Legislator Case Law & Legislation
1-11-2460/6 AI generated

1-11-2460/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-11-2460/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-11-2460

Legislator headnote

AI generated

1-11-2460/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-11-2460

Keywords

AI generated
driving whilst disqualified defeat device in diesel vehicle dismissal of AHV claim driver licensing conviction withdrawal from accident insurance reissuance of driving licence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-11-2460

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada P.V KarS § 329 järgi ja karistuseks mõista 8 kuud vangistust. (kaheksa)

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 8 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui P.V 1 aasta 10 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane (ühe) (kümne) toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18.märts 2011.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-11-2460 kohtueelses menetluses 09278000149 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster Kriminaalasi

P.V süüdistuses KarS § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav P.V

elukoht XXXX XX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 6-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld

Kaitsja määratud korras Anu Pärtel

2 2

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

P.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse tema esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.V-lt riigituludesse

menetluskuludena 417 eurot 03 eurosenti sundraha ja 38 eurot 36 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „P.V, 1-11-2460, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „P.V, 1-11-2460, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „P.V, 1-11-2460, menetluskulu“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Advokaat Anu Pärteli kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve

selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks

19 eurot 18 eurosenti advokaat Anu Pärteli süüdistatav P.V

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest

(Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 17,18,2).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

3 3 ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus P.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 21.11.2008 karistatud

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS §-de 424 ja 329 alusel 4 (nelja)

kuulise vangistusega, millega liideti 19.01.2007 Pärnu Maakohtu poolt mõistetud

karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) kuud vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks, milline kohtuotsus oli Lõuna regionaalse Maanteeameti poolt 01.10.2008 täitmisele pööratud, juhtis 08.06.2009 kella 14.28 paiku Tartus, Kalda tee 43 parklas mootorsõidukit Honda TRX 500 FA reg nr XXXX, jättes sellega tahtlikult täitmata eespool nimetatud kohtuotsuse. Sellega pani P.V toime karistusest kandmise kõrvalehoidumise, so KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppes kajastatud karistus

KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1

ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui P.V ei pane 1

(ühe) aasta ja 10 (kümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• Elab kohtu määratud alalises elukohas;

• Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot 03 eurosenti

(KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) ja määratud kaitsjale makstud tasu 38 eurot 36 eurosenti (lk 26-27: 19,18 eurot kohtueelses menetluses + 19,18 eurot kohtumenetluses; KrMS § 175 lg 1 p 4).

KrMS § 180 lõikes 3 sätestatu kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu.

4 4 Kaitsja taotluse, jätta osa menetluskuludest riigi kanda, täpsemalt jätta pool sundrahast

riigi kanda, jätab kohus rahuldamata, kuna kohtul ei ole alust arvata, et

menetluskulude täies ulatuses tasumine käiks P.V-le ilmselt üle jõu.

Süüdistatav P.V ei ole töövõimetu ja tal on olemas kindel sissetulekuallikas. P.V ei lasu kohest menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuotsus menetluskulude sissenõudes on täidetav aastaid (KarS § 82, ™S § 210,

™S § 207) ja nende vältel on P.V võimalik menetluskulusid tasuda

vastavalt oma võimalustele ja kohtutäituril neid temalt vastavalt P.V sissetulekutele ka kinni pidada.

Käesolevaks ajaks ei ole kohtule esitatud ka tõendeid, millistest kohtul oleks

põhjendatud kahtlusteta järeldada süüdistataval käesoleval ajal asjaolude esinemist, millistel oleks kohtul põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Neid asjaolusid ei nähtu ka kriminaalasja toimikust.

KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks alust ei ole.

Kaitsja taotluse, jätta menetluskulude tasumine ilma täitekuludeta tasumiseks ühe

aasta peale, jätab kohus rahuldamata, kuna selle taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus.

Seaduses – KrMS §-s 423 ja KrMS § 417 lg 2 on sätestatud kord, mille kohaselt on

kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul võimalik tasuda menetluskulusid ilma

täitmiskuludeta. Kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu möödudes saadetakse tasumata

menetluskulude osa ulatuses kohtuotsus täitmiseks kohtutäiturile. Edasine

menetluskulude sissenõudmine toimub kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS §-s 423 ja KrMS § 417 lõikes 2 ei ole sätestatud võimalust, jätta menetluskulud

ilma täitekuludeta tasumiseks 1 aasta peale. Seetõttu ei ole kohtul alust ka kaitsja taotluse rahuldamiseks.

Heli Sillaots kohtunik