, saab neid pidada majandusaasta aruande täpsustusteks. Majandusaasta

aruande sisu täpsustused annavad teavet osaühingu majandusliku olukorra kohta, mistõttu on

põhjendatud võimaldada osanikul tutvuda osaühingu kasumiaruande ja bilansiga kontode

tasandil (vt analoogselt Riigikohtu 21. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 48).

Kolleegiumi hinnangul ei ole raamatupidamisregistritest väljavõtete tegemine käsitatav uue

dokumendi koostamisena, mistõttu ei anna taotluse 2 rahuldamata jätmiseks alust puudutatud

isiku väide, et tal ei ole bilansse ja kasumiaruandeid avaldaja soovitud vormis.

13.1.5. Puudutatud isik ei ole põhistanud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et taotluse 2

täitmine võib tema huvidele tekitada olulist kahju. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et

puudutatud isik oleks taotluse 2 juba täitnud. Puudutatud isiku väitel võimaldas ta avaldajal

tutvuda 2016.–2018. a-te bilansside ja kasumiaruannetega, kuid ta ei ole kordagi väitnud, et ta

võimaldas avaldajal tutvuda 2015.–2019. majandusaastate ja ajavahemiku 1. jaanuar kuni 30.

september 2020. a kasumiaruannete ja bilanssidega kontode tasandil. See ei nähtu ka

puudutatud isikut kohtuväliselt esindanud JLi 12. augusti 2019. a e-kirjast avaldaja

lepingulisele esindajale, milles on märgitud, et avaldajal oli võimalik tutvuda raamatupidamise

algdokumentidega (tl 33). Seejuures on JL 19. detsembri 2019. a e-kirjas avaldaja lepingulisele

esindajale märkinud, et bilansse ja kasumiaruandeid, mida avaldaja soovib saada

üksikasjalikumal kujul, ei ole võimalik näidata, kuid pärast 2019. a sisestamist lubas

raamatupidaja tegeleda ka eelmiste perioodidega ning kinnitas, et mõne aja pärast on ka need

saadaval (tl 50 pöördel ja 51).

13.1.6. Puudutatud isiku selgituste kohaselt pidas ta kuni 2015. a lõpuni raamatupidamist

paberkandjal käsitsi kirjutatult ja trükitud dokumentidena ning tema selle perioodi

raamatupidamine ei ole säilinud. Sellises olukorras ei ole olenemata avaldaja RPS § 12 lg-st 2

tulenevast kohustustest säilitada 2015. a raamatupidamisregistreid kuni 2022. a lõpuni võimalik

taotlust 2 rahuldada osas, milles avaldaja taotleb puudutatud isiku 2015. a majandusaasta

kasumiaruande ja bilansiga tutvumist raamatupidamiskontode tasandil.

13.1.7. Küll aga ei anna puudutatud isiku selgitused alust jätta taotlust 2 rahuldamata ülejäänud

osas, s.o osas, milles avaldaja soovib tutvuda puudutatud isiku 2016.–2019. majandusaastate ja

ajavahemiku 1. jaanuar kuni 30. september 2020. a kasumiaruannete ja bilanssidega kontode

tasandil.

Puudutatud isiku 19. oktoobri 2022. a vastusest kohtunõudele nähtub, et alates 2016. a algusest

kuni 2020. a lõpuni kasutas ta litsentsilepingu alusel ja litsentsitasu eest raamatupidamiseks

raamatupidamistarkvara „1С:Бухгалтерия“. Kuna ta lõpetas selle tarkvara kasutamise ega

maksa litsentsitasu, ei ole tal enam enda väitel raamatupidamisandmebaasidele ligipääsu.

Puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit nende asjaolude kinnituseks.

Sõltumata sellest, kas puudutatud isik on litsentsi lõppemisega kaotanud ligipääsu perioodi

2016.–2020. a raamatupidamisele või mitte, on puudutatud isikul seadusest tulenev kohustus

säilitada jätkuvalt kõnealuse perioodi raamatupidamisregistreid masintöödeldavalt või kui tal

ei oleks enam nende masintöödeldavalt säilitamise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuaks

temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi, siis muus püsivat kirjalikku

2-20-17649

taasesitamist võimaldavas vormis. Seejuures peab puudutatud isik tagama ka selle perioodi

raamatupidamisregistrite tõendusväärtuse. Puudutatud isiku 19. oktoobri 2022. a selgitusi

arvestades on tal võimalik ligipääs raamatupidamistarkvarale ja seeläbi perioodi 2016.–2020. a

raamatupidamisele taastada, milleks puudutatud isik on ka seadusest tulenevalt kohustatud.

Olukorras, kus puudutatud isik saab juurdepääsu 2016.–2020. a raamatupidamisregistritele

taastada, ei ole alust jätta avaldaja taotlust rahuldamata pelgalt seetõttu, et puudutatud isikul

kuluks selle täitmiseks aega ja raha. Puudutatud isik peab seadusest tulenevalt

raamatupidamisdokumente säilitama sõltumata sellest, kas avaldaja taotleb nendega tutvumist

või mitte. Osaühing ei saa vabaneda osaniku ees osaühingu majanduslikku olukorda puudutava

teabe andmise kohustusest seetõttu, et osaühing on rikkunud selliseid seadusest tulenevaid

kohustusi, mille täitmine on jätkuvalt võimalik, kuid mille täitmine tooks kaasa aja- ja rahakulu.

13.1.8. Eelnevat arvestades tuleb avaldaja taotlus 2 rahuldada osas, milles avaldaja soovib

tutvuda puudutatud isiku 2016.–2019. majandusaastate ja ajavahemiku 1. jaanuar kuni

30. september 2020. a kasumiaruannete ja bilanssidega raamatupidamiskontode tasandil.

13.2. Kolleegiumi arvates on maakohus jätnud ebaõigesti rahuldamata ka avaldaja taotluse 3.1.

13.2.1. Avaldaja on taotlenud tutvumist puudutatud isiku raamatupidamise dokumentidega,

mille alusel on tehtud 2018. a aruande lisas 10 kajastatud kirje „Ebatõenäoliselt laekuvate

nõuete muutus“ -23 000 euro suuruses (taotluse p 3.1). Puudutatud isik vaidles taotlusele vastu,

märkides, et ta on avaldajale selgitanud selle kirje sisu ning ta ei saa aru, mida peab avaldaja

majandusaasta aruande kirje kontekstis silmas raamatupidamise alusdokumentide all.

Maakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et puudutatud isik on andnud kirje

osas selgitused ja esitanud tõendid ning avaldaja on 13. detsembri 2019. a teabenõudes

kinnitanud, et ta on saanud teabe kirje sisu kohta ja kirje aluseks olevad dokumendid. Avaldaja

väitel ei ole puudutatud isik talle kirje kohta dokumente esitanud ning puudutatud isiku selgitus

ei saa asjaolusid arvestades tõele vastata.

13.2.2. Kuivõrd osaühingu majandusaasta aruande ja selle lisade kirjete aluseks olevad

dokumendid puudutavad osaühingu majanduslikku olukorda ja täpsustavad majandusaasta

aruandes kajastuvaid andmeid, on põhjendatud võimaldada osanikul nendega tutvuda (vt

analoogselt Riigikohtu 21. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 48).

Kolleegiumi hinnangul on võimalik avaldaja taotlusest aru saada, et avaldaja soovib saada neid

raamatupidamisdokumente, mis on aluseks puudutatud isiku 2018. a majandusaasta aruande

raamatupidamise aastaaruande lisas 10 (muud finantstulud ja -kulud) kajastatud kirjele

„Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete muutus -23 000 eurot“ (tl 39 pöördel). Kolleegium märgib,

et raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb RPS § 15 lg 2 järgi nii põhiaruannetest kui ka

lisadest, koostamise aluseks on RPS § 15 lg 3 I lause järgi raamatupidamisregistrites kirjendatud

majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Majandusaasta majandustehingute

kirjete aluseks on RPS § 4 p 3 arvestades omakorda algdokumendid.

13.2.3. Puudutatud isik selgitas avaldajale 10. oktoobril 2019 vastuseks avaldaja 2. oktoobri

2019. a teabenõudele, et kirje on seotud rendilepingust tuleneva nõudega Paulius Jovaisase

vastu, ning seda kajastati sel viisil lähtuvalt konservatiivsuse põhimõttest, sest puudutatud isik

nõuab seda võlga kohtus (kd I, tl 73 pöördel). Avaldaja on korranud nõuet esitada kirje

alusdokumendid 13. detsembri 2019 ja 13. oktoobri 2020. a teabenõuetes (tl-d 11 ja 16).

Seejuures märkis avaldaja 13. detsembri 2019. a teabenõudes, et puudutatud isiku 10. oktoobri

2019. a selgitus ei saa vastata tõele, sest puudutatud isik sõlmis PJga üürilepingu üürihinnaga

2100 LTL ehk ligi 640 eurot kuus 2. septembril 2013, kuid juba 20. juulil 2014 sõlmis ta

üürilepingu algusega 1. august 2014. a hoopis KM’ga. Selliselt ei saanud PJl avaldaja hinnangul

2-20-17649

tekkida niivõrd suurt võlga. Puudutatud isik vastas avaldajale 19. detsembril 2019, et PJ ja KM

on kahe erineva ruumi üürnikud ning lepingu sõlmimine teise üürnikuga ei mõjuta esimese

üürnikuga sõlmitud lepingut (tl 49 ja 49 pöördel). Vastuses 13. oktoobri 2020. a teabenõudele

märkis puudutatud isik, et ta on nõutud dokumendid juba esitanud ja küsimustele vastanud (tl

18 pöördel).

Puudutatud isiku vastustest avaldaja teabenõuetele ei nähtu, et ta oleks avaldajale kirje kohta

mingeid dokumente esitanud või võimaldanud avaldajal nendega muul moel tutvuda. Samuti ei

leia kolleegium erinevalt maakohtust avaldaja 13. detsembri 2019. a teabenõudest avaldaja

kinnitust kirje aluseks olevate dokumentide saamise kohta. Määruskaebuses on avaldaja

märkinud, et ta on puudutatud isikult saanud üksnes puudutatud isiku ja PJ vahelise üürilepingu,

kuid selle seos kirjega on arusaamatu. Puudutatud isik ei ole kogu menetluse jooksul välja

toonud muid kirjega seotud dokumente, mille ta on väidetavalt avaldajale esitanud.

13.2.4. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja esile toodud asjaolusid arvestades usutav, et

kõnealuse kirje aluseks ei pruugi olla üksnes PJga sõlmitud üürileping, sest ainuüksi üürileping

ei kinnita 23 000 euro suuruse nõude olemasolu PJ vastu ega ka põhjust pidada seda

ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeks. Kui tegu on tõepoolest üürilepingust tuleneva nõudega PJ

vastu, peaksid nõude kohta tehtud kirje aluseks olevaks raamatupidamisdokumendiks olema ka

vähemalt puudutatud isiku poolt PJle üüriteenuse osutamise eest väljastatud arved, nagu on

määruskaebuses osundanud ka avaldaja ja mille osas puudutatud isik ei ole väitnud, et tal neid

ei ole.

13.2.5. Arvestades seda, et avaldajal on õigus nõuda taotluses 3 märgitud raamatupidamis-

dokumentidega tutvumist ning puudutatud isik ei ole esile toonud ega põhistanud või tõendanud

asjaolusid, mis annaksid alust jätta avaldaja teabenõude selles osas rahuldamata, tuleb avaldaja

vastav taotlus rahuldada. Puudutatud isik peab avaldajale esitama kõik kõnealuse kirje aluseks

olevad raamatupidamisdokumendid.

13.3. Kolleegium leiab, et maakohus on taotluse 4 lahendamisel rikkunud hagita menetluses

kehtivat uurimispõhimõtet ning jätnud seetõttu taotluse 4 põhjendamatult rahuldamata.

13.3.1. Avaldaja palus avalduses võimaldada tal tutvuda puudutatud isiku lepingu või

lepingutega Sundstein Holding OÜ-ga ning viimasele väljastatud arvetega (taotlus 4).

Puudutatud isik vaidles sellele taotlusele vastu, väites, et ta ei ole Sundstein Holding OÜ-ga

kirjalikke lepinguid sõlminud. Maakohus rahuldas taotluse osas, milles avaldaja soovis tutvuda

Sundstein Holding OÜ-le väljastatud arvetega. Ülejäänud osas jättis maakohus taotluse

rahuldamata, põhjendades seda sellega, et puudutatud isik on avaldajale nii kohtuväliselt kui ka

kohtumenetluses selgitanud, et tal ei ole Sundstein Holding OÜ-ga kirjalikke lepinguid.

Avaldaja jäi määruskaebuses maakohtus avaldatu juurde, et sellisel juhul on tal õigus saada

teavet puudutatud isiku ja Sundstein Holding OÜ vahelise suulise lepingu põhitingimuste

kohta. Avaldaja täpsustas vastuseks ringkonnakohtu nõudele, et peab puudutatud isiku ja

Sundstein Holding OÜ vahelise lepingu põhitingimusteks lepingu eseme mõistlikult detailset

kirjeldust, mis võimaldaks tal aru saada, milliseid sooritusi lepingupooled teineteisele

võlgnesid, lepingu hinda, lepingu tähtaega ja ülesütlemise tingimusi ning lepingu sõlminud

isikuid. Puudutatud isik selgitas vastusena ringkonnakohtu nõudele, et ta osutas Sundstein

Holding OÜ-le aruandluse esitamise jms teenuseid suuliste kokkulepete ja tellimuste alusel.

13.3.2. Kolleegium märgib esmalt, et olenemata sellest, mis vormis leping puudutatud isikul

Sundstein Holding OÜ-ga on, saab selle põhilisi tingimusi pidada selliseks teabeks, millega

avaldajal on osanikuna õigus tutvuda, sest osaniku teabeõigus hõlmab ka osaühingu suhteid

2-20-17649

klientidega (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 51). Neid

puudutatud isiku ja Sundstein Holding OÜ vahelise lepingu tingimusi, mille kohta avaldaja

soovib teavet saada, saab pidada lepingu põhitingimusteks, ning need annavad teavet

puudutatud isiku majandusliku olukorra kohta.

13.3.3. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik oleks vastuseks avaldaja kohtuvälistele

teabenõuetele selgitanud, et tal ei ole Sundstein Holding OÜ-ga kirjalikke lepinguid.

Puudutatud isik on 10. oktoobri 2019. a vastuses avaldaja 2. oktoobri 2019. a teabenõudele

märkinud, et avaldaja saab mh teabenõude p-s 8 nimetatud dokumentidega (leping või lepingud

Sundstein Holding OÜ-ga ning viidatud ühingule väljastatud arved) tutvuda 14.–17. oktoobrini

või pärast 23. oktoobrit (tl 73 pöördel). Käsitades Sundstein Holding OÜ-ga sõlmitud lepinguid

dokumentidena, andis seega puudutatud isik avaldajale hoopis mõista, et need on kirjalikud ja

nendega on võimalik tutvuda. Samas ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja oleks saanud

märgitud ajal või muul ajal tutvuda Sundstein Holding OÜ-ga sõlmitud lepingutega.

Arvestades, et puudutatud isik asus maakohtu menetluse kestel väitma, et tal ei ole Sundstein

Holding OÜ-ga kirjalikke lepinguid (tl 140 pöördel), ei ole avaldaja saanud ka kirjalike

dokumentidega puudutatud isiku asukohas tutvuda.

13.3.4. Olukorras, kus kohtumenetluse kestel selgus, et puudutatud isik ei ole Sundstein

Holding OÜ-ga sõlminud kirjalikke lepinguid, oleks maakohus pidanud avaldajale hagita

menetluses kehtivat uurimisprintsiipi arvestades selgitama, et tema taotlust 4 ei ole võimalik

esitatud kujul rahuldada, ning andma avaldajale võimaluse seda täpsustada. Maakohus seda ei

teinud ega arvestanud ka avaldaja märgituga, et avaldajal on sellisel juhul õigus saada teavet

Sundstein Holding OÜ-ga sõlmitud suulise lepingu tingimuste kohta (tl 143 pöördel).

Kolleegium kõrvaldas selle vea ning avaldaja sai tuua esile puudutatud isiku ja Sundstein

Holding OÜ vahelise lepingu tingimused, mille kohta ta teavet soovib.

13.3.5. Kolleegium ei nõustu puudutatud isikuga, et olukorras, kus kohtumenetluse käigus

selgub, et osaühingul on kliendiga kirjaliku lepingu asemel suuline leping, saab kirjaliku

lepinguga tutvumise asemel suulise lepingu põhitingimuste kohta teabe nõudmist käsitada uue

teabenõudena. Lepingu põhitingimused nähtuksid ka kirjalikust lepingust, mistõttu ei ole

avaldaja teabenõuet sisu poolest laiendanud. Muid vastuväiteid ei ole puudutatud isik avaldaja

täpsustatud taotlusele esitanud.

13.3.6. Eelnevat arvestades tuleb taotlus 4 määruskaebemenetluses täpsustatud kujul rahuldada.

14. Ülejäänud vaidlustatud osas, s.o taotluste 6 ja 8 rahuldamata jätmise osas, ei ole alust

maakohtu määrust muuta.

14.1. Avaldaja on soovinud tutvuda puudutatud isiku 13. oktoobril 2020 kehtinud ja teabenõude

täitmisel kehtivate üürilepingutega, mis koormavad puudutatud isiku kinnisvara (taotlus 6),

ning töölepingutega (taotlus 8). Puudutatud isik vaidles taotlustele vastu, leides, et ta on

avaldaja varasemate teabenõuete alusel võimaldanud avaldajal kõigi nende lepingutega

tutvuda. Lisaks leidis puudutatud isik, et avaldaja ei saa nõuda pärast 13. oktoobri 2020. a

teabenõude esitamist sõlmitud üüri- ja töölepingutega, sest ta ei ole nende osas enne

kohtuvaidluse alustamist puudutatud isiku poole pöördunud. Maakohus jättis need taotlused

rahuldamata, nõustudes puudutatud isiku vastuväidetega. Avaldaja arvates oleks puudutatud

isik pidanud vastama, millised üüri- ja töölepingud olid jätkuvalt jõus 13. oktoobri 2020. a

seisuga ning kas varem esitatud üürilepinguid on muudetud, ning tal on õigus saada selle kohta

teavet võimalikult ajakohase seisuga.

2-20-17649

14.2. Kolleegium leiab, et olenemata sellest, kas kõik puudutatud isiku kinnisvara koormavad

üürilepingud ja tema sõlmitud töölepingud on sellised dokumendid, millega avaldajal on

osanikuna õigus tutvuda, ei ole avaldaja taotluse rahuldamiseks alust. Avaldaja soovis

puudutatud isiku üüri- ja töölepingutega tutvumiseks ka 13. septembri 2019. a teabenõudes

(tl 69 ja 69 pöördel). Avaldaja kinnitusel sai ta nendega tutvuda 1. oktoobril 2019 (tl 143).

Uuesti avaldas avaldaja soovi kehtivate üüri- ja töölepingutega tutvuda 13. oktoobri 2020. a

teabenõudes (tl 16). Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et osaniku teabenõude eesmärk ei ole

sundida osaühingut osanikule pidevalt aru andma (vt analoogselt ka Riigikohtu 21. oktoobri

2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 27). Avaldaja ei ole põhjendanud, miks ta palub

puudutatud isikul eelmisest teabenõudest aasta möödumisel uuesti esitada puudutatud isiku

üüri- ja töölepingud, st ta ei ole esile toonud, mis annab alust arvata, et selle aja jooksul on

puudutatud isik sõlminud uusi üüri- ja töölepinguid või nende olulisi tingimusi muutnud.

Ainuüksi seetõttu, et puudutatud isik ei kinnitanud teabenõude saamisel, et olukord ei ole

võrreldes varem esitatud teabenõude alusel esitatud teabega muutunud, ei anna alust avaldaja

taotlust rahuldada. Kõigi töö- ja üürilepingute kohta uuesti teabe esitamine oleks sellises

olukorras dubleeriv ja puudutatud isikut ülemäära koormav.

14.3. Lisaks ei ole õige avaldaja käsitus, et osanik saab kohtumenetluses nõuda osaühingult

teavet või dokumentidega tutvumist selliselt, et osaühing peab võimaldama tutvuda teabenõude

täitmise hetkel ajakohase teabe või dokumentidega.

Nagu eespool märgitud, on ÄS § 166 lg 3 järgi kohtu kaudu teabe saamise üheks eelduseks see,

et osanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust ühingult. Teiseks peab

juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või

vaikivalt keeldunud. Kohtumenetluses saab seega nõuda vaid sellist teavet, mille puhul on

selge, et äriühing on keeldunud teavet andmast (ÄS § 166 lg 3). Seetõttu on lubatud avalduse

taotlusi menetluses küll täpsustada, kuid ei ole lubatud esitada selliseid küsimusi ega taotleda

tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole osaühingult enne kohtusse pöördumist küsitud

(vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p-d 11 ja 12). Siinsel

juhul taotles avaldaja nii 13. oktoobri 2020. a teabenõude ajal kehtinud kui ka kohtulahendi

alusel teabenõude täitmise hetkel kehtivate lepingutega tutvumist. Viimast ei ole aga avaldaja

puudutatud isikult kohtuväliselt taotlenud. Kuigi äriühingule kohtuvälise teabenõude esitamise

ja teabenõuet rahuldava kohtulahendi vahele võib jääda pikk ajavahemik, ei tähenda see seda,

et avaldaja saaks kohtumenetluses oma nõuet täpsustada ja taotleda sellega kõigi

kohtumenetluse ajal lisanduvate dokumendituga tutvumist või kogu seda ajavahemikku

puudutava vastava teabe edastamist. Juhul, kui avaldajal on alust arvata, et üüri- ja töölepingute

osas on toimunud muudatusi, saab avaldaja esitada puudutatud isikule vastava nõude

kohtuväliselt ning üksnes selle täitmata jätmise korral pöörduda vastava teabe või

dokumentidega tutvumiseks kohtu poole. Tegemist on uue nõudega, mitte juba esitatud nõude

täpsustamisega.

15. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse osaliselt ning

tühistab vaidlustatud määruse osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata osas, milles

avaldaja soovis tutvuda puudutatud isiku 2016.–2019. majandusaastate ja ajavahemiku

1. jaanuar kuni 30. september 2020. a kasumiaruannete ja bilanssidega raamatupidamiskontode

tasandil (taotlus 2) ja puudutatud isiku raamatupidamise dokumentidega, mille alusel on tehtud

puudutatud isiku 2018. a majandusaasta aruande lisas 10 kajastatud kirje „Ebatõenäoliselt

laekuvate nõuete muutus -23 000 eurot“ (taotlus 3.1), ning saada teavet puudutatud isiku ja

Sundstein Holding OÜ vahelise suulise lepingu või lepingute põhitingimuste, s.o lepingu eseme

kirjelduse, mis võimaldab aru saada, milliseid sooritusi lepingupooled teineteisele võlgnesid,

2-20-17649

lepingu hinna, lepingu tähtaaja, lepingu ülesütlemise tingimuste ja lepingu sõlminud isikute

kohta (taotlus 4).

Ühtlasi leiab kolleegium, et osas, millega ringkonnakohus rahuldab täiendavalt avalduse, on

dokumentide elektroonilist vormi arvestada mõistlik võimaldada avaldajal tutvuda

dokumentidega puudutatud isiku tegevuskohas kohapeal või elektrooniliselt. Puudutatud isik

pidas alates 2016. a algusest kuni 2020. a lõpuni raamatupidamisregistreid elektrooniliselt,

kasutades selleks kindlat raamatupidamistarkvara ning taotluse 2 täitmiseks selle rahuldamise

ulatuses tuleb tal teha elektrooniliselt peetud raamatupidamisregistritest väljavõtteid, mis on

elektroonilises vormis. Taotluse 3.1 täitmiseks tuleb puudutatud isikul võimaldada avaldajal

tutvuda konkreetse majandusaasta aruandes kajastuva kirje aluseks olevate raamatupidamis-

dokumentidega, mis võivad eelduslikult olla samuti elektroonilises vormis või vähemalt

masintöödeldavas vormis ning mille maht ei saa olla väga suur. Taotluse 4 täitmiseks peab

puudutatud isik andma teavet enda ja Sundstein Holding OÜ vahelise suulise lepingu või

lepingute põhitingimuste kohta, mida võib samuti olla mõistlik teha elektroonilises vormis. Kui

puudutatud isik otsustab võimaldada avaldajal tutvuda nõutud dokumentide ja teabega

elektrooniliselt tuleb puudutatud isikul saata teave ja dokumendid avaldaja lepingulise esindaja

e-posti aadressile XXX, nagu avaldaja on soovinud 13. oktoobri 2020. a teabenõudes, ning seda

30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Selline tähtaeg on ringkonnakohtu hinnangul

piisav mh selleks, et puudutatud isik saaks taastada ligipääsu raamatupidamisregistritele.

16. Kolleegiumi arvates ei anna avaldaja määruskaebuse väited ja avalduse rahuldamise ulatuse

muutmine alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldab avalduse

ligikaudu pooles ulatuses, s.o taotluste 1, 2 (v.a 2015. a osas), 3.1 ja 4 osas, ning avaldus jääb

rahuldamata taotluste 3.2 ja 5–8 osas. Kolleegiumi hinnangul on avalduse rahuldamise ulatust

arvestades õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel

menetlusosaliste enda kanda. Menetluskulude jaotuse muutmiseks ei anna alust ka avaldaja

väited selle kohta, et puudutatud isik tühistas vahepeal väidetavalt taotluse p-s 3.2 märgitud

raamatupidamiskande ning tugines alles kohtumenetluses sellele, et tal ei ole taotlustes 5 ja 7

nimetatud dokumente. Kolleegiumil ei ole ainuüksi avaldaja väite põhjal võimalik veenduda

selles, et puudutatud isik on taotluse p-s 3.2 märgitud raamatupidamiskande tühistanud ja

tunnistanud sellega kande ekslikkust. Avaldaja taotlused 5 ja 7 tulnuks aga tõenäoliselt

rahuldamata jätta ka siis, kui puudutatud isikul oleksid nendes nimetatud dokumendid olemas

olnud, sest osanikul ei ole üldjuhul õigust nõuda osaühingu tütarühingu dokumente ega ka

osaühingu vara väärtuse hindamist kajastavaid dokumente (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2020. a

määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213, p-d 38–39 ja 21. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr

2-19-9918, p-d 34.1–34.3).

17. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebuse rahuldamise ulatust arvestades õiglane jätta

määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste enda kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist

suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik