4-10-4551/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4551 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Tõlk Julia Griškova Väärteoasi Jevgeni Sijanov’i väärteoasjad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 ja liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi väärteoprotokollid: AB1196441; AB1217286; AB1217757; AB1217914; AB1217162 Menetlusalune isik Jevgeni Sijanov (isikukood 38209290275, elukoht XXX; määratlemata kodakondsusega, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuur, Lõuna politseijaoskond, Kesklinna politseijaoskond, korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 14.03.2011.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindajad Ivo Tamla, Hannes Küünarpuu Menetlusaluse isiku Jevgeni Sijanov’i osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 3 ning VTMS § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jevgeni Sijanov väärteos NPALS § 151 järgi ja mõista karistuseks arest 22 (kakskümmend kaks) päeva. 2. Süüdi tunnistada Jevgeni Sijanov väärteos LS § 741 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. 3. Jevgeni Sijanov’ile mõistetud arest kokku 37 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. 4. Jevgeni Sijanov´il tuleb asuda aresti kandma hiljemalt 01. aprillil 2011.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Jevgeni Sijanov ’i suhtes sundtoomist arestimajja. 5. Välja mõista Jevgeni Sijanov ´ilt menetluskulud s.o. joobe tuvastamise tasu kokku 192.18 4-10-4551

2 (ükssada üheksakümmend kaks eurot ja 18 senti) riigituludesse ja see tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank´is, 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis; viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele „menetluskulud, väärteoasi nr 4-10-4551“. Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul ja apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest ja kohtuistungil mitteosalenud menetlusalusel isikul arvestada kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

22.12.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1217162 selle kohta, et Jevgeni Sijanov juhtis 22.12.2010.a Tallinnas Kopli 31 maja juures, Eerika tn suunas liikudes mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus Jevgeni Sijanov liiklusseaduse (LS) § 20 lg 1 ja pani toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Samuti on 11.11.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1196441 selle kohta, et Jevgeni Sijanov viibis 21.10.2010.a kell 09:31 Tallinnas Sõpruse pst 169 2. trepikojas, oli eelnevalt tarvitanud ebaseaduslikult ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 ja pani toime sama seaduse § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti on 31.12.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1217286 selle kohta, et Jevgeni Sijanov viibis 31.12.2010.a kell 06:55 Tallinnas Endla tn maja 45 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 ja pani toime sama seaduse § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti on 24.01.2011.a koostatud väärteoprotokoll AB1217757 selle kohta, et Jevgeni Sijanov viibis 24.01.2011.a kell 23:05 Tallinnas Kari 5 maja juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 ja pani toime sama seaduse § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti on 11.02.2011.a koostatud väärteoprotokoll AB1217914 selle kohta, et Jevgeni Sijanov viibis 11.02.2011.a kell 12:28 Tallinnas Vana-Kalamaja 9 maja juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 ja pani toime sama seaduse § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. 14.03.2011.a kohtuistungile menetlusalune isik Jevgeni Sijanov ei ilmunud, kutse kohtuistungile oli 30.01.2011.a isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Mitteilmumise põhjust menetlusalune isik enne kohtuistungit ei teatanud, istungi edasilükkamise taotlust ei esitanud. Kohus määras arutada asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja esindajad jäi kohtuistungil väärteoprotokollidesse märgitu juurde, palusid menetlusaluse isiku karistamist toime pandud väärtegude eest arestiga vastavalt LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 15 päeva ja NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava kordunud väärteo eest kokku 22 päeva. Samuti palus kohtuväline menetleja välja mõista menetlusaluselt isikult menetluskulud.

Kohtuotsuse põhjendused

3

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindajate seisukohad ning hinnanud ühendatud väärteoasjades kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et nii LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo kui NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo korduv toimepanemine menetlusaluse isiku poolt kõigi väärteoprotokollide järgi on tõendatud.

Vastavalt § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. NPALS § 151 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo nii objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste esinemine Jevgeni Sijanov’i käitumises on tõendatud maanteeameti liiklusregistri väljavõttega menetlusaluse isiku kohta, millest nähtub juhilubade puudumine seisuga 28.12.2010.a, 22.12.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati J. Sijanov 22.12.2010.a kell 00:30 sõiduki BMW reg numbriga 515ASM juhtimiselt ning 27.09.2008.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt oli J. Sijanov kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 27.09.2008.a kuni juhtimisõiguse saamiseni LS § 20’ lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. 27.09.2008.a otsuse on J. Sijanov allkirja vastu kätte saanud, seega on ta enda juhtimiselt kõrvaldamise faktist, alusest ning tähtajast teadlik ja 22.12.2010.a väärtegu on toime pandud tahtlikult.

NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine menetlusaluse isiku käitumises väärteoprotokollides märgitud ajal ja kohas on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises menetluses, milles ta on tunnistanud amfetamiini tarvitamist ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktidega 1736T, 18T, 185T ja 266T, mille kohaselt tuvastati nii 21.10.2010.a kell 10:05, 01.01.2011.a kell 15:10, 24.01.2011.a kell 23:40 kui 11.02.2011.a kell 13:55 võetud Jevgeni Sijanov’i uriinist amfetamiini, lisaks 01.01.2011.a võetud uriinist ka tetrahüdrokannabinooli metaboliiti ja 11.02.2011.a võetud uriinist ka metamfetamiini. Amfetamiin on narkootiline-psühhotroopne aine vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“. Narkootilise-psühhotroopse aine sisalduse tuvastamiseks võetud proovide ajavahemikust ning ka erinevatel päevadel võetud proovides tuvastatud ainete erinevusest nähtub kohtu hinnangul väärteo toimepanemine erinevatel aegadel. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismist tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks vastava loa puudumine. Ühtegi asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla organismist tuvastatud ja tarvitamiseks arsti ettekirjutust vajavate ainete sattumist menetlusaluse isiku organismi muul viisil kui neid ise tarvitades, väärteoasjade materjalidest ei nähtu.

Kuivõrd kohus on tuvastanud nii LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava kui NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo korduva toimepanemise ning ei teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavate asjaolude esinemist ühegi väärteoasja materjalist ei nähtu, vastutab Jevgeni Sijanov nii LS § 741 lg 2 kui NPALS § 151 järgi ning teda tuleb toime pandud väärtegude eest karistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

4

KarS § 63 lg 3 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis KarS-s või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Kuivõrd J. Sijanov’i poolt toimepandud väärtegude kirjeldused sisalduvad NPALS §-s 151 ja LS § 741 lg-s 2, on nimetatud süüteokoosseisudele vastavate tegude puhul tegemist mitte ühe ja sama väärteo korduva toimepanemisega, vaid eri väärteokoosseisudele vastavate tegudega, mille eest mõistetakse karistus eraldi. Seejuures võib vastavalt Riigikohtu 19.01.2005.a lahendis nr 3-1-1-106-04 väljendatud seisukohale samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest isikut karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega ehk võib isikut NPAS § 151 järgi karistada faktilise korduvuse korral kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga või kuni kolmekümnepäevase arestiga.

Kohus on seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad menetlusaluse isiku käitumises LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul ning kuivõrd tegu on toime pandud tahtlikult ning menetlusalust isikut on karistusregistri andmete kohaselt samasuguse teo eest ka juba varem suures määras rahatrahviga karistatud, on põhjendatud tema karistamine raskemaliigilise karistuse ehk arestiga ja seda kohtuvälise menetleja taotletud sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva.

Samuti on arestiga karistamine põhjendatud kohtu hinnangul NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava korduva teo toimepanemise eest, kuivõrd isik on jätkanud samalaadiliste väärtegude ja ka teiste õigusrikkumiste toimepanemist vaatamata varasematele karistustele, sh juba mõistetud arestid, mistõttu puudub igasugune alus senistest karistustest kergemaliigilise karistuse kohaldamiseks. Arvestades käesolevas väärteoasjas arutatavate, NPALS § 151 järgi kvalifitseeritavate, tegude arvu ja toime panemise sagedust peab kohus põhjendatuks karistust üle sanktsiooni keskmise määra, mis võib aga omakorda arvestades menetlusaluse isiku kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu jääda allapoole sanktsiooni ülemmäärast ning olla kohtuvälise menetleja taotletud määras, s.o. 22 päeva.

Mõistetava karistuse määra vastavust KarS § 48 sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiridele tuleb vaadelda kummagi nimetatud eri väärteokoosseisule vastava teo puhul eraldi, mis tähendab, et kummalegi nimetatud väärteokoosseisule vastava teo eest mõistetav aresti määr ei või ületada KarS § 48 sätestatud 30 päevast sanktsiooni ülemmäära, kuid nende arestide kokkuarvamisel võib mõistetavate arestipäevade summa ületada ka sanktsiooni ülemmäära. Seega ei ole kohus kokku 37- päevase aresti mõistmisega ületanud KarS § 48 sätestatud sanktsiooni ülemmäära piire.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, tuleb isikule anda aeg karistuse kandmisele asumiseks, Jevgeni Sijanov’il tuleb asuda aresti kandma hiljemalt 01. aprillil 2011.a, arestimajja tähtaegselt mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist.

VTMS § 111 p 8 alusel tuleb Jevgeni Sijanov’ilt mõista välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise kulu ekspertiisiasutuses kokku 192.18 eurot.

Marie Tammsaar Kohtunik