4-22-4493/65 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

01.08.2023

Väärteoasja number

4-22-4493

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Tõlk

Olga NÕMMEMEES

Asja läbivaatamise

kuupäevad

02.06.2023

03.07.2023

Väärteoasi

X.Y väärteoasjad Liiklusseaduse §227 lg.1 järgi

Kaebuse esitaja

X.Y

sünd. xx.xx.xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx,

töökoht xxx

Kohtuvälise menetleja

esindajad

Triinu RIIGOR

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi

eriasjade uurija

Annika ELM

Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi juht

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156,

§157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu RIIGORI

05.12.2022 otsus väärteoasjas nr.2230,21,290582 X.Y karistamise osas Liiklusseaduse

§227 lg.1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 60 (kuuskümmend)

eurot - jätta muutmata.

X.Y kaebus jätta rahuldamata.

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu RIIGORI

05.12.2022 otsus väärteoasjas nr.2230,22,082163 X.Y karistamise osas Liiklusseaduse

§227 lg.1 järgi rahatrahviga 18 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 72 (seitsekümmend

kaks) eurot - jätta muutmata.

X.Y kaebus jätta rahuldamata.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavakstegemisest.

Kohtuotsus tehakse Viru Maakohtus teatavaks 01.08.2023.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse

korrakaitsebüroo väärteomenetleja Sigrid Munak koostas 03.11.2022 väärteoprotokolli

nr.AB 1611448 X.Y kohta selles, et viimane juhtis 20.12.2021 kell 10.29 Harju

maakonnas Tallinna linnas Paldiski mnt.109 maja juures mootorsõidukit BMW 520D

(registreerimismärk XXXXXX) kiirusega 72 +/- 4 km/h, suurim lubatud kiirus antud

teelõigul on 50 km/h. Seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 18 km/h. Kiirus

mõõdeti automaatse kiirusmõõteseadmega nr. PS-953192.

Sellega rikkus X.Y Liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS) §15 lg.1 p.2 sätteid ja pani

toime väärteo LS §227 lg.1 järgi.

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu Riigori

05.12.2022 otsusega väärteoasjas nr.2230,21,290582 määrati X.Yle LS §227 lg.1

alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 60 €.

Otsuse kohaselt on X.Y süüline käitumine LS §15 lg.1 p.2 nõuete rikkumisel aset

leidnud, toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga. Kohtuväline

menetleja leidis, et väärtegu on toime pandud hooletusest. Arvestades menetlusaluse

isiku poolt juhitud sõiduki kiirust leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse

isiku süü on üle keskmise. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei

tuvastatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul

käesoleva väärteo toimepanemise hetkel kehtivaid karistusi, kuid 14.02.2022 on

menetlusalune isik pannud toime samaliigilise väärteo, mis näitab, et ta jätkas

liiklusreeglite eiramist. Kaitstavaid õigushüvesid silmas pidades ei saa liiklusreeglite

eiramist mootorsõidukijuhi poolt hinnata vähetähtsaks või avalikust huvist

puutumatuks teoks.

Menetlusalune isik X.Y esitas 20.12.2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

lõpetada väärteoasja menetlus otstarbekuse kaalutlusel.

Kaebuse kohaselt vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §30

lg.1 p.1 kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi, saab väärteomenetlust lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

Kuna Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) sätete järgi arvestatakse

kinnipidamine karistuse hulka ning arvestades seda, et süü ja kiiruse ületamine ei

ole suured, palus menetlusalune isik lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse

kaalutlusel.

Harju Maakohtu 06.03.2023 määrusega saadeti X.Y kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu Riigori 05.12.2022 otsusele

väärteoasjas nr.2230,21,290582 arutamiseks Viru Maakohtule, kuivõrd X.Y soovis

väärteoasja arutamist elukohajärgses maakohtus.

Viru Maakohtu 20.03.2023 määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus käiguta ja

talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtumääruse kohaselt ei vastanud kaebus VTMS §115 lg.1 p.2, 4, 8, 9 ja §115 lg.3

p.1, 2 sätetele.

X.Y esitas 01.04.2023 parandatud kaebuse, mille põhjendused ja taotlus olid

analoogsed varasema kaebusega.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse

korrakaitsebüroo väärteomenetleja Riina Mägi koostas 02.09.2022 väärteoprotokolli

nr.AB 1616730 X.Y kohta selles, et viimane juhtis 11.04.2022 kell 10.36 Harju

maakonnas Tallinna linnas Paldiski mnt.109 maja juures mootorsõidukit Ford Focus

(registreerimismärk XXXXXX) kiirusega 68 +/- 4 km/h, suurim lubatud kiirus antud

teelõigul on 50 km/h. Seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 14 km/h. Kiirus

mõõdeti automaatse kiirusmõõteseadmega nr. PS-953194.

Sellega rikkus X.Y LS §15 lg.1 p.2 sätteid ja pani toime väärteo LS §227 lg.1 järgi.

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude grupi eriasjade uurija Triinu Riigori

05.12.2022 otsusega väärteoasjas nr.2230,22,082163 määrati X.Yle LS §227 lg.1

alusel karistuseks rahatrahv 18 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 72 €.

Otsuse kohaselt sõltub väärteo eripära arvestades isiku süü suurus suurima lubatud

sõidukiiruse ületamise määrast ja sellest näidust tuleneb ka süüteole antav

karistusõiguslik hinnang. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt mõõdeti

menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruseks 64 km/h. Menetlusaluse isiku süü

on üle keskmise. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid väärteoasjas ei

tuvastatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt pani menetlusalune isik 14.02.2022

toime samaliigilise väärteo. Kaitstavaid õigushüvesid silmas pidades ei saa

liiklusreeglite eiramist mootorsõidukijuhi poolt hinnata vähetähtsaks või avalikust

huvist puutumatuks teoks.

Menetlusalune isik X.Y esitas 20.12.2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

lõpetada väärteoasja menetlus otstarbekuse kaalutlusel.

Kaebuse kohaselt vastavalt VTMS §30 lg.1 p.1 kui menetlusaluse isiku süü ei ole

suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, saab

väärteomenetlust lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kuna KarS sätete järgi

arvestatakse kinnipidamine karistuse hulka ning arvestades seda, et süü ja kiiruse

ületamine ei ole suured, palus menetlusalune isik lõpetada väärteomenetlus

otstarbekuse kaalutlusel.

Harju Maakohtu 06.03.2023 määrusega saadeti X.Y kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

05.12.2022 otsusele väärteoasjas nr.2230,22,082163 arutamiseks Viru Maakohtule,

kuivõrd X.Y soovis väärteoasja arutamist elukohajärgses maakohtus.

Viru Maakohtu 20.03.2023 määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus käiguta ja

talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtumääruse kohaselt ei vastanud kaebus VTMS §115 lg.1 p.2, 4, 8, 9 ja §115 lg.3

p.1, 2 nõuetele.

X.Y esitas 01.04.2023 parandatud kaebuse, mille põhjendused ja taotlus olid

analoogsed varasema kaebusega.

Viru Maakohtu 21.04.2023 määrusega ühendati kaebused ühte menetlusse.

Maakohtu istung 02.06.2023

Tulenevalt menetlusosaliste taotlustest võimaldas maakohus nii menetlusalusel isikul

kui kohtuvälise menetleja esindajal osaleda maakohtu istungil veebi teel. Kohtuistung

kestis 16 minutit ja seejärel katkes ühendus menetlusaluse isikuga. Kuna viimane ei

teavitanud kohut veebiühenduse katkemise põhjustest ja ei teinud ühtegi katset

ühenduse taastamiseks, oli maakohus sunnitud kohtuistungi edasi lükkama.

Veebiühenduse katkemine oli menetlusaluse isiku poolne, kuna maakohtu ja

kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigori vaheline side toimis endiselt hästi.

Oma 02.06.2023 kirjaga teavitas maakohus menetlusalust isikut, et ei pea enam

võimalikuks tema osalemist kohtuistungil veebi teel ja selgitas, et järgmisele

kohtuistungile on vajalik isiklikult kohale tulla. Samas kirjas oli märgitud ka uue

kohtuistungi kuupäev ja selgitus, et ilmumata jätmisel võib maakohus asja arutada

ilma menetlusaluse isikuta.

Menetlusalune isik sai maakohtu kirja Avaliku E-toimiku kaudu kätte 02.06.2023

kell 13.15.

Menetlusaluse isiku põhjendusteta kirjale vastas maakohus 30.06.2023 teistkordselt,

et järgmisele kohtuistungile on vajalik kohale tulla ja ilmumata jätmisel võib

maakohus asja arutada ilma menetlusaluse isikuta.

Menetlusalusele isikule edastati maakohtu kiri tema poolt viidatud ja tema poolt

kasutusel oleva e-posti aadressile.

Maakohtu istung 03.07.2023

Menetlusalune isik maakohtu istungile ei ilmunud ja oma mitteilmumise põhjustest

koos vastavate tõenditega maakohut ei teavitanud.

Kohtuvälise menetleja esindaja Annika Elm leidis, et väärteoasja saab arutada ilma

menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kuna kohtuistungi läbiviimise vorm on maakohtu otsustada ja maakohus ei ole selles

osas kuidagi seotud menetlusosaliste taotlustega ning mõlemaid kohtumenetluse pooli

oli kahel korral teavitatud sellest, et maakohus otsustas kohtuistungit mitte läbi viia

veebi teel, siis nõustus maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leidis, et

väärteoasja on võimalik lahendada ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Maakohus

andis menetlusalusele isikule igati võimaluse kohtuistungil osaleda, selle võimaluse

kasutamata jätmine oli menetlusaluse isiku enda otsustus.

Kohtuvälise menetleja esindaja Annika Elm palus maakohtu istungil jätta mõlemad

menetlusaluse isiku kaebused rahuldamata. Menetlusalune isik ei ole kummalgi juhul

isegi mitte üritanud tõendada, et tema ei olnud mootorsõiduki roolis. Väärteoasjas on

kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik on süüteod toime

pannud ja otstarbekuse kaalutlusel ei ole väärteoasja lõpetamine võimalik.

Menetlusalusel isikul on mitmeid kiiruse ületamisi ja teda on vaja suunata

õiguskuulekalt käituma.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et X.Y kaebused ei

ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad

küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistused

määratud Liiklusseaduse §227 lg.1 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis

mootorsõidukit väärteoprotokollides nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat

sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamised olid kindlaks

tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistused vastavad menetlusalusele

isikule ja toimepandud väärtegudele.

Nagu nähtub nii 02.09.2022 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1616730 kui ka

03.11.2022 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1611448, on menetlusalune isik

rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on

50 kilomeetrit tunnis.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 02.09.2022

koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1616730 kohaselt juhtis ta 11.04.2022 kell 10.36

Tallinnas Paldiski mnt.109 maja juures mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 68

+/- 4 km/h ja 03.11.2022 koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1611448 kohaselt juhtis

ta 20.12.2021 kell 10.29 samas kohas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 72

+/- 4 km/h.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis kahes

eeltoodud väärteoprotokollis nimetatud aegadel ja kohas mootorsõidukit ja ületas

seejuures suurimat lubatud sõidukiirust. Esmalt märgib maakohus, et menetlusalune

isik ei ole VTMS §54-6 lg.3 sätestatud tõendeid esitanud kohtueelse menetluse

käigus. Teiseks nähtub maakohtule esitatud mõlemast kaebusest, et ka nendes ei

vaidlusta menetlusalune isik väärteoprotokollides märgitud aegadel ja kohas

mootorsõiduki juhtimist ja suurima lubatud sõidukiiruse ületamist.

Käesoleva väärteoasja materjalidele on lisatud kaks kiirusmõõtesüsteemi

paigaldusprotokolli.

Kiirusmõõtesüsteemi

PoliScan

FM1

20.12.2021

paigaldusprotokolli kohaselt paigaldati kiirusmõõtesüsteem PS-953192 20.12.2021

kell 09.11; taatlusmärgistust kontrolliti 20.12.2021 kell 08.38; taatluse kehtivuse algus

oli 31.03.2021 ja lõpp 31.03.2022; kiirusmõõtesüsteemi korrasolekut kontrolliti;

mõõtmise koht oli Paldiski mnt 109 juures sõidusuunaga Pirni tn poole; selle

koordinaadid olid järgmised: x-koordinaat 6588092 ja y-koordinaat 538745;

mõõtmisalal oli lubatud sõidukiirus 50 km/h; mõõdeti läheneva sõiduki kiirust;

pildikäivituse piirväärtus oli 57 km/h. Kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 11.04.2022

paigaldusprotokolli kohaselt paigaldati kiirusmõõtesüsteem PS-953194 11.04.2022

kell 09.09; taatlusmärgistust kontrolliti 11.04.2022 kell 08.20; taatluse kehtivuse algus

oli 18.02.2022 ja lõpp 31.01.2023; kiirusmõõtesüsteemi korrasolekut kontrolliti;

mõõtmise koht oli Paldiski mnt 109 juures sõidusuunaga Pirni tn poole; selle

koordinaadid olid järgmised: x-koordinaat 6588086 ja y-koordinaat 538754;

mõõtmisalal oli lubatud sõidukiirus 50 km/h; mõõdeti läheneva sõiduki kiirust;

pildikäivituse piirväärtus oli 57 km/h.

Mõlemad kiirusmõõtesüsteemid paigaldas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse valvespetsialist Andrus Roostalu, kes vastavalt Politsei- ja

Piirivalveameti 15.07.2021 tõendile nr.1.9-9/849-1 on läbinud pädeva mõõtja

koolituse.

Laser-kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 sn 953192 on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti 31.03.2021 otsusega nr.1-7/21-091 ja laser-kiirusmõõtesüsteem

PoliScan FM1 nr 953194 on sama asutuse 18.02.2022 otsusega nr.14-4/22-087

tunnistatud taadelduteks.

Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamised

menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukitel kindlaks tehtud ettenähtud nõuete

kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit

väärteoprotokollides nimetatud aegadel ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse

ületamised ei olnud tema suhtes tuvastatud nõuete kohaselt, ei ole vaidlustanud ka

menetlusalune isik ise.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust

isikut on põhjendatult mõlemal korral karistatud LS §227 lg.1 alusel, kuna ta rikkus

mõlemal korral LS §15 lg.1 p.2 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja

otsustes toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud

väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega

tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mõlemal korral mootorsõidukit

lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuste

tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseisud käesolevas

väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta

on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust

välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsused menetlusaluse isiku karistamise

osas jätta muutmata.

Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

VTMS ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS §227 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt 05.12.2022 otsusega

väärteoasjas nr.2230,21,290582 määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv

15 trahviühiku ulatuses ja 05.12.2022 otsusega väärteoasjas nr.2230,22,082163

rahatrahv 18 trahviühiku ulatuses.

Nagu nähtub Liiklusseaduse §227 lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt

menetlusalusele isikule esmalt määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises

määras ja seejärel seda veidi ületavana. Mõlema väärteootsuse kohaselt karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Karistusregistri väljavõtetest käesolevas väärteoasjas tuvastas maakohus järgmist.

05.12.2022 otsuse kohaselt väärteoasjas nr.2230,21,290582 ei olnud menetlusalusel

isikul väärteo toimepanemise ajal 20.12.2021 kehtivaid karistusi, kuid 14.02.2022 on

ta toime pannud samalaadse süüteo LS §227 lg.1 järgi, mille eest karistati teda Põhja

Prefektuuri 30.09.2022 otsusega rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses. Harju Maakohtu

03.11.2022 otsusega väärteoasjas nr.4-22-3630 jäeti menetlusaluse isiku kaebus

rahatrahvi tühistamiseks rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Menetlusalune isik täitis karistuse 28.11.2022.

05.12.2022 otsuse kohaselt väärteoasjas nr.2230,22,082163 oli menetlusalusel isikul

väärteo toimepanemise ajal 11.04.2022 kehtiv väärteokaristus 14.02.2022

toimepandud samaliigilise väärteo eest (sisu on välja toodud käesoleva kohtuotsuse

eelmises lõigus).

Viimatinimetatud väärteoasja materjalides on olemas Karistusregistri väljavõte

18.01.2023 seisuga, mille kohaselt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete

süütegude (LS §227 lg.1) toimepanemise eest ka 30.09.2022 otsustega väärteoasjades

nr.2230,22,066887/9 (süüteo toimepanemise kuupäev 24.03.2022) ja

nr.2230,22,135735/11 (süüteo toimepanemise kuupäev 09.06.2022). Mõlema otsuse

kohaselt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga 9 trahviühiku ulatuses ning

mõlemad karistused on täidetud vastavalt 03.01.2023 ja 10.01.2023.

Viru Maakohtu 03.07.2023 istungil esitas kohtuvälise menetleja esindaja Annika Elm

Karistusregistri väljavõtte menetlusaluse isiku kohta seisuga 02.06.2023, mille

kohaselt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete süütegude (LS §227 lg.1)

toimepanemise eest ka 30.09.2022 otsustega väärteoasjades nr.2230,22,060105/9

(süüteo toimepanemise kuupäev 17.03.2022) ja nr.2230,22,036498/8 (süüteo

toimepanemise kuupäev 21.02.2022). Mõlema otsuse kohaselt on menetlusalust isikut

karistatud rahatrahvidega vastavalt 10 ja 12 trahviühiku ulatuses ning mõlemad

karistused on täidetud vastavalt 29.01.2023 ja 06.03.2023.

Maakohus tunnustab siinkohal menetlusalust isikut küll selle eest, et ta tasub

määratud karistused ära, kuid märgib, et ka määratud karistuste äratasumine ei välista

antud menetlusaluse isiku puhul uute, s.h. samalaadsete, süütegude toimepanemist.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik süüteod toime pannud 20.12.2021 ja

11.04.2022. Nii need, kui ka kõik ülejäänud väärteod on Karistusregistri väljavõtte

kohaselt seotud lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Seega nendib maakohus, et

menetlusaluse isiku puhul on tegemist süstemaatilise kiiruse ületajaga, kes oma

varasematest karistustest ei tee mingeid järeldusi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt

on menetlusalune isik jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist ka ajal, mil

ta on varasemaid otsuseid vaidlustanud.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse

karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist

määra ületavana. Iga järgnev karistus peab olema suurem ja rangem eelnevast.

Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku

igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada

raskemat karistusliiki.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule 20.12.2021 toimepandud väärteo eest määranud karistuse

sanktsiooni keskmises määras ja 11.04.2022 toimepandud väärteo eest keskmist

määra veidi ületavas ulatuses. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuste

põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud

karistuste liigi ja suuruste osas jätta muutmata.

Kuna menetlusaluse isiku mõlemad kaebused on analoogsed, siis vastab maakohus

mõlemas kaebuses toodud analoogsetele väidetele ühekorraga.

Oma kaebustes leidis menetlusalune isik, et kuna tema süü ja kiiruse ületamine ei

ole suured, tuleb menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Maakohus selle

seisukohaga ei nõustu.

Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades on alati

tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides

sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist

ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse

ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse

sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub,

et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit mõlemal korral Tallinna linnas maanteel,

kus liiklus on eriti intensiivne.

Siinkohal nõustub maakohus igati kohtuvälise menetleja mõlemas otsuses toodud

põhjendustega lubatud suurima sõidukiiruse ületamise võimalike tagajärgede osas ja

ei pea neid vajalikuks siinkohal korrata.

Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eelpool märkis, näeb LS §227 lg.1 ette

vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni

20 kilomeetrit tunnis.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik ületas sõidukiirust

esimesel korral mitte vähem kui 18 km/h ja teisel korral mitte vähem kui 14 km/h.

Seega ei ole õiged kaebuste väited, et sõidukiiruste ületamised ei olnud suured.

Esimesel korral oli lubatud suurima sõidukiiruse ületamine peaaegu sätte maksimumi

piirides ja teisel korral tunduvalt üle poole. Maakohus leiab, et mõlemal juhul on

tegemist lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega märkimisväärsel tasemel.

Oma kaebustes leidis menetlusalune isik, et kinnipidamine tuleb lugeda karistuse

hulka, kuid ei ole oma sellekohast seisukohta kuidagi põhjendanud ning märkinud,

kas ja kuidas on tema õigusi rikutud.

Käesoleva väärteoasja materjalide kohaselt oli menetlusalune isik esimeses

väärteoasjas kinni peetud 03.11.2022 kell 09.50 ja vabastatud 03.11.2022 kell 12.45

ning teises väärteoasjas kinni peetud 01.09.2022 kell 21.20 ja vabastatud 02.09.2022

kell 12.00. Tulenevalt Riigikohtu 11.03.2013 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-22-13 ei

kuulu nimetatud kinnipidamiste ajad karistuste hulka arvestamisele.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsused menetlusaluse isiku X.Y

karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.1 järgi jätta muutmata ja menetlusaluse isiku

kaebused rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik