2-22-101952/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-101952

Tsiviilasi

Multitude Bank p.l.c (end Ferratum Bank p.l.c) hagi A. R.

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4366 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Multitude Bank p.l.c (end Ferratum Bank p.l.c,

(välismaa registrikood C 56251, postiaadress ST Business

Centre, 120 The Strand, Gzira, 1027, Malta)

Hageja lepinguline esindaja: A.- L. V. (e-post XXX)

Kostja: A. R. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Multitude Bank p.l.c hagi A. R. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista A. R. lt Multitude Bank p.l.c kasuks välja 994 eurot 23 senti (sealhulgas põhivõlg

944 eurot 23 senti ja kahjuhüvitis 50 eurot).

3. Jätta Multitude Bank p.l.c hagi A. R. vastu rahuldamata osas, milles Multitude Bank p.l.c

palub mõista A. R. lt välja põhivõla suuremas summas kui 944 eurot 23 senti, intressi

summas 531 eurot 90 senti ja viivise summas 852 eurot 1 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus hagejale kätte.

6. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni

punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskuludest 23% A. R. ja 77% Multitude Bank p.l.c kanda.

8. Mõista A. R. lt Multitude Bank p.l.c kasuks välja menetluskulu 150 eurot 65 senti.

9. Mõista A. R. lt Multitude Bank p.l.c kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Multitude Bank p.l.c (end Ferratum Bank p.l.c, hageja) esitas Harju Maakohtule hagi A. R.

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Harju Maakohus edastas 15. juuni 2022 määrusega hagi

kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2932 eurot 86 senti, intressi 531

eurot 90 senti, kahjuhüvitise 50 eurot ning viivise 3. mai 2022 seisuga 852 eurot 1 sent. Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti

maksimaalses määras 5000 eurot. Hageja maksetingimused näevad ette kindla tagasimakse

kuupäeva minimaalsele kuumaksele, kuid igal ajal võib laenulimiiti rohkem tagasi maksta.

Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX

hageja iseteeninduskeskkonnas lepingu laenulimiidi kasutamiseks. Kostja on kasutanud hageja

võimaldatud laenulimiiti kokku 3196 eurot. Leping sõlmiti määramata ajaks ning 15 päeva

jooksul arve väljastamisest kuulus tasumisele miinimummakse. Krediidilimiidile kohaldub

intressimäär 49,09% aastas krediidikulukuse määraga 61,79% aastas. Viivisemäär on võrdne

intressimääraaga, s.o 49,09 % aastas. Kostja on teinud krediidilimiidi katteks tagasimakseid,

viimane tagasimakse tehti XX.XX.XXXX. Kostjale edastati 18. juulil 2021 ja 25. juulil 2021

meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta. Hageja saatis kostjale 13. septembril 2021 hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning hoiatati, et kui kostja

laenulimiidi minimaalset tagasimakset ei tasu, lõppeb leping 15. päeval ning lepingu

lõppemisel muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kostja ei täitnud oma kohustusi ka

täiendava tähtaja jooksul, mistõttu lõppes leping 28. septembril 2021. Lepingu lõppemisel oli

põhivõla jääk (s.o kasutatud tagastamata krediit) 2932 eurot 86 senti. Vastavalt

raamatupidamisväljavõttele on lepingu lõpetamise seisuga tasumata intress 531 eurot 90 senti.

Hageja palub välja mõista viivise võrdses määras intressiga 49,09% aastas alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 30. septembrist 2021 kuni hagi esitamiseni 3. mail 2022

summas 852 eurot 1 sent. Hageja sõlmis nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude

sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot,

mille palub samuti kostjalt välja mõista.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 12. veebruaril 2023 Ametlikes

Teadaannetes teate avaldamisega. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja.

Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja

jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et

kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

Hagiavaldusest nähtuvalt ning hageja kinnitusel on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.

Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu

17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu

teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C‑154/15, 17.05.2018

otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe

esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle

kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C‑377/14). Kohtul on ka kohustus

omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks

ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C‑679/18). Tartu Ringkonnakohus asus

tsiviilasjas nr 2-22-118076 seisukohale, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama

menetluses vastavat vastuväidet.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Pooled sõlmisid lepingu 29. augustil

2019, mil Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli viimase kuue kuu keskmine

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas

(kolmekordne määr seega 58,11%). Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu

krediidikulukuse määr on hageja kinnitusel 61,79%. Seega ületab lepingus kokku lepitud

krediidikulukuse määr 61,79% augustis 2019 Eesti Panga avaldatud keskmist kulukuse määra

enam kui kolm korda.

VÕS § 4062 lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu

kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks

tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu

järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1

sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste

määratlemisel kohaldatakse VÕS §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed

ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine,

kuna krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuleb krediidi

kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2021 kuni 31. detsembrini

2021 0% aastas ning kuna hageja nõuab intressi seisuga 28. september 2021, jätab kohus

hageja intressinõude täies ulatuses rahuldamata.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise

tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 1027 sätestab, et isik peab antud peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele

isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda

andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja

kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-

16, p 10) Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja

põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks,

et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast

sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et

laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja

muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et tulenevalt

lepingu tingimuste p-st 3.4.10 pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees,

sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja kostja ei ole

seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Hageja

kinnitusel krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud

ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt

esitatud tulu andmetest. Taotluses märkis kostja, et tema igakuine sissetulek on 3000 eurot ning

igakuised kulud on 150 eurot. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal veendumus, et kostja on

krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. Hageja leiab, et krediidi võtmisel ei lasu kogu

vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama

krediidiandjale vaid tõest informatsiooni (dtl 170-171).

Kohus on seisukohal, et ainuüksi kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine ei ole piisav

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks VÕS § § 4034 lg 1 – 6 mõttes.

Kohus nõustub hagejaga, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka

tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest

informatsiooni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale

õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Küll aga on

Riigikohus sedastanud, et laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada

krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas

ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).

Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid maksehäire registri kontrollimist. Krediidiandja oleks pidanud

kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid üldse mingil viisil kontrollinud

või teinud ettepaneku esitatud andmeid täpsustada.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sätestatud kohustuse

täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas.

Kohus on juba eelnevalt jätnud hageja intressinõude rahuldamata krediidikulukuse määra

lubatud suuruse ületamise tõttu.

Hageja esiletoodu kohaselt on kostja teinud hagejale tagasimakseid kokku 2251 eurot 77 senti,

millest hageja on arvestanud põhiosa katteks 263 eurot 14 senti (mille hageja on juba hagi

esitamise seisuga põhivõlast maha arvanud), intressi katteks 1927 eurot 75 senti ja

sissenõudmiskulude ning teenustasu katteks 60 eurot 88 senti (dtl 84-85). Kuna kostja ei võlgne

hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostjal

on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 944 eurot 23 senti (3196-2251,77).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtueelsete õigusabikulude näol kantud kahju summas

50 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Kohus rahuldab antud nõude.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 944 eurot 23 senti ja kahjuhüvitis 50 eurot, kokku

994 eurot 23 senti.

Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel

kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude

sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse,

kostja elukohajärgsetele kohalikele omavalitsusele, Politsei- ja Piirivalveametile, samuti Eesti

Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja pankadesse. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada

kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide

kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise

nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega

muude sidevahendite andmeid. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1

alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja

menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise

kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi rahuldati ligikaudu 23% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

23% ulatuses kostja ja 77% ulatuses hageja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 455 eurot ja

esindajakulu 300 eurot (käibemaksuta).

Riigilõiv 455 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

Hagejale osutati õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas nõude

tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks.

Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Hageja on Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt

esitanud sarnaseid hagisid sadu ja võimalik, et enamgi. Hageja lepingulise esindaja osalus

menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega ning selle täiendamisega.

Seetõttu ei pea kohus ajakulu 3 tundi täies mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on

põhjendatud ja vajalik ajakulu trafaretse hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1

tund ning võttes arvesse selle täiendusi, kokku 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 2 tunni, s.o

200 euro ulatuses (käibemaksuta).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 655 (455 + 200) euro ulatuses.

Kuna menetluskulud jäid 23% ulatuses kostja ja 77% ulatuses hageja kanda, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 23% hageja kindlaksmääratud menetluskuludest (655 eurot), s.o

150 eurot 65 senti.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik