2-19-1965/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-1965

Kohtuasi

AS YIT Eesti hagi Osmo Baltic OÜ vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.04.2023 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Osmo Baltic OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS YIT Eesti, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristina Uuetoa-Tepper

Kostja

Osmo

Baltic

OÜ,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Eerik Entsik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.04.2023 määrus muutmata.

2. Jätta Osmo Baltic OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. AS YIT Eesti esitas (hageja) 06.02.2019 maakohtule hagi Osmo Baltic OÜ (kostja) vastu

kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda

ja määras need rahaliselt kindlaks. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas osaliselt maakohtu otsuse ja

sealse menetluskulude jaotuse ning jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 11% ulatuses

hageja ja 89% ulatuses kostja kanda.

2. 07.04.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt taotles hageja kostjalt maakohtus

menetluskulude väljamõistmist järgnevalt:

− riigilõiv 1100 eurot;

− õigusabikulud 19 780,80 eurot (esindaja tunnihind 160 eurot, ajakulu 123,63 tundi);

− muud menetluskulud, mis hõlmasid dokumentaalsete tõendite saamise kulu 2 070 eurot.

Apellatsioonmenetluses tegi hageja esindaja järgnevad toimingud:

− vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (sh maakohtu otsuse põhjendustega

tutvumine ja analüüs) - 25,43 tundi;

− ettevalmistus Tallinna Ringkonnakohtu istungiks - 4,4 tundi (vastuse koostamisest

möödunud ligi aasta, tsiviilasja materjal mahukas nii väidete kui tõendite osas);

− menetluskulude nimekirja koostamine - 0,2 tundi;

− osalemine Tallinna Ringkonnakohtu istungil – 1,1 tundi;

− tutvumine ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni ja põhjendustega, e-kiri kliendile – 0,67

tundi.

Seega oli hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus 31,8 tundi, mis arvestades esindaja tunnitasu

160 eurot moodustas kokku 5 088 eurot. Eelnevale tuli lisada menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks taotluse koostamine ja esitamine e-toimiku kaudu tunnihinnaga 190

eurot, ajakuluga 1 tund. Seega oli hageja menetluskulude suurus ringkonnakohtus 5 278 eurot

(5 088 eurot + 190 eurot). Hageja menetluskulude rahaline suurus oli kokku 28 228,80 eurot,

mis

moodustus

maakohtu

menetluskuludest

22 950,80

eurot

ja

ringkonnakohtu

menetluskuludest 5 278 eurot.

3. 07.04.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale maakohtus õigusabi 88 tunni

ja 30 minuti eest, tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta), mis moodustas kokku 12 390 eurot

(käibemaksuta). Täiendavalt kandis kostja eksperthinnangute saamise kulusid kokku 4 800

eurot. Kostja palus määrata kindlaks menetluskulud 17 190 eurot (12 390 eurot + 4 800 eurot)

ja mõista need hagejalt välja. Kostja esindaja ajakulu apellatsioonmenetluses oli 17 tundi, mis

arvestades tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) moodustas kokku 2 550 eurot (käibemaksuta).

Täiendavalt tasus kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1 100 eurot. Seega palus

kostja määrata kindlaks apellatsioonmenetluse menetluskulude rahaline suurus 3 650 eurot

(2 550 eurot + 1 100 eurot) ja mõista need hagejalt välja.

4. Pooled vaidlesid vastaspoole menetluskuludele vastu. Kostja palus kohtul kontrollida hageja

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, sest kulud olid ülepaisutatud ja põhjendamatud

ning neid tuli vähendada. Hageja palus kohtul hinnata kostja menetluskulude põhjendatust.

Samuti esitas hageja vastuväite seoses Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert dokumentaalsete

tõenditega, mis dubleerisid kostja varasemalt esitatud dokumentaalset tõendit.

Maakohtu määrus

5. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis selle

tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 19 435,95 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus leidis, et mõlema poole esindajate tunnitasu suurused olid mõistlikud ja põhjendatud,

kuivõrd need olid kooskõlas käesoleva asja keerukuse ja mahuga. Hageja esindaja õigusabi

osutamiseks kulunud aeg maakohtus ei olnud tervikuna põhjendatud. Esindajal kulus

hagiavalduse koostamiseks 18,12 tundi. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu, luges kohus

põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Kostja vastusega tutvumisele kulus hageja esindajal 23,33

tundi. Vastuse sisu ja mahtu arvestades luges kohus põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Samuti oli

ülepaisutatud esindaja ajakulu 16.11.2020 istungiks ettevalmistumiseks ja menetluskulude

nimekirja koostamiseks (4,45 tundi) ning 07.04.2021 istungiks ettevalmistumiseks ja

menetluskulude nimekirja täpsustamiseks (4 tundi). 16.11.2020 istung kestis 6 minutit ja

istungil sisulist arutelu ei toimunud. Sisuline arutelu toimus 07.04.2021 istungil, mis kestis 1

tund ja 27 minutit. Eeltoodut arvestades oli eelviidatud ettevalmistumise ja menetluskulude

nimekirja koostamise ajakulu põhjendatud 4 tunni ulatuses. Muus osas luges kohus hageja

esindaja ajakulu põhjendatuks. Kokku oli hageja esindaja ajakulu maakohtus põhjendatud

97,73 tunni ulatuses. Arvestades esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta), olid hageja

maakohtu õigusabikulud põhjendatud 15 636,80 euro (97,73 tundi x 160 eurot) ulatuses.

Põhjendatud oli hageja dokumentaalsete tõendite saamise kulu 2 070 eurot. Tähtsust ei omanud

asjaolu, et üks arvamustest koostati enne kohtusse pöördumist, kuivõrd TsMS-st ei tulene, et

dokumentaalsete tõendite kuluks saab lugeda üksnes kohtumenetluse ajal koostatud tõendite

kulu. Samuti oli põhjendatud riigilõiv 1100 eurot. Hageja maakohtu menetluskulud olid kokku

põhjendatud 18 806,80 euro ulatuses.

Seoses hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludega, oli ülepaisutatud ajakulu 4,4 tundi

30.05.2022 istungiks ettevalmistumiseks. Kohus võttis arvesse asjaolu, et apellatsioonkaebuse

esitamise ja istungi vahel oli võrdlemisi pikk aeg ja asja materjalid olid mahukad, kuid leidis,

et põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistumiseks oli 2 tundi. Muus osas olid hageja esindaja

ringkonnakohtus tehtud menetlustoimingud vajalikud ja ajakulu põhjendatud. Arvestades

hageja esindaja tunnitasu, olid hageja ringkonnakohtu õigusabikulud põhjendatud 4 894 euro

ulatuses (29,40 tundi x 160 eurot + 1 tund x 190 eurot). Kuivõrd hagejale ringkonnakohtus muid

menetluskulusid ei tekkinud, siis olid hageja menetluskulud kokku põhjendatud 23 700,80 euro

ulatuses.

Seoses kostja menetluskuludega märkis kohus, et kostja kasutas kohati kaht lepingulist

esindajat dubleerivalt. Kuivõrd tsiviilasi ei olnud nii keerukas, et pidada põhjendatuks mitme

lepingulise

esindaja

dubleerivat

ja

samaaegset

kasutamist,

pidas

kohus

kostja

menetlustoimingute osas põhjendatuks vaid ajakulu, mis vastas ühe lepingulise esindaja

ajakulule. Seoses kostja maakohtus kantud menetluskuludega, oli ülepaisutatud ajakulu 5 tundi

ja 30 minutit 16.10.2019 istungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks. Istungi kestust

(1 tund ja 23 minutit) ja sisu arvestades oli ajakulu põhjendatud 2,5 tunni ulatuses.

Ülepaisutatud oli ajakulu 5 tundi 01.06.2020 istungil osalemiseks. Arvestades istungi kestust

(1 tund ja 40 minutit) ja sisu ning asjaolu, et kahe esindaja osavõtt istungist oli põhjendamatu,

oli eelviidatud ajakulu põhjendatud 3 tunni ulatuses. Samuti oli ülepaisutatud 4 tundi ja 30

minutit 16.11.2020 istungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks ja 5 tundi ja 30 minutit

07.04.2021 istungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks. 16.11.2020 istung kestis 6 minutit ja

istungil sisulist arutelu ei toimunud. Sisuline arutelu toimus 07.04.2021 istungil, mis kestis 1

tund ja 27 minutit. Kuivõrd põhjendatud oli vaid ühe esindaja osavõtt istungitest, luges kohus

16.11.2020 ja 07.04.2021 istungitest ettevalmistumise ja osalemise põhjendatud ajakuluks 3

tundi. Kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus oli põhjendatud 76,5 tunni ulatuses, mis

arvestades esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) moodustas 10 710 eurot (140 eurot x

76,5 tundi).

Kostja dokumentaalsete tõendite saamise kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud. Kuivõrd

Rispeto OÜ arvamus oli isiku poolt, kes ei olnud vaidlusaluses küsimuses asjatundja, siis ei

olnud vastava arvamuse esitamine vajalik ega põhjendatud. Kuivõrd kostja esitas varasemalt

eriteadmistega isiku PP arvamuse, siis puudus vajadus esitada dubleerivalt eriteadmistega isiku

ÜL (OÜ Ehitusekspert) arvamust. Seega oli Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert arvamuste

saamise kulu 3800 eurot (käibemaksuta) põhjendamatu. Põhjendatud oli üksnes PP arvamuste

saamise kulu 1000 eurot (käibemaksuta). Kostja menetluskulud maakohtus olid põhjendatud

11 710 euro ulatuses.

Samuti ei olnud täies ulatuses põhjendatud kostja ringkonnakohtu menetluskulud.

Ülepaisutatud oli ajakulu 5 tundi 30.05.2022 istungiks ettevalmistumiseks ja seal osalemiseks.

Põhjendatud oli ajakulu 2 tundi, millele lisandus istungil osalemise ajakulu 1,07 tundi (1 tund

ja 4 minutit). Muus osas olid kostja esindaja ringkonnakohtus tehtud menetlustoimingud

vajalikud ja esindaja ajakulu põhjendatud. Arvestades kostja ringkonnakohtus rakendatud

tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta), olid kostja ringkonnakohtu õigusabikulud põhjendatud

2260,50 euro ulatuses (15,07 x 150), millele lisandus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

1100 eurot. Seega olid kostja menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud 3360,50 euro

ulatuses. Kokku olid kostja menetluskulud põhjendatud 15 070,50 euro ulatuses.

Kuivõrd ringkonnakohus jättis menetluskulud 11% ulatuses hageja kanda ja 89% ulatuses

kostja kanda, tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista 1657,76 eurot (15 070,50 x 11/100) ja

kostjalt hageja kasuks 21 093,71 eurot (23 700,80 x 89/100). Kohus tasaarvestas poolte

vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

19 435,95 eurot (21 093,71 – 1657,76) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja määruskaebus

6. Kostja palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule uueks

lahendamiseks.

Kaevatav määrus oli põhjendamatu ja õigusvastane, mistõttu kuulus see tühistamisele. Kohus

rikkus määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis viis asja ebaõigele ja

ebaseaduslikule lahendamisele. Maakohus ei hinnanud iga üksiku hageja ja kostja esindaja

menetlustoimingu ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi ja jättis määruse sisuliselt

motiveerimata. Arusaamatuks jäi, miks luges kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks

23 700,80 eurot, kuid kostja puhul üksnes 15 070,50 eurot. Samuti jäi arusaamatuks, miks oli

põhjendamatu Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert arvamuste saamise kulu 3800 eurot. Kuivõrd

maakohus lahendas asja kostja kahjuks ning käesolevas asjas osutus keskseks küsimuseks

erialaspetsialisti arvamuste kui dokumentaalsete tõendite esitamine ja hindamine, siis oli ilmne,

et Rispeto OÜ ja OÜ Ehitusekspert arvamuste saamise kulu oli vajalik ja põhjendatud.

Maakohtu põhjendused ei olnud piisavad ega veenvad. Sisuliselt tegi maakohus

menetluskulude väljamõistmise osas määruse kirjeldava ja põhjendava osata, mis riivas TsMS

§ 178 lg-s 3 ja põhiseaduse § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebeõigust ja mida tuli lugeda oluliseks

menetlusõiguse normi rikkumiseks. Poolte esindajate iga menetlustoimingu ajakulu

põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimata jätmine ning sisuliste põhjenduste puudumine oli

käsitletav olulise menetlusõiguse normi rikkumisena, mis pidi vältimatult kaasa tooma

maakohtu määruse tühistamise. Kohus peaks lahendi tegemisel alati võtma seisukoha kõigi

menetluses toodud väidete osas. Kohustus võtta arvesse kõiki menetlusosaliste esitatud väiteid,

oli otseselt seotud menetlusosaliste põhiõigusega kohtulikule ärakuulamisele, võrdsele

kohtlemisele ja õiglasele menetlusele. Seega tuli kohtul menetlusosaliste põhiõiguste

tagamiseks vastata lahendis kõigile esitatud väidetele. Tõendite ja väidete analüüs peab olema

arusaadav, struktureeritud, loogiline ja jälgitav.

Menetluskulude väljamõistmine on tõsine, oluline ja tungiv isiku omandi põhiõiguse ja

vabaduse piirang, mis on kaitstud põhiseaduse tasandil. Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe

omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib nõusolekuta võõrandada vaid seaduses

sätestatud juhtudel üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Põhiseaduse § 15 sätestab,

et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib

oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskulude

rahaline kindlaksmääramine küll kõrvalnõude lahendamine, kuid sellega otsustatakse

menetlusosaliste varaliste õiguste (põhiseaduse § 32) üle lõplikult. Maakohus rahuldas

põhjendamatult ja vääralt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning otsustas

õigusvastaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 19 435,95 eurot.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

8. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu

määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega,

kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega

kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt RKTKm

11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). TsMS § 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahaline suurus

määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). TsMS § 477 lg 5

kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

12. Maakohus luges nii hageja kui ka kostja menetluskulud osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks.

Kostja leidis, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui ei hinnanud iga üksiku

hageja ja kostja esindaja menetlustoimingu ajakulu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus menetlustoimingute ajakulu

hindamisel menetlusõiguse norme. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus

tuua määruses välja analüüs iga menetlustoimingu kohta eraldi. Neid kulusid, mida maakohus

eraldiseisvalt ei hinnanud, pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks.

13. Samuti jäi kostjale arusaamatuks, miks oli maakohtu hinnangul põhjendamatu Rispeto OÜ

ja OÜ Ehitusekspert arvamuste saamise kulu 3 800 eurot. Dokumentaalse tõendi saamise kulu

puhul tuleb hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega

TsMS § 175 lg 1 järgi (vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 13; RKTKm 03.11.2014, 3-2-

1-93-14, p 22). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et OÜ Rispeto arvamuse

hankimise kulu ei olnud põhjendatud, kuivõrd arvamussee anti isiku poolt, kes ei olnud

vaidlusaluses küsimuses asjatundja. Samuti ei olnud põhjendatud OÜ Ehitusekspert arvamuse

kulu, kuivõrd kostja esitas eelnevalt menetluses eriteadmistega isiku PP arvamuse ning

dubleeriva tõendi esitamiseks puudus käesoleval juhul vajadus.

14. Kostja heitis ette, et maakohtu määrusest jäi arusaamatuks, miks luges kohus hageja

põhjendatud menetluskuludeks 23 700,80 eurot, kuid kostja põhjendatud menetluskuludeks

üksnes 15 070,50 eurot. Kostja hinnangul tegi maakohus määruse ilma kirjeldava ja põhjendava

osata ning jättis selle sisuliselt motiveerimata. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-

2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud

lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus

menetlusdokumendi

koostamiseks

vähem

aega.

Ringkonnakohus

saab

maakohtu

diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga

(RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Maakohtu määrusest on näha, et maakohus hindas

hageja ja kostja lepinguliste esindajate kulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus sidus

toimingutele kulunud ajakulu toimingute/dokumentide sisu ja mahuga ning asja keerukusega.

Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse sekkumiseks ning

toimingute mahu muutmiseks. Samuti hindas maakohus nõuetekohaselt esindajate tunnitasu

määra ja kostja ei vaielnud sellele ka vastu. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus

kostja seisukohaga, et maakohtu määrus oli ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning sisuliselt

motiveerimata.

15. Arvestades eeltoodut ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle

rahuldamata. Käesoleval juhul puuduvad maakohtupoolsed rikkumised, mis tooksid kaasa

maakohtu lahendi tühistamise. Kostja ei esitanud määruskaebuses selliseid põhjendusi, mis

annaksid ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse.

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

17. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)