2-21-13365/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse avaldamise aeg ja koht

02.augusti 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13365

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X vastu

kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Avaldaja:

AB

„Lietuvos

draudimas“

(registrikood

110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius,

Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn,

11314) kaudu Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi

Luhakooder, e-post xxx

Puudutatud isik I: X (ik xxxxxxxxxxx, e-post xxx)

Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: Margit Teino; e-

post: info@deax.ee

Puudutatud isik II: Tallinn, Pärnu mnt 68 // Uue Maailma

tn 19 korteriühistu (rk 80017641, asukoht Pärnu mnt

68//Uue

Maailma

tn

19,

Tallinn,

e-post

uuemaailma19@gmail.com)

Puudutatud isik III: If P&C Insurance AS (reg.kood

10100168, asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn; e-post:

info@if.ee)

18.01.2023 ja edasi kirjalikus menetluses

Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus X vastu kahju ja viivise nõudes.

2. Välja mõista puudutatud isikult Xlt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks

kahju 546,40 eurot ja 26.08.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 11,20

eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates

27.08.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku X kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Avaldaja nõue ja asjaolud

1. Avaldaja palub kohtul puudutatud isikult I Xlt (edaspidi puudutatud isik I) välja mõista

kahju summas 546,40 eurot, viivis põhinõudelt seisuga 26.08.2021 summas 11,20 eurot, viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 27.08.2021 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja

menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu

täieliku tasumiseni. Menetluskulu palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Tallinn, Uue Maailma tn 19-

xx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr

xxxxxxxx (tl 7-10). Kindlustusvõtja on Y. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200

eurot.

Kindlustusvõtja saatis avaldajale 09.01.2023 kahjuteate, mille kohaselt toimus naabrite pool

veeavarii ning niiskusest on saanud kahjustada kindlustusvõtja korteri seinad (tl 11). Tapeedi

vahetamiseks on vaja demonteerida / monteerida liistud ning riiulid. Veekahju põhjuseks on

korteris nr xx lekkinud küttesüsteemi õhutuskraan. Avaldaja vaatas kahjustatud korteri nr xx üle

16.02.2021 ning koostas vastava akti (tl 12). Korteris nr xx oli kahjustada saanud esiku tapeet (tl

22 – 24). Korteri nr xx kahjustused likvideeris Vesrax OÜ (tl 14), mille kohta esitas avaldajale

arve summas 546,40 eurot (tl 15, maha oli arvestatud omavastutuse summa 200 eurot, vt tl 13).

Puudutatud isik I on korteriomandi Tallinn, Uue Maailma tn 19 omanik (tl 17 – 18). Põhjusel, et

veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 12.05.2021 kohtuvälise

kahju hüvitamise nõude hüvitamise tähtajaga hiljemalt 26.05.2021 (tl 19 – 19 pöördel).

Puudutatud isik sai kahjunõude kätte, kuid kahju ei hüvitanud, sest leidis, et kahjunõue on alusetu

(tl 20).

Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud

kahjustada saanud Tallinn, Uue Maailma tn 19-xx korteri parandamise kulu summas 546,40 eurot.

Avaldajale on läinud üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või

kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (võlaõigusseaduse § 492

lg 1). Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue asjast

puudutatud isikute vastu läinud üle avaldajale. Puudutatud isik I on korteriomandi Tallinn, Uue

Maailma tn 19-xx omanik. Veekahju sai alguse puudutatud isiku I korterist, kus purunes

küttesüsteemi õhutuskraan ning seda on tunnistanud puudutatud isik I avaldajale ka oma vastuses.

(tlk 20).

Avaldaja heidab puudutatud isikule I ette hoolsuskohustuse täitmata jätmist, sest korteriomaniku

kaasomandi osa alahoiu kohustus tähendab Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige keeldu

kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, sh hõlmab kohustus jälgida eriomandi piires asuva

kaasomandi osa eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme

kahjustumisest või kahjustamise ohust. Õhueraldajast tehtud fotol on näha, et mööda õhueraldajat

alla voolanud veenire jälg, millele on ladestunud setted. Selline setete jälg viitab pikaaegsele,

madala intensiivsusega lekkele, mida oleks võimalik avastada visuaalselt või käega katsudes

(oleks tunda, et torustik on märg/niiske). Kaasneda võis ka visisev/mulksuv heli, kuna torustik on

surve all. Kuna õhueraldajast toimunud veeleke ei olnud intensiivne, vaid pikaajaline, siis oleks

olnud õhutuskraani seisukorra jälgimisega võimalik leke õigeaegselt avastada, püstaku veekraan

sulgeda ja seega vältida alumise naabri kahjustamist.

Puudutatud isik I on kaasomandis oleva soojaveetorustiku puudutatud isiku II teadmata ümber

ehitada ning veetorule oli paigaldatud õhueraldaja. Torustiku ümberehitus on teostatud viisil, et

torustiku ning õhueraldaja seisukorra jälgimine on raskendatud (paigaldamata on jäetud

vaatlusluuk). Puudutatud isiku I kohustus oli jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme

seisukorda ja viivitamata teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest (veelekkest).

Kuna puudutatud isik I seda ei teinud, on ta rikkunud kaasomandi alahoiukohustust ja vastutav

kahju tekkimise eest.

Puudutatud isiku I vastuväited

2. Puudutatud isik I ei nõustu esitatud kahjunõudega. Avaldaja leidis, et kahju hüvitamise

nõue tuleks esitada puudutatud isiku II vastu, kuna lekkis puudutatud isikule II kuulub

küttesüsteemi õhuti ja puudutatud isik II oleks pidanud asjaga tegelema. Puudutatud isik I ei

nõustu avaldajaga, et puudutatud isik I on rikkunud kohustust ja vastutab kohustuse rikkumise

eest ainuüksi seetõttu, et avaldaja seda eeldab ja et puudutatud isik I oli korteriomandi Tallinn,

Uue Maailma 19-xx omanik. Puudutatud isik ei saanud kuidagi eeldada ega kontrollida, et seina

sees oleva üldkasutatava küttesüsteemi õhutuskraan võib ootamatult tema vannitoa seinas

puruneda. Puudutatud isik II oli maja ja tehnosüsteemide renoveerimise vajadusest teadlik, kuna

seda on juba aastaid korteriühistu üldkoosolekutel arutatud ja planeeritud ning puudutatud isik I

oli nendega nõus. Puudutatud isik II ei ole üheksa aasta jooksul kordagi seda tehnosüsteemi

kontrollinud ega teinud seda kohustuseks ka puudutatud isikule I. Kaasomandis oleva

tehnosüsteemi ehk torustiku kontrollimist ei saanud puudutatud isikult I mõistlikult eeldada, sest

tal puuduvad vastavad teadmised ja oskused ning kuna veekahju tekkis ootamatult, siis ei saanud

puudutatud isik I selleks ka varem teatada. Isegi kui puudutatud isik I oleks saanud visuaalsel

vaatlusel varem kindlaks teha, et see võib mingil ajal ootamatult katki minna. Puudutatud isik I ei

olnud tehnosüsteemist teadlik ja seega ei saanud temalt ka mõistlikult eeldada selle kaasomandi

eseme alahoiu kohustuse täitmist.

Puudutatud isik I väitis, et tema ei ole automaatset õhueraldajat tehnosüsteemile paigaldanud ning

selleks puudus ka vajadus, sest puudutatud isik I oli veendunud, et torustik vahetatakse mingil ajal

välja. Samuti ei oska puudutatud isik I öelda, kes on eemaldanud käterätikukuivati, tema ei ole

ümberehitustöid teostanud.

Puudutatud isik I leidis, et kuna kahjuteatis esitati 09.01.2021, so 22 päeva hiljem kui toimus

veeavarii puudutatud isiku I korteris, siis teates märgitud „ilmselt“ on kahju tekkinud niiskusest,

ei tähenda, et kahju tekkis niiskusest. Avaldaja poolt kaks kuud hiljem koostatud akt ei tõenda

samuti, et kahju on tekkinud niiskusest ja konkreetsest veekahjust. Muu hulgas ei ole avaldaja

kontrollinud niiskustaset. Avaldaja on esitanud kohtule pildid kahjustatud esiku seinast. Fotodelt

on näha, et tapeet on altpoolt juba kulunud ehk muutnud oma esialgset värvi, kuid kahju suuruse

arvestamisel ei ole tapeedi kulumist arvesse võetud. Seega on kahju tegelik suurus tõendamata.

Puudutatud isiku II vastuväited

3. Puudutatud isik II täpsustas, et veeleke ei toimunud mitte küttesüsteemi torustikul, vaid

sooja tarbevee (ja sooja tarbevee tsirkulatsiooni) torustikul. Detsembris 2020 toimus veeleke

aadressil Uue Maailma 19, korteriomandi reaalosas nr. xx asuval kaasomandisse kuuluval

tehnosüsteemil. Puudutatud isik II on veelekke likvideerinud ning teostanud korterisiseselt

täiendavad lisatööd (sh. asendanud katkise seadme ja paigaldanud korterisisesele seinakarkassile

kipsiluugi) tagamaks tehnosüsteemi toimimine ja juurdepääs korteris paiknevale veelekke

põhjustanud seadmele.

Veelekke likvideerimise ja täiendavate tööde käigus tuvastas puudutatud isik II, et 1) veelekke

põhjuseks oli rike korter nr. xx kuuenda korruse vannitoas asuval soojaveetorustikul paikneval

automaatsel õhueraldajal; 2) automaatne õhueraldaja paiknes korteri vannitoa seinal asuval

soojaveetorustikul ning oli varjatud korterisiseselt ehitatud kipsseina karkassi taha; 3)

automaatsele õhueraldajale puudus ligipääs (nt. seadme kontrolliks või soojavee tsirkulatsioonis

esinevate probleemide tuvastamiseks). Puudutatud isik II ei olnud teadlik, et korterisse nr. xx on

soojaveetorustikule paigaldatud automaatne õhueraldaja, puudutatud isik II automaatset

õhueraldajat korterisse nr xx ei paigaldanud ning tal puudub informatsioon kes ja millal on

paigaldanud korteriomandis nr. xx asuvale soojaveetorustikule automaatse õhueraldaja.

Puudutatud isikule II teadaolevalt ei ole veelekke toimumisele eelnevalt ühelegi Uue Maailma 19

asuva korteri reaalomandis asuvale soojaveetorustikule automaatset õhueraldajat paigaldatud.

Nimetatud asjaolu kinnitas koheselt veelekke toimumise järgselt KÜ juhatusele ka haldus- ja

hooldusteenuseid osutava ettevõtte Olemar OÜ esindaja E. K., kes on Uue Maailma 19 hoone

majahaldurina tegutsenud alates 01.08.2016. Lisaks, sarnase planeeringuga kuuenda (ehk

viimase) korruse korterite vannitubades on sooja tarbevee süsteemi ühendatud vannitoa seintel

paiknevad käterätikuivatid. Toimunud veelekke likvideerimise käigus selgus, et korteris nr. xx on

vannitoa ja sellega külgneva toa projektikohane vahesein (millel peaks paiknema käterätikuivati)

eemaldatud. Korteriühistul puudub dokumentatsioon teostatud ümberehituse ja selle

kooskõlastamise kohta, sealhulgas sooja tarbevee süsteemi ühendatud käterätikuivati

eemaldamise ja eemaldamisega kaasneva soojaveetorustikuga teostatud tööde osas.

Puudutatud isik II ei nõustunud, et nõue tuleks esitada puudutatud isiku II vastu, sest

korteriomandi nr. xx reaalosal on teostatud kooskõlastamata soojaveetorustiku ümberehitustööd,

mis on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Puudutatud isik II ei ole eemaldanud korteris nr. xx

vannitoas käterätikuivatit ega teostanud soojatorustiku muudatustöid. Kooskõlastamata

ümberehitusest tulenevate tagajärgede eest peaks vastutama need teostanud korteriomanik.

Kahjustada saanud sein ning vaidlusaluse vannitoa sein on sama, mistõttu on loogiline, et teisel

pool lekkekohta korrus all pool olev seinakonstruktsioon on märg või niiske, sest vesi hakkas

liikuma alla poole ning ehituskonstruktsioonid on poorsed ning imavad niiskust endasse. Vesrax

OÜ on kinnitanud, et korteris nr xx olnud kahju oli tingitud veest.

Ebaõige on puudutatud isiku I väide, et ta ei ole remonti teinud, sest korter nr xx müügikuulutuses

toodud vannitoa seisund ei vasta 2020.aasta detsembris toimunud kahjujuhtumi toimumise hetkel

korter nr xx renoveeritud vannitoa seisukorrale, mh torustik asus seina peal.

Puudutatud isiku III vastuväited

4. Puudutatud isik III palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik asus seisukohale, et

kuna kahju tekitas kaasomandis oleva üldkasutatava tarbeveesüsteemi õhutuskraani purunemine

ning puudutatud isik I ei vastuta kahju põhjustamise eest, tulen nõue esitada puudutatud isiku II

vastu. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik I tarbevee süsteemi ise ümber ehitanud ning kuivõrd

purunenud torustik asus seinakonstruktsiooni sees, siis ei saanud puudutatud isik I kontrollida ka

selle korrasolekut. Lisaks ei nähtuvat tsiviilasja materjalidest, et isegi veetoru perioodilisel

kontrollimisel oleks olnud võimalik torustiku amortiseerumist avastada ja purunemist ära hoida.

Kohtumääruse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi

ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise

kohustamiseks.

6. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

Kohus võttis avalduse 06.09.2021 määrusega menetlusse.

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

8. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

• Tallinnas Uue Maailma tn 19 korterelamus toimus veekahju juhtum, milles sai kannatada

korter nr xx;

• korter Uue Maailma tn 19-xx oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud PZU ehk

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustuslepinguga nr xxxxxxxx (tl 7-10);

• remondiarve on mõistlikus suuruses (tl 155 00:21:41) ja avaldaja on hüvitanud

kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 546,40 eurot (tl 13-16);

• puudutatud isik I on korteriomandi Tallinn, Uue Maailma tn 19-xx (registriosa nr

xxxxxxxxxx) omanik alates 26.06.2013 (tl 17-18);

• veelekke korteris põhjustas puudutatud isiku I vannitoas kipsplaadi taga olev sooja

tarbevee automaatne õhueraldaja;

• sooja tarbevee toru, millele oli paigaldatud automaatne õhueraldaja, on kaasomandi ese ja

see asetses kipsplaadist seina taga;

• 12.05.2021 esitas avaldaja puudutatud isikule I tagasinõude summas 546,40 eurot (tl 19-

19 pöördel).

9. Pooled vaidlevad kindlustusvõtjale tekitatud kahju suuruse üle:

• kas puudutatud isik I on rikkunud kaasomandi eseme alahoiukohustust ehk sooja tarbevee

automaatse õhueraldaja purunemise eest;

• kas korteris nr xx tekkis kahju;

• kas sooja tarbevee automaatse õhueraldaja purunemisest tekkis korteris nr xx veekahju;

• kui suur on kahju suurus.

10. Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja on esitanud VÕS § 115 lg 1 alusel

hüvitisnõude puudutatud isiku kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu.

Kahjustatud korteri omanikul (mh kindlustusandjal VÕS § 492 lg 1 alusel) on võimalik nõuda

kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi

esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Selleks, et kahjustatud korteri omanik

saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise

korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma

kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (RKTKo

19.03.2021, 2-18-13649).

11. Riigikohus on lisaks selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist,

kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-173-12, p 15):

• teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

• kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

12. Esmalt tuvastab kohus, kas korteris nr xx esines niiskuskahjustus, mille hüvitamist

avaldaja puudutatud isikult nõuab.

19.01.2021 on Y korterist nr xx teatanud avaldajale, et teatab kahjujuhtumist ning et naabrite

korteris oli veeavarii, millest tingitud niiskus on ilmselt tekitanud tema korteris kahjustused seinal

(tl 11).

Vastavalt Vesrax OÜ pakkumisest nähtub, et pakkumine nr MP2100025 (tl 13) sisaldab tapeedi

demontaaži, ettevalmistust, tapeetimist; integreeritud kapi osalist demontaaži ja montaaži;

põrandaliistude demontaaži ja montaaži; katmistöid, katmisvahendeid, abivahendeid,

kinnistusvahendeid, transporti ja ehitusprahi utiliseerimist, objekti koristamist ehitusprahist ja

tapeeti. Pakkumine on tehtud summas 746,40 ning avaldaja on tasunud 546,40 eurot (tl 15), mis

on siis omavastutuse 200 eurot väiksemas summas.

Vesrax OÜ juhatuse liige V. S. on täiendavalt selgitanud, et „Esmasel ülevaatusel sai tuvastatud

veekahju esiku tapeedil. Vastavalt sellele sai koostatud hinnapakkumine tapeedi vahetuseks. Töid

alustades ja tapeeti eemaldades selgus, et sein oli veel sel ajal tapeedi tagant märg, lasime seal

mõnda aega seinal kuvada enne kui saime uue tapeedi seina panna. Kinnitan, et Uue-Maailma

19-xx aadressil olid kahjud tingitud veest.“ (tl 113). Ka avaldaja poolt avaldusele lisatud piltidelt

on võimalik näha, et tapeet koridoris on eelkõige ülevalt poolt laiguline ning nagu kobrutaks (tl

22-24). Vastuseks puudutatud isiku I väitele, et niiskustaset ei ole kontrollitud, märgib kohus, et

kohtu hinnangul ei oma tähtsust kui suur oli niiskustase, sest Vesrax OÜ kinnituse kohaselt oli

kahju põhjustatud veest ning kohtul puudub alus kahelda Vesrax OÜ vastavas kinnituses.

Eelnevaga on tõendatud, et aadressil Uus Maailma tn 19-xx oli veekahjustus, mis tingis

eelkirjeldatud tööde teostamise.

13. Teiseks kontrollib kohus, kas toimunud veekahju oli tingitud korteris nr xx lähtunud

veelekkest.

Puudutatud isik I on vastuses kohtuväliselt saadetud nõudele kinnitanud, et õhueraldaja, mis on

kaasomandis, purunes, mille tagajärjel sai ka puudutatud isiku I korter veekahjustusi (tl 20).

Asjaoludest nähtub, et korteri reaalosas nr xx asuval kaasomandisse kuuluval tehnosüsteemil

toimus veeleke 2020.aasta detsembris (tl 80, p 1; 106 pöördel 00:01:27), mis puudutatud isiku II

pool likvideeriti ja asendati katkine seade koos kipsluugi paigaldamisega (tl 78, 82-83).

Soojaveetorustikule paigaldatud automaatne õhueraldajale puudus ligipääs, sest oli kipsseina taga

(tl 77, 84- 85 pöördel;). Menetluses on puudutatud isik I hakanud väitma, et avaldaja ei ole

tõendanud, et korteri nr xx võimalik niiskuskahjustus tulenes puudutatud isiku I korteris toimunud

veelekkest, sest kahjuteade esitati alles 09.01.2021 ning avaldaja vara ülevaatuse akt on koostatud

16.02.2021, so ca kaks kuud pärast puudutatud isiku I korteris toimunud veelekkest (tl 91 p 19).

Asjas esitatud tõendite pinnalt on tõendatud, et puudutatud isiku I korteris toimus veeleke

2020.aasta detsembris ning 17.12.2020 see likvideeriti puudutatud isiku II poolt. Puudutatud isik

II on lisaks veelekke likvideerimisele paigaldanud uue õhueraldaja ning luugi. Samas esitas

kannatanu avaldajale kahjuteatise 09.01.2021 ning avaldaja käis kahju hindamas 16.02.2021, so

korteris nr xx aset leidnud veelekkest ca 2 kuud hiljem.

Puudutatud isiku II esitatud 5 ja 6 korruse plaanidest (tl 110-110 pöördel) nähtub, et korter nr xx

ja xx asuvad kõrvuti kahel korrusel. Lekkekoht oli korteri nr xx 6.korruse vannitoas ning korteris

nr xx sai niiskuskahjustusi 5.korruse esiku sein, mis on lekkekohast korrus all pool. Korteri nr xx

6.korruse ja korteri nr xx kahjustada saanud esiku sein on üks ja seesama sein. Kohtu hinnangul

on eluliselt usutav ja kohus nõustub puudutatud isikuga II (tl 111), et kui korrus kõrgemal lekib

soojaveetorustiku õhutuskraan, siis lekkiv vesi pritsib ka seinale, mille tulemusena

seinakonstruktsioon märgub ning vesi hakkab lekkekohast alla poole liikuma. Kuna

ehituskonstruktsioonid on poorsed ning imavad endasse niiskust, siis on loogiline, et teisel pool

lekkekohta korrus all pool asuv seinakonstruktsioon on samuti märg või niiske.

Kuigi puudutatud isik I on leidnud, et korteri nr xx võimalik veekahju ei pruugi olla tingitud

puudutatud isiku I korteris 2020.aasta detsembris aset leidnud veelekkest, ei ole puudutatud isik I

oma väidet tõendanud. Kohus asub seisukohale, et eeltooduga on tõendatud, et korteri nr xx

veekahjustus tulenes korteris nr xx toimunud veelekkest. Väite, et korteris nr xx toimus veeleke

2020.aasta detsembris, kuid korter nr xx esitas kahjuteate alles 09.01.2021 osas märgib kohus, et,

et kuna ehituskonstruktsioonid on poorsed ning imavad endasse niiskust, siis ei pruukinudki

niiskuskahjustused koheselt korteris nr xx avalduda.

14. Kolmandaks kontrollib kohus, kas puudutatud isik I on rikkunud kaasomandi eseme

alahoiukohustust ehk sooja tarbevee automaatse õhueraldaja purunemise eest.

Puudutatud isik I leiab, et nõue tuleks esitada puudutatud isiku II vastu, sest 1) soojaveetoru

õhueraldaja ei purunenud tema korteris, vaid puudutatud isiku I vannitoa seina taga ning 2) toru,

millel õhueraldaja oli paigaldatud, kuulub puudutatud isikule II, kes oleks pidanud asjaga

tegelema (tl 31, p 8 ja 9). Puudutatud isik III leidis, et puudutatud isik I ei vastuta, mistõttu tuleks

kahju hüvitamise nõue esitada puudutatud isiku II vastu (tl 171 pöördel).

Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus, et veelekke korteris põhjustas puudutatud isiku I

vannitoas kipsplaadi taga olev sooja tarbevee automaatne õhueraldaja ja sooja tarbevee toru,

millele oli paigaldatud automaatne õhueraldaja, on kaasomandi ese ja see asetses kipsplaadist

seina taga. Puudutatud isik I on leidnud, et tema ei ole rikkunud ega lõhkunud soojaveetorule

paigaldatud õhueraldajat ning selleks puudus ka võimalus, sest see oli seina taga. Puudutatud

isikul I puudus igasugune teadmine olemasolevast torust ja sellel olevast õhueraldajast.

Seega tuleb alljärgnevalt tuvastada, kas hoolimata sellest, et purunenud õhueraldaja oli

kaasomandi esemel soojaveetorul, lasus puudutatud isikul I alahoiukohustus.

KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud

omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama

üksteise õigustatud huve. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus

nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi

kaasomanike huvides. Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras

eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme

korrashoiule. Seega on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka

kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu

kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka

kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada

korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 2-

18-13649, p 16).

Riigikohus on selgitanud, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi

eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada,

sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui

kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi

eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus

oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et ta ei ole oma

kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (RKTKo 19.03.2021, 2 18 13649, p 21).

Riigikohus on 26.04.2023 lahendis ts.asjas 2-20-18894 (p-s 11.1, 11.2) täiendavalt selgitanud, et

kui veelekke põhjuseks on korteriomandite kaasomandi osa hulka kuuluvad veetorustiku

purunemine, siis tuleb kohtul välja selgitada ning hinnata, kas ja millist kohustust kaasomandi

eseme suhtes puudutatud isik rikkus, kas see rikkumine oli kahju põhjuseks ning kas see

rikkumine oli vabandatav. Esmalt tuleb välja selgitada kahju põhjus ja alles pärast seda hindama,

kas ja mida oleks puudutatud isik pidanud kahju ärahoidmiseks tegema ning kas kahju on

puudutatud isiku kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses.

Seega isegi, kui lugeda soojaveetoru õhueraldaja eriomandi piires asuvaks kaasomandi esemeks

nagu käesolevas ts.asjas on tuvastatud, tuleneb eeltoodud Riigikohtu selgitustest, et puudutatud

isikul I oli/on kohustus jälgida ka eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda. Isegi

sellisel juhul vastutab kahju eest puudutatud isik I, kui ta ei tõenda, et ta ei ole oma kohustusi

rikkunud või tema rikkumine on vabandatav.

Puudutatud isiku II poolt soojaveetorustiku õhueraldajast tehtud fotost nähtub, et see on kaetud

ladestunud settega (tl 85 pöördel). Kohus nõustub siinkohal avaldajaga, et katkisel õhueraldajal

nähtav ladestunud sete viitab sellele, et mööda õhueraldajat on pikaaegselt alla voolanud veenire,

mis on ladestunud settena (tl 122 pöördel viimane lõik). Juhul, kui vee nirisemine mööda

õhueraldajat ei oleks toimunud pikema aja jooksul, siis ei oleks sellel ladestunud setet näha.

Ühtlasi leiab kohus, et kui puudutatud isik oleks jälginud soojaveetorustikul oleva õhueraldaja

seisundit, siis oleks ta madala intensiivsusega veenire alla voolamist pidanud märkama.

Puudutatud isik I on leidnud, et tema ei saanud oma hoolsuskohustust täita, sest ta ei teadnud, et

seina taga on toru ja sellel õhueraldaja ning isegi kui ta oleks seda teadnud, ei oleks ta seina taha

näinud. Sellest tulenevalt vaidlesid pooled, kes on vaidlusaluse soojaveetoru korteri nr xx vannitoa

seina taha pannud ning paigaldanud õhueraldaja. Kuigi vastavalt Riigikohtu praktikast lasub

korteriomanikul kohustus jälgida ka eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda võib

kohtu hinnangul sõltuda antud juhul puudutatud isiku I vastutuse ulatus siiski sellest, kas

soojaveetoru pani kipsplaadi taha puudutatud isik II või puudutatud isik I ise.

Puudutatud isik II on märkinud, et puudutatud isik II ei olnud teadlik, et korterisse nr xx on

soojaveetorustikule paigaldatud automaatne õhueraldaja, sest puudutatud isik II ei ole seda teinud.

Puudutatud isikul II puudub ka teave, kes seda on teinud. Samuti on puudutatud isik II toonud

välja, et korteris nr xx toimunud veelekke likvideerimise käigus selgus, et korteris nr xx on

vannitoa ja sellega külgneva toa projektikohane vahesein (millel peaks paiknema käterätikuivati)

on eemaldatud. Puudutatud isikul II puudub dokumentatsioon teostatud ümberehituse ja selle

kooskõlastamise kohta, sh sooja tarbevee süsteemi ühendatud käterätikuivati eemaldamise ja

eemaldamisega kaasneva soojaveetorustikuga seotud tööde osas (tl 80 pöördel, p 4, 5). Puudutatud

isik I on menetluses väitnud, et tema ei ole pärast korteri omanikuks saamist vaidlusaluses

vannitoas remonti teinud.

Puudutatud isik II esitas korteri nr xx 2013. aastal müügikuulutusele lisatud pildid korterist (tl

189-194). Kuigi puudutatud isik I on eitanud remondi tegemist, nähtub veelekke toimumise ajal

2020.aasta detsembris ja 2013.aasta müügikuulutuses olnud fotode võrdlusest, et vaidlusaluses

vannitoas on siiski remont toimunud. Vannitoa piltide võrdlusest on tuvastatav, et müügi hetkel

asus torustik seina peal (tl 194), sein on küll osaliselt kahhelkiviga kaetud, on see paigaldatud

rohelisele seinale, kipsplaatist seina ei ole näha. Hilisemate piltide pealt on näha, et seesama

roheline sein on kipsplaadi taga (vt nt tl 77, 85). Seega on tõendatud, et vannitoas on pärast korteri

nr xx ostmist tehtud remonti ning remondi käigus on paigaldatud soojaveetoru kipsplaadi taha.

Kuna ümberlükkavaid tõendeid ei ole esitatud, saab sellest järeldada, et remondi käigus on

paigaldatud soojaveetorule ka õhueraldaja. Kuna remont on tehtud pärast 2013.aastat ning enne

2020.aasta detsembrit, pidi remondi tegema või remonttööd tellima puudutatud isik I.

Seega tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et soojaveetoru koos sellele paigaldatud

õhueraldajaga on paigaldatud kipsplaadi taha puudutatud isiku I poolt, lasus puudutatud isikul I

kohustus jälgida ka eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ehk soojaveetoru ja

sellel asetseva automaatse õhueraldaja seisukorda, mida ta oleks ilma toru kipsplaadi taha

panemiseta või vastava luugi paigaldamisega saanud kontrollida ja vastavalt reageerida.

Puudutatud isik I seega vastutab kahju eest, kui ta ei tõenda, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud

või tema rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustust

rikkunud või tema rikkumine on vabandatav.

15. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82

esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse

täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Avalaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel on läinud üle kahjustatud

korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema

poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud

isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.

Kohtu hinnangul on kahju suurus põhjendatud ja tõendatud. Avaldaja on kahjustunud korteri

taastusremondi maksumuseks võtnud hinnapakkumuse Vesrax OÜ-st (pakkumine nr

MP2100025, tl 13). Kohus on eelnevalt tuvastanud veekahju tekkimise korteris nr xx, siis kohus

leiab, et kirjeldatud remonditööd on kooskõlas kahjuavalduses esile tooduga. Puudutatud isik I on

märkinud, et kahju summast tuleks maha arvestada vahetatud tapeedi kulumine, sest pärast tapeedi

vahetust sai korteri nr xx omanik uue tapeedi (tl 155 00:21:41). VÕS § 132 sätestab kahju

hüvitamise asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korras. Võlaõigusseaduse

kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 132 lg 1 teise lause kohaselt tuleb asjaolu, et

vana hävinud asja väärtus oli uue asja omandamiseks vajalikust summast väiksem, kahjuhüvitise

määramisel mõistlikult arvesse võtta, kuid seda üksnes eeldusel, et hävinud asja väärtus oli uue

samaväärse väärtusega oluliselt vähenenud (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk

701). Õige on see, et kahju hüvitamise eesmärk ei ole kahjustatud isiku asetamine paremasse

olukorda, kui ta oli, tuli kahjustada saanud tapeet asendada mõistlike kuludega, mida antud juhul

tehti ja maksti 2 rulli tapeedi eest 38,40 eurot (km/ta, tl 13). Seega kahju suurus summas 546,40

eurot on põhjendatud ja tõendatud.

16. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik I vastutab korterile nr xx tekitatud kahju eest.

Kohtu hinnangul on puudutatud isik viivitanud enda kohustuse täitmisega, mistõttu on avaldajal

õigus nõuda puudutatud isikult I selle eest viivist. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul muutus

kohustus sissenõutavaks 27.05.2021, kuivõrd 12.05.2021 esitatud kahjunõudes palus avaldaja

kahju hüvitada hiljemalt 26.05.2021. Avaldaja nõuab puudutatud isikult seadusjärgset viivist.

Avaldaja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 26.08.2021 seisuga on 11,20 eurot, mis kuulub

puudutatud isikult I avaldaja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras väljamõistmisele põhinõudelt alates 27.08.2021 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Menetluskulud

17. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu

hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Avaldaja on taotlenud jätta oma menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus

rahuldas avaldaja nõude, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku

I kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus

otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

Kohtunik